Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
AJALUGU Ā» Jüri Villemson ja Poolus 1966


Selle aasta veebruar Tallinna ratsakooli maneežis. Matškohtumine Eesti – Leedu. Võistlejad defileerivad peakohtunikule – Jüri Villemsonile. Jah, temale, eelmise aasta samade võistluste meie parimale. Naeratades ja rahulikult juhtis Villemson võistlust, vestles külalistega. Ainult sportlased võisid aimata naeratuse tagant raudset enesevalitsemist, sest… tema ratsu Poolus oli alles hiljuti surmaga vastamisi.
 
Nii nägimegi Villemsoni nö. tsiviilriietuses, NSV Liidu aumeistersportlase märk rinnas. Ise ütles ta aga muiates: “Ärge mind veel matke! Suveks on Poolusel jälle jalad all!” Mõtlesime: tahaks seda nii väga uskuda. Kui aga saatus on halvas tujus? Jalameheks Villemson muidugi ei jää; treening käib mitme noore hobusega, mõne aasta pärast tuleb jälle edu. Selles võib kindel olla. Niisugune on juba kord meie Villemson.
 
…Lapsepõlv, poisi-iga ja noorus möödusid Jüri Villemsonil Tartus. Poisieast jäi alles sadul, noorusest veterinaararsti diplom, tartlastele aga Villemsonile 1957. a. Balti vabariikide parima takistussõitja tiitli toonud hobune Sõber, kes veel praegugi Tartu ratsaspordi kunagist hiilgust püüab säilitada.
 
1959. aastast on Villemsoni nimi seotud Tallinnaga, ja muidugi pronksikarva Poolusega. Suur edu on just selle väikese angloaraablase teene. Kuulub ju Poolus nende haruldaste hobuste hulka, kes suudavad hüpata üle oma turja kõrguse. On öeldud: “See pole hobune, vaid – viiul.” Ja seda viiulit oskab mängida a i n u l t Villemson. Ütleme veel: hobune saab selliseks, milliseks teeb teda sõitja. Villemson on teinud Poolusest selle tundliku instrumendi sarnase ratsu, on võlunud temast välja muusika, mis meie ratsaspordis on kõik südamekeeled värelema pannud.
 
Kuus aastat tagasi täitis Jüri Villemson Poolusega esmakordselt meistrinormi. Selleni jõudmiseks oli kulunud kaksteist aastat. Kaksteist aastat… Algaja kõhklustest esimeste suuremate võistlusteni, otsinguid ja vaidlusi, kogemusi ja ümberõppimisi teravalt individuaalse käekirja väljakujunemiseni. Peamine aga – oli säilinud võime suhtuda kriitiliselt eelkõige oma vigadesse ja neid parandada.
 
Mõni aasta tagasi küsiti Villemsonilt ühes intervjuus: “Mida on vaja eduks?” Vastus oli selline: “ Arendada senisest rohkem oma ratsaspordialast silmaringi isiklike tähelepanekutega parimate sõitjate esinemisest, analüüsida senisest palju rohkem treeningutel üleskerkivaid probleeme. Mitte karta uut ja mitte kinni pidada tõekspidamistest, mis ennast praktikas ei õigusta ja on ainult suvalised.”
 
1961. a. olid Villemson ja Poolus kahekordsed Eesti meistrid, järgmisel hooajal aga absoluutselt parimad. Võideti kõik neli takistussõitu, siis veel kaks “hõbedat” NSV Liidu meistrivõistlustelt.
 
1963, 1964, 1965 – kõigil neil aastail, pärast Eesti NSV meistrivõistlusi, kandsid ajalehtede spordirubriigid pealkirju: “Jüri Villemsonile kolm kuldmedalit.” Oli ka teisi medaleid. Nii näiteks on Villemson mitmekordne Läti NSV tšempion, paljude karikate ning matškohtumiste võitja meil ja mujal. Talvistel võistlustel Moskvas võitis Villemson NSV Liidu parimate ees nii 1963. kui ka 1964. aastal kõige raskemal alal – kõrgema klassi takistussõidus.
 
1963. aasta mai. Eesti ratsutajate mõtted-ootused lendasid kodust kaugele. Lvovis peeti NSV Liidu koondise kandidaatide katsevõistlusi. Ühes hilisõhtuses spordisaates teatati lühidalt: “Lvovis, NSV Liidu paremate ratsutajate katsevõistlustel oli täna viimane, otsustav sõit, kus tõkete kõrguseks oli 180 cm. Sõidu võitis vigadeta Jüri Villemson hobusel Poolus.” Paljudel meist oli pisar silmas…
 
Nii sõitis Jüri Villemson oma Poolusega Itaaliasse. Roomas algasid Euroopa meistrivõistlused. Koos oli kogu maailma eliit eesotsas olümpiavõitja ja kahekordse maailmameistri H.-G. Winkleriga. Välismaa sõitjad, kel eranditult on suured (170 cm ja kõrgemad) tugevad hobused, muigasid varjamatult, nähes Poolust, keda tema 160 cm-ga ei peetudki hobuseks. Rasketes sõitudest, millest osavõtjaid oli üle saja, tõi Poolus Villemsonile kohad esimese viieteistkümne hulgas; parimas sõidus jäädi aga kuuendaks. Nõukogude Liidu koondis tuli neljandaks.
 
Samal aastal toimus NSV Liidu rahvaste spartakiaad. Ratsutamisvõistlused lõppesid Jüri Villemsonile kahe pronksmedaliga. Ainult “pronks”? Jaa… aga Villemson võitis need mitte Poolusega, vaid Sokoliga. Üksnes ratsamehed teavad, mida tähendab sellistel tugevatel võistlustel võõras hobune. Just sellepärast ongi need kaks medalit eriti hinnatavad, just need näitasid, et Villemson on ise kunstnik sadulas.
 
Kaks aastat tagasi vabariigi meistrivõistlustel lõppes esimesel päeval avatakistussõit nii: 1. Villemson – Poolus, 2. Villemson – Barkass… valiktakistussõidu sisuline paremusjärjestus oli selline: 1. Villemson – Poolus,… 3. Villemson – Barkass. Kolm aastat oli Villemson andnud oma hingest, jõust ja ajast Pooluse kõrvalt Barkassile ning hobune hakkas tasuma. Samal sügisel tuli Villemsoni õpilane G. Otspere Barkassiga üleliiduliseks maanoorte tšempioniks. Ja Barkass oli juba suur võimas hobune, tema üle enam ei muiatud. Kuid… spordis käivad rõõm ja kurvastus käsikäes. Parandamatu vigastus ja Barkass ei hüppa enam kunagi.
 
Mullu läks jutt kogemata Villemsoni kuuldes Barkassile. Villemson naeratas oma poisikesenaeru ja ütles: “Eks leitakse üles ka minu hell koht.” Tema tõsistest silmadest peegeldus aga suur kurbus…
 
Omaaegne kahekordne NSV Liidu tšempion Aino Lukas sõnas kord: Ratsutamises on vaja kahekordset intelligentsi: ühte enda jaoks, teist selleks, et mõista ratsut.”
 
Sõnadeta kinnitab “kahekordset intelligentsi” Villemsoni ja Pooluse sõit, mille puhul isegi parimal asjatundjal on raske n ä h a, kuidas Poolust juhitakse. Kõik toimub nii märkamatult, nagu saab olla vaid t ä i e l i k u teineteisemõistmise korral. Me nimetame seda harmooniaks. Just nimelt harmoonia köidab võistlustel publikut. See on midagi sellist, mida meenutatakse ikka ja jälle, ka siis, kui Villemson ei võida.
 
Ratsaspordis on palju puhterialaseid meetodeid, mis tavalisele asjahuvilisele on tundmatuks maaks, kuid on ka visa ennastohverdavate loobumistega töö, on teadlikkus, on armastus. See pole ainult raske füüsiline treening, vaid looming.
 
“Individuaalse loominguta ei ole tõeliselt head ratsasportlast” – need sõnad kuuluvad Villemsonile, mehele, kelle looming sadulas on eeskujuks väga paljudele. Leedu NSV paremaid takistussõitjaid R. Bazys ütles: “Ma austan Villemsoni kui sõitjat, töömeest, inimest. Tema on mu ainus suur eeskuju.” NSV Liidu üks juhtivaid treenereid, teeneline meistersportlane A. Levina kirjutas aga: “Villemson Poolusel on virtuoos. Sellised on üksikud. Ta tunnetab väga hästi hobust ega eksi peaaegu kunagi.”
 
…Nagu elus üldse sageli ette tuleb, nii on ka Villemsonil vastaseid. On neid, kes põhimõtteliselt pooldavad teistsugust stiili, meetodeid, ja neid, kes lihtsalt ütlevad, et nii on vale, ja kõik. Nii ühtedele kui teistele võime esitada ainult ühe küsimuse: kui see stiil oleks vale, miks on sellel siis nii pidevalt edu?
 
 
1966. a. veebruar. Pärast matškohtumise Eesti – Leedu lõppemist alustasid võistlemist kergematel tõketel koolipoisid. Publik aina aplodeeris – mehised poisid olid sadulas, vigadeta sõitsid, esikoht selgus alles pärast ümberhüppeid. Tulemuste teadustamise lõpetas diktor lausega: “Kõik võitjad on Jüri Villemsoni õpilased.” Kes teab, võib-olla hakkab nii mõnigi neist poistest käima Villemsoni parima õpilase, 1963. a. NSV Liidu noortetšempioni Aarne Kuubi teed.
 
See oleks aga nende parim vastus treenerile, NSV Liidu koondise liikmele, aumeistersportlasele Jüri Villemsonile.
 
Kuu aega tagasi selgusid Tartus Eesti NSV paremad. Kui kahevoorulise kõrgema klassi takistussõidu järel krooniti Jüri Villemsoni loorberipärjaga ja Poolust kolmanda esikoha eest neil võistlustel punase rosetiga, siis tähistas see neile kahele SUURELE üldse kahekümnendat esikohta vabariigi meistrivõistlustel.
 
See oli järjekordne võit Jüri Villemsoni võituderohkel sporditeel.
 
H. RÄTSEP
 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat