Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
AJALUGU Ā» Et võiks öelda: SUUR AITÄH! 8.09. 1961


Tartus Tähtvere ratsaspordiväljakul peeti Eesti ratsutamise meistrivõistlused takistus- ja koolisõitudes. Seniste ratsaspordikeskuste Tallinna ja Tartu kõrval oli esindatud ka maarajoonide koondis. Kuigi maanoored ei suutnud meie parimatele veel tõsist konkurentsi pakkuda, siis tuleb neid juba lähematel aastatel arvestada kui võrdvõimelisi. See on muidugi rõõmustav, sest spordis on edasiviivaks jõuks just konkurents. Esmakordselt meie ratsaspordi ajaloos oli meistrivõistluste kavas kõrgema klassi takistussõit rahvusvaheliste tingimuste kohaselt (takistuste kõrgus 170 sm), kus startis 4 sportlast. See fakt annab omakorda tunnistust meie ratsaspordi “tippude” kuuluvusest kõrgesse klassi.
 
Niisiis – rõõmustavat oli mõndagi. Allpool tahaks aga puudutada hoopis neid küsimusi,mis võiksid kasuks tulla ratsutamise edasiarendamisele vabariigis.
 
Rääkides võistluste organiseerimisest ja ettevalmistamisest, ei saa vaikides mööda minna orgkomitee tublist tööst. Võistluspaik oli korrastatud, dekoreeritud, võistlejate teenindamine hea. Peab märkima, et kõik see tehti ühiskondlikus korras. Kahtlemata on sellel suur positiivne tähtsus ühelt poolt sportlaste kasvatamisel. Teiselt poolt näitab see, et Tartu ratsasportlaste näol on meil olemas tugev ja teovõimeline ühiskondlik jõud.
 
Võistluste tehnilised tulemused ja võistkondade tase ei täitnud aga lootusi. Käesoleval aastal üleliidulistel meistrivõistlustel saavutatud kolmas koht eeldas igatahes rohkemat. Hästi olid ette valmistatud tallinlased, kuigi takistussõitudes ootasime neilt hoopiski paremaid tulemusi. Ilmselt andis siin end tunda hobuste väsimus üleliidulistest võistlustest. Kahtlemata mõjus kaasa ka asjaolu, et tallinlastel puudub väljak suviseks treeninguks. Juba ammugi oleks aeg mõelda Tallinna Riikliku Hipodroomi muutmisele treeningu- ja võistluskõlbulikuks, seda enam,et paljugi saaks siin ära teha ühiskondlikus korras. Eeskätt on vaja julget pealehakkamist!
 
Mis puutub maarajoonide esindusse, siis – nagu juba öeldud – ei suutnud see pakkuda tõsist konkurentsi. Põhjusi on palju ja nende lahendamine küllaltki keeruline. Esiteks ei vasta nende hobuste kvaliteet kaasaja spordimeisterlikkuse nõuetele. Loodame aga peatset murrangut, kuna Tori näidiskatsesovhoosis hakati nüüd kasvatama ka ratsahobuseid. Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumil tuleb see töö aga planeerida nii, et perspektiivis suudetaks rahuldada kogu vabariigi vajdusi.
 
Teiseks – maasportlaste sõidutehnika on veel konarlik, mille tõttu ka hobuse ettevalmistamine võistlusteks ei saa olla rahuldav. See küsimus on väga komplitseeritud ja raskesti lahendatav: puuduvad ju igas majandis vastavate teadmistega inimesed. Olukorda aitaks mõnevõrra parandada vabariigi paremate sportlaste osavõtt maarajoonide ratsaspordivõistlustest, kus võiks korraldada ka seminare koos demonstratsioonesinemistega. Tõhusaks vahendiks oleks ka vabariigi koondise õppekogunemiste korraldamine neis majandites, kus harrastatakse ratsutamist. Tugevad majandid tuleks lisaks sellele võtta šefluse alla, mis kindlasti avaldaks positiivset mõju nii meisterlikkusele kui ka massilisusele. Kõige ideaalsemaks tuleks muidugi lugeda vastavate teadmistega töötajate olemasolu kohtadel. See on lahendatav kvalifitseeritud põllumajanduse spetsialistide abil. Selleks tuleb põllumajanduse ministeeriumil ja EPA-l leida ühine lahendus, kuidas EPA üliõpilastele luua võimalus ratsaspordiga tegelemiseks tunduvalt paremas olukorras ja mastaabis, kui seda võimaldab senine “allüürniklus” TRÜ ratsaspordibaasis.
 
Peab ütlema, et ratsutamine vajab Tartus üldse reorganiseerimist. Kujukaks tõendiks sellest vajadusest olid ka äsjased võistlused, kus Tartu võistkonna esinemise kohta ei saa öelda midagi head. Hakates sügavamalt juurdlema halva esinemise põhjusi, jõuame ikka ja jälle välja Tartu ratsaspordi organisatsiooniliste alusteni. Milles on siis puudused?
 
TRÜ ratsaspordi hobukoosseisus on vaid 4 –5 kaasaja ratsaspordi tasemele enam-vähem vastavat hobust, järelkasv noorte hobuste näol puudub aga täiesti. Uute hobuste juurdeostmine käib TRÜ-le nimelt üle jõu.
 
Tartus puudub ratsaspordile möödapääsmatult hädavajalik hoone – sisemaneež. Seetõttu on talvise treeningu osatähtsus niisama hea kui null. Tartu võistkonna paljudel hobustel ilmnes võistluste käigus juhitavuse puudulikkus ehk teiste sõnadega – nende väljaratsastus on “null”. Aga proovige hästi sõita autol, millel rooliseade on rikkis! Sisemaneeži ehitamine käib aga TRÜ-le ilmselt üle jõu, sest selline olukord kestab juba üle kümne aasta.
 
Ratsaspordibaasi kasutajaid on praegu umbes 150, kuid baasi õppepersonaliks on vaid üks inimene, kelle ülesandeks on ka kogu administratiivtöö. Arusaadavalt kannatab seetõttu nii üks kui ka teine töölõik. Nähtavasti käib ka koosseisude normaliseerimine TRÜ-le üle jõu, sest sellise olukorrani on viinud just järkjärguline kohtade koondamine.
 
Niisiis, juba need põhiküsimused näitavad Tartu ratsaspordi organisatsiooniliste aluste mittevastavust ja aegumist. Sellisele veendumusele jõudis Tartu linna ratsaspordisektsioon juba 1959. a. sügisel, millal tõsteti üles küsimus Tartu ratsaspordi organisatsiooniliste aluste reorganiseerimisest (vt. “Spordileht” nr. 105, 7. dets. 1959. a.), kuid TRÜ juhtkonna vastuseisu tõttu on küsimus senini lahendamata. Probleem aga süveneb, tuues kaasa igasuguseid ebameeldivaid komplikatsioone. Kas tohib nii ükskõikselt suhtuda sellesse, mis on loodud suurte raskustega ja kordumatu entusiasmiga, tuua kõik ohvriks mingisugustele ametkondlikele barjääridele, mis ükskord juba suretasid Tartu ratsaspordikooli loomise mõtte?
 
Niisugused on lühidalt mõtted, mis kerkisid üles seoses vabariigi meistrivõistlustega ratsutamises. Loodan, et kõik asjaomased organisatsioonid ja asutused teevad siit õiged järeldused, nii et mitte ainult iga ratsasportlane, vaid ka iga spordisõber võiks öelda asjaomastele organisatsioonidele: suur aitäh!
 
A. REINTAM, võistluste peakohtunik
 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat