Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Horsemarket pani Siinai kõrbes tallile nime


 Fotol: Talliomanik Ali El Shazly. Selge, et mitte hobusel, vaid kaamelil. Kaameli nimi on Mickey Mouse. Ja Alil on maailma kõige ilusamad käed.

*

Kõigepealt oli Horsemarket Kati isikus Siinai kõrbe jõudes mõnevõrra kurb ja pettunud. Sellepärast, et Egiptis kohata loodetud doktor Mohammed Ayad oli tükkis oma ratsude Fati, Romeo ja Leilaga Hurghadast ära Kairosse läinud.  Möödunud aastal samal ajal sai siin jutustatud, kuidas Doci hüüdnime kandev loomaarst Ayad hotelli Intercontinental juures oma iludusi nunnutas ja kõrbematku sooritas. Hobused olid õpetatud koolisõidu tippudeks, nende isad-vennad on Euroopa ja Ameerika esi-araabud. Ja Mohammed ise oli enne Hurghada lukshotelli juures paksude kiviseintega talli asutamist olnud neli aastat Iirimaal lihatööstuse vet. Et oma lapsi toita. Ainult et sedasi võõral maal ei saa üks egipt oma lastele isa olla ega nendest normaalseid egipte kasvatada. Ja nii ta koju tuli. Kuni Euroopa majanduskriis ta Hurghada kuurordist minema peletas. Kõik asjad siin ilmas on teatavasti omavahel seotud. Pole eurooplasel raha, ei lenda ta sharmidesse-kanaaridele. Eurooplane ei lenda, araablane ei teeni ning tema pere ja muud loomad ei söö. Mohammed kolis Kairosse - aretab araabusid, ilma et nendega enam püramiidide ümbergi miskit turismust viljeleks. Ning töötab jälle lihatööstuse veterinaarina. Mis sa hing teed. Ja mida kõik maailma veterinaarid ju tegelikult õigupoolest teevad, et oma peresid ära elatada.

Et oma peret elatada, läksin mina Egiptusse aasta tagasi alustatud materjalikogumist finišeerima ning koos Eha Fjodorovaga raamatut kirjutama. Eha on Melliste-moor, kes suveti elab Eestis, talvel töötab Ahmed Al Hanafy reisibüroodes Firebird ja El Karnak. Pakkisime ühise nädala rajult täis - käisime Kairos ja Luxoris, merel ja kõrbes, Niilusel ja ööklubides ning igal ööl õnnestus magada paar tundi, needki enamasti bussi vahekäigus või laevapõrandal sirakil. Mu ainus isiklik palve oli kõrberetk mõne eheda araabuga. Hobust, mitte meest pean silmas. Kui sul pole oma meest ega lapsi enesekaitseks kaasas, siis tuleb noid musti mehi nagunii igal hetkel silmas pidada - moslemipiigad on enne pulmi puutumatud, oma naised ümber lõigatud ning üleüldine hingemattev lihahimu ikka tõepoolest ülisuur.

Ses mõttes on Ali El Shazly ülimalt erandlik. Ta on intelligentne ja taktitundeline, suisa sensitiivne ja äärmiselt hell-soe isiksus, kes peab lugupidavat distantsi ning hoiab ka oma talli tõmmud jumbud oheliku otsas. Ta ütles, et võin kindel olla, et temal isiklikult on Doc Ayadi Kairosse-kolimisest veel kahjum kui mul - tegemist on tõeliselt fenomenaalse hobuse- ja kaameliarstiga ja nüüd on jama majas. Mis seal siis ikka, sinist peale! Just seda tehnikat Ali oma hobuste marrastuste-obaduste klaarimiseks massiivselt rakendanud oligi, nii et tema talli ees tünnide küljes ohelikus unelev hobuüheksa oli üsna üldiselt sinisekirju.

Sinna talli juurde sai satutud sedamoodi, et reisibüroo omanik Ahmed viis Eha ja iseenda hotelli Alf Leila Wa Leila juurde kohtingutele. Ta ise nõustas safarisid-linnaekskursioone valivaid lätlasi. Eha võttis vastu Eestist saabuva bussitäie turiste-kliente-sõbrannasid. Minu valas isand Hanafy maha talli juures. Sel hetkel veel nimetu talli. Nagu näha Ali aksessuaaridest, püüdis ta oma ettevõtmist küll vesternfarmiks, küll - protestiks globaliseerumise ja naaberriikides toimuva vastu - Mickey Mouse'i pesaks nimetada. Aga Horsemarket ristis kuurortlinnaserva asutuse Habibi talliks. Järgmisel päeval. Aliga kahekesi kõrbematkal olles. Temaga võimalikke tulevasi äriideid veeretades.

Praegu on nii, et noorsand Shazly teeb üksinda kõike. Üheksast hobusest kolm on tiined. Täkkudena sündinuid ta reeglina ei ruuna - tarvitab aretuses ja ratsastab. Tantsima õpetatud hobused töötavad hotellides etendustes või lõbustavad turiste. Reeglina lähevad tema väljaõpetatud noorhobused aga Kairosse. Turiste teenindama, võistelma, müüki. Hommikupoolikuti tatsab Ali selleks, et hobustele ja tallipoistele elatist teenida, kaameliga mööda plaaži. Pärastlõunati ratsastab. Õhtuti käib hotellides esinemas. Turiste, kes kõrbematku taipavad küsida, on sellepärast kaduvvähe, et mänedžeri pole. Ali ise ei jõua kümnenda kohustusena turgu teha. Liiatigi räägib ta erakordselt kasinat inglise keelt. Nii et see teeb turutsemise topeltraskeks. Aega ja energiat selleks pole - sest sööda peab Habibi tall kaks korda nädalas Luxorist Niiluse orust kohale vedama. Jao pärast haljasmassi saab näpuotsaga ka Hurghadast. Aga sealsed  pargid-puiesteed-aiad funkavad sita peal. Sõna otseses mõttes. Korterelamute ja hotellide reovesi lastakse kanalisatsioonita linnas parkidesse-aedadesse. Aine ringkäik looduses on muidu kena asi, aga selles reovees on nõudepesuvahendid ja valgendajad, habemeajamisvahud ja puhastusained. Ei pruugi hobustele läbi sihukese väetise peal kasvanud taimede just väga hästi mõjuda. Kui kassid ja eeslid toituvad tervete ja tublidena linnaservades ühistel prügimägedel, siis hobune on tiba teine loom. Ja Luxor, kust kaks korda nädalas sööta veetakse, asub 300 kilomeetri kaugusel. Kairo oma pudrumägedega on veel poole kaugemal. 

 

Ali peab hobuseid sedamoodi tünnide küljes - neis on poolest saadik liiv, toitmise ajal käib sööt sinnasamasse. Varustus ja vahendid, tall ja ümbrus on rabavalt korras - ühegi egiptlase kodugi pole nii pedantses ordnungis. Ja kui meil tekib meie mõõtkavas idee, et peaks sellele 25aastasele sugutäkule loomakaitse kutsuma, siis enne kuulakem Alid.

"Kondine? On küll. Aga mitte nõrk ega kurnatud. Nagu sa ilmselt ka ise tead, on hobustel sööda omastamine erinev. Sama kogus toidab mõne ümaraks, mõni püsib kondisena. Meil siin mõnikord eurooplased oigavad jah, et kas meie hobused pärast jõule üldse süüa on saanud. Tegelikult peab kaugelt toodud kalli sööda väga läbimõeldult jagama. Tiined märad ja noored, töös olevad ja ratsastatavad, jõude seisvad ja lihtsalt täku tööd tegevad hobused peavad igaüks vastavalt oma vajadustele süüa saama. Kahtlemata tahaksid nad kõik rohkem. Aga on nii palju kui on. Ja nii palju on, kui ma jõuan hobuste-kaamelite-eeslite teenuseid müües kokku teenida. Mulle meeldiksid ka sellised trullad, nagu pildi peal sinu hobused paistavad - naljakad talvekarvased ka ja puha - aga reaalsus on selline, et kõrbe hobune on kõhn, sitke ja sooneline, nagu beduiinid-tuareegid-nuubialased isegi."

Tööjaotus on selline, et talli kaht eeslit - Casanovat ja Michael Jacksonit (ikka seesama protsest noh) kasutatakse jalgratastena. Nendega käiakse poes ja turul. Kaks kaamelit - Mickey Mouse ja Casanova (päriselt ka, ongi kaks eriliigilist kasanovat :)  ) teenivad hobustele ja endale elatist.

Elatist teenitakse niimoodi. See siin pole küll Habibi talli boss, vaid hotellide Sharm Life Paradise ja Royal Palace plaažil kliente kõnnitav tige vanamees. Ta on valgest pleekivast lihast siibris, ta tahab ka pildistamise eest kümmet egipti raha, ta ei armasta oma kaamelit kui isiksust, vaid kohtleb nagu suurt ja sitast rahateenivat asja. Teda ei liiguta ei lapsed ega mõni ogar eurooplanna, kes lihtsalt kaamelit kallistada tahab. Raha!

Ali pole selline. Aga temagi triigib suurema osa hommikupoolikutest sedamoodi mööda plaaži. Teenib oma hobuseid. 

See on Ali kõige sõbralikum hobune. Täpsemalt öeldes ainus sõbralik. Kasina söödaga, vaheldumisi tallis ja tünni küljes elamine teeb tõredaks. Sind kah teeks.

See siniseks peitsitud kodaratega morn loom ja alljärgnev kaunitar saavad täpselt ühe palju süüa. Mitme ja mitme söötmiskorra ajal nägin. Aga eks meie tallis ole sama asi - üks isend paisub pelgalt kaera lõhnast, õhus hõljuvatest aineosakestest, nagu nuumal - teine laseb tulutult läbi enda sadade kilode kaupa jõusööta, ja ei kedagist.

See nelja-aastane mära Rhada on ratsastamisel, nagu järgmisel päeval kõrbes nägin - juba tantsib Aliga - ja valmistub tööks etendustes.

Hotellis Alf Leila Wa Leila antakse mitu korda nädalas etendus "1001 ööd" - Ali tantsivate ratsude osavõtul.

Juuresoleval pildil aga on ilmselgelt näha, miks Alil on vaja mänedžeri ja kompanjoni. Need tõmmud tüübid sobivad küll bokse puhastama ja sööta tassima, ent mõistluslikku asja nendega ajada ei saa. Nad on nagu prügikastikassid, metsikud kiskurid, kes varitsevad nii su rahakotti kui valget tagumikku. Väikese haardega röövputukad. Samal ajal, kui massa Alil lõid silmad potentsiaalset pärisklienti nähes särama - saab üle pausiaja jälle kõrbes kihutada ja raha ka - lootsid tema mustad rotid raha pildistamise eest, pommisid peenraha ning unistasid valge tädi heledast kintsust, millega käib kindlasti kaasas muinasjutuline rikkus. Mis siin ikka viriseda ja uriseda - nii ta on. Et ühed mõtlevad suurelt ja teised väikeselt. Ühed mõtisklevad tulevaste projektide üle, teised kerjavad suitsu. Ühed tahavad areneda ja edeneda, teised lihtsalt kommi ja-või keppi. Pardon, aga tädi on siin veel massiliselt nähtud ihamarust - loendamatutest vanade valgete eitede ja mustade poisikeste paardumistest - tiba jahmunud. Võid ju olla kuulnud ja aimanud, et nii on. Aga kui tänavatel ja turgudel, ööklubides ja reisilaevadel toimuvat rebimist ja jebimist tõeliselt ja liiga lähedalt näed, hakkab jube - miks Allah kõigi moraalinormide kiuste säherdust püherdamist talub?

Vabandust, poisid - teie konkreetselt siin pildil pole süüdi, et see tendents siin nüüd sedasi jutuks tuli.

See täkusälg on maailma kõige kurjem hobune. Kui teised tegid tigedat nägu vaid söötmise ajal - või juhul, kui võõras käsi käperdama küünitas - siis tema oli lihtsalt kogu aeg tige.

Selle tillukese tigeda täku vaatlemine pani tõsiselt ümber hindama nii  meie tallis kui üldse Põhjalas valitsevaid olusid ja meelsusi. Kujutage ette, me lihtsalt niidame talli tagant - ja rullime heinamaalt karjamaa kõrval, ja lõikame  viljapõllult oma talvesööda. Me laseme oma suksidel vabalt karjamaal trallata - mitte liiva peal paela otsas niheleda. Me oleme värske halja ilmudes sadulavööde kinni saamisega hädas. Ja oleme solvunud, kui meie hobud meile mõnipäev vihast nägu teevad, sest ei viitsi ja ei taha. Liiva peal kiduvad araabud ongi valdavalt vihased. Mida sa ikka viitsid ja tahad, kui keskkond on napilt kaamelikõlbulik.

"Homme lähed sellega," ütles Ali sellele hõbedasele siestat-pidavale minitäkule osutades. "Ta on kõige kiirem ja tugevam, saad kõige vägevama elamuse."

Tugev... Tukkudes nii tillukesena tundunud Stiff meenutas buddha-munka. Joogat - keda tegelikult küll käänatakse "joogit". Kõhn ja sooneline. Habras ja sitke. Ja vastupidav, nagu vanakurat. Ennast me siin näljutame ja kaalunälgime, vahime peeglist, et ikka paks. Hobuste - ja teiste loomade - puhul haletseme, et nii kõhnad on. Ega me kõiki neid ju süüa taha. Ja ega neil tegelikult nii sent surmale võlgu ole kui pekiste lemmikutega harjunud silm oletab. Anorektilistel twiggidel on piir võrreldamatult lähemal. Ja võõra maa tundmatute loomade - mis siis, et liik on justkui tuttav - pärast muretsemine on sama mõttetu kui egiptlaste haletsemine selle pärast, et neil kohe päikese loojumise järel hoobilt pimedaks läheb. Mis see meie lõputu videvik, mille vastu end valge rasvaga varustame, nii kangesti parem on? 

"Minu" Ahmed ja järgmisel päeval Habibi nime saanud talli Ali räägivad hinnast. Reisibüroo peremees Ahmed leidis, et 30 "bakšiši" kahetunnise kõrbes müttamise eest on jube palju. Mootorit pole ja kütust ei lähe, kummid ei kulu ja korpus ei amortiseeru... Mina olin hinnaga nõus. Sellise loogika järgi, et selle nädala Luxori-tretis rahaline osalemine ja seeläbi kõigi üheksa Habibi-hobu toitmine oleks mulle au. Kusjuures see on universaalne ja globaalne, et kes hobustest muhvigi ei tea, see neist midagi ei pea - paku sa võhikule hobuteemat Eestis või müü hobuteenust läbi araablase Egiptis - üks teeb välja. Kes pole kogenud, ei sütti.

Nii me üksteise eludest risti läbi leegime. Õnnelikul juhul tundub ristumine silitusena, halvemal puhul hoobina

Habibi, mis Horsemarketi poolt tallile nimeks sai, tähendab "kullake" või "armsaim" - kohtumine kui pai.

*

Pool tundi pärast Ali, Stifi ja teiste poistega kohtumist tahtsin kõrbeveeres seistes seniidis täiskuud pildistada.  Aga mille poolest erineb otse pea kohal olev kuu kusagil mujal taevakaarel kõõluvast kuust? Ei erinegi! Sa ei saa seniidis kuud pildistades mitte kuidagi näidata, et ta on otse su pea kohal ning pildistades olid sisuliselt selili maas. Sa ise mäletad seda pilti vaadates küll haudvaikust ja külma kuivust, mis su ümber sel täiskuuööl koomale tõmbus - äkki mäletad isegi aasta(kümne)te pärast. Ent kuidas jäädvustada seda liiva lõhna ja täielikku vaikust, milles kahiseb vaid sinust mõne meetri kagusel seisva Ahmedi heitunud hingamine. Miks heitunud? Esiteks ja teiseks. Esiteks sellepärast, et kui turismipolitsei saaks jaole, et ta on valge naisega öösel kõrbes, oleks järeldus ühene ja karistus karm. Teiseks sestap, et kui pätt-araablased meile peale satuksid, võivad nad ta maha lüüa ja mind autosse toppida, mu sealsamas õnneks võtta ja temast üldse mitte välja teha - kuidas iganes. Ühesõnaga: Ahmed pelgas haudvaikses inimtühjas kõrbes INIMESI!

Ja samas pole seniidis oleva kuu pildistamiseks ikkagi paremat taustsüsteemi kui inimeste ehitatud majade vaheline tühemik, mis näitab vähegi geomeetriliselt mõtlevale inimesele, kus see kuradi kuu on.


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat