Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
AJALUGU » Et “võib-olla” kõlaks optimistlikult 1964


Kui keegi hakkab tõeliselt armastama ratsasporti, siis igaveseks. Maha jätta ei saa…” (A. Kuprin)

 
1951. a. tegi kommunistlik noor Andres Saue TRÜ ratsaspordibaasis treener Riho Hanneste käe all oma esimesed ratsasõidud. Sellest ajast on tal meeles esimesed väiksemad võistlused, esimene “oma” hobune – Gloobus. Vahepeal kolm aastat nõukogude armees. 1959. aastast alates sõidab ta küllaltki edukalt Salega. 1962. a. peetud Ukraina NSV – Eesti NSV – Moskva “Burevestniku” sõpruskohtumisel ja samaaegselt peetud Eesti meistrivõistlustel sai Saue parima krossisõitja eriauhinna. Aga valusaim kaotus? Seda oli Andres Sauel kindlasti raske öelda, sest siis, kui vestlesime, sõitis ta veel oma Salega. Sale aga, nagu öeldakse, oli oma aja ära elanud.
 
Ühiskondliku ratsasporditreeneri Andres Saue rühma treeningutund. Sõidavad tulevased juristid, geograafid ja teised. Pooltel on kogemusi nii paari-kolme aasta ümber, teistel vähem. Kogenud treeneri nõuanded õpetavad, kasvatavad, arendavad. On ju ratsutamine ala, kus ilmnevad võib-olla just kõige rohkem tahtejõud, visadus ja võime lõpuni võidelda. Miks on selle ilusa, kuid raske alaga tegelejate hulgas palju väljalangemisi, ja seda eriti alguses? Eks hakatakse kartma. “Me kõik tunneme mõnikord hirmu, aga see tuleb endas maha suruda. Tahe ületada kartused peab olema suurem,” kõneleb treener. “Liiati ei tohi oma kõhklemist hetkekski lasta hobusel märgata. Kui ees on juba kõrgem tõke, siis katsetab ta kindlasti sellest mööda lipsata või lihtsalt tõrgub. Te peate tunnetama juba enne tõket, kas hobune hüppab või ei; kui ei, siis peate ise oma tahtega sundima ta hüppama.
 
Kui hobune jonnib, siis karistate. Ei tohi jääda ootama ega järele anda; ei kuula, karistage uuesti – seni, kuni ta aru saab. Hea sõitja kasutab harva kannust ja ega ta piitsagi palju pruugi. Aitab sääresurvest.” Mis aga teha, kui jalad pole nii tugevad. “Tööd! Jah, tööd. Ma rääkisin teile harjutustest, mida kodus võite üksindagi teha, aga mida on vaja teha pidevalt. Siis istub põlv sadulas nagu valatult.”
 
Ei hüppa ju keegi sadulas sees istudes, poolistakus langeb toetuspunkt põlvedele, säärtele ja “tasakaalunärvile”. “Käed kaelast eemale! Ärge toetuge ratsmeile, poolistak peab muidu ka välja tulema! Ratsmed käest ära!” Raskevõitu. Muidugi, kui põlv sadulas loksub, kaob tasakaal ka ära. Ja käed otsivad vaikselt tuge ratsmest ja ratsu kaelalt. Aga mõnele hobusele piisab nõrgastki ratsme pingutamisest, et ta keeldub harjutust täitmast. Ja ongi sõit mokas.
 
Palju on neid elementaarseid nõudeid ratsutajale. Teinekord kipuvad ununema või lihtsalt enam ei jaksa. Ent iga treening kordab uue kõrval ka õpitut.
 
Treener laseb oma rühmal harva valida hobuseid, enamasti määrab ta need ise: ikka nii, et see, kes kipub ratsmete abil end tasakaalus hoidma, saaks õrnema suuga hobuse, ja see, kes on harjunud suhteliselt rahulike hobustega, saaks sekka mõne särtsakama jne.
 
Hüppetreeningud vahelduvad ratsastamisega, mis nõuab sportlaselt veelgi suuremat vaeva. Jalg peab töötama, nagu vaja, ja väikese sõrme liigutuski ei tohi olla ükskõik milline. Ja veel palju muudki.
 
Aga teoreetiline tund? Kas siin õpitakse hobuse kehaehitust või sadulaosade nimetusi? Treener toob lauale paar saksakeelset raamatut ja pataka fotosid meie maa parematest sõitjatest. Igale pildile lisandub põhjalik analüüs: miks just nii, mille poolest üks või teine parem on, millal sõita nii, millal teisiti. Rühm kuulab, pärib, märgib üles. Pärast aga istutakse sadulasse ja arutatakse edasi.
 
TRÜ õigusteaduskonna diplomand Andres Saue töötab oma rühmaga pidevalt, treeningust treeningusse kestab visa ja järjekindel õpetamis- ning omandamisprotsess. Milleks? Andres Saue ei varja, et tulevikult loodab ta palju. Usub, et uue maneeži ehitamine jõuab paberilt tegelikkusse, et Tartu saab selliseid toredaid võistlushobuseid, nagu on mujal NSV Liidus. Ja võib-olla jõuavad need veel tema praeguste kasvandike kätte, kui neil vaid jätkub püsivust ja truudust sellele ilusale spordialale. Kuid seda treener neisse ju kogu aeg sisendabki.
 
Poolteist kuud tagasi olid Tallinnas vabariigi sisemeistrivõistlused. Hobusel Polka kaitses Tartu au ka Andres Saue. Koos olid nad harjutanud kõigest kolm kuud.
 
Kõrgema klassi valiktakistussõit… Ratsu ja sõitja olid leidnud sellise harmoonia, mida on vaja ilusaks sõiduks. Esikoha pärast läksid lisahüpetele Jüri Villemson ja Andres Saue. Polka sõitis vigadeta. See oli Andres Saue tore ja teenitud võit. Oli ju J. Villemson ise see, kes kord ütles: “Andres Sauest saab tugev võistleja.”
 
Veel ei ole kõik täiuslik, veel ei või minna välja n.ö. kindla peale (aga millal seda spordis võibki?), veel tuleb higistada ja taluda väsimust. Juunis on Andres Sauel riigieksamid, juunis peetakse ka vabariigi meistrivõistlused, nendel aga täienevad võib-olla meie ratsasportlaste-meistersportlaste kasinad read uute nimedega.
 
Spordis ei saa öelda “kindlasti”, seepärast kõlagu see “võib-olla” optimistlikult.
 
H. RÄTSEP
 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tðempionaat