Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Valgeranna tallikene - nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik


 

 
Juba mõnda aega on see, kes Pärnust Lihula poole sõidab ning hobuasjanduse peale timmitud silmad vahetult pärast Valgeranna risti vasakule suunab, võinud näha karjuselinte ja hobutreikut, platsilatte ja mõnikord vilksamisi ka mõnd hobust. Seal peab väikest talli Aivar Allmaa. Ettevõtlikul mehel on Pärnus tööriiete ja –riistade kauplus. Hetkel kuue, aga vajadusel ka enama hobuse talli peab ta kellegi Siimu talu kõrval. Siim renoveerib põlist rehielamut, kuhu elama kolida – talle meeldivad Aivari sõnul hobused maja läheduses. Ja nõnda siis on Aivar end mõnusalt sisse seadnud majapidamise juurde kuuluvas saunaonnis. On uhkelt ja veendunult saunik, kelle tare koosneb hubase tuleasemega elukambrist, ahjupealsest lavatsist, ja sauna eesruumi rajatud köögikesest. Mida inimesel veel vaja peaks olema? Ei ole kulukaid paleesid ja energiamahukaid häärbereid vaja ei enesetunde ega positsiooni pärast – tema hütis kogunevad rahvuskultuuriseltsid ja endised-tulevased ministrid. Ilmselt mahub palju ja head rahvast lahedasti ka selle pärast, et selles tares elab armastus: Aivar leidis endale Tiina teise nooruse päikeseks seitse aastat tagasi, kui eelmise elu lapsed olid suureks kasvatatud. Need elavad nüüd linna-elamistes ning Aivar ja Tiina naudivad teist noorust oma täpselt parajas tares, pidades mõnd oma ning paari rendihobust.
“Mind ei häiri, et oleme Tiinaga siin rentnikud – omamine pole elu sisu ega õnne võti. Asukoha poolest on koht ju superluks – Pärnu on siinsamas. Kohe metsatuka taga on Valgeranna kõrgkvaliteetne ratsaplats, mille peale ega kõrvale ei jõutud pärast müüki ja enne kinnisvaramulli lõhkemist õnneks karpe ehitada,” rõõmustab Aivar. “Trennitüdrukud ja hobuomanikud saavad kümne minutiga priile platsile harjutama, kui enda oma on märg-mudane-libe või lihtsalt isu vahelduse järele. Mööda mereäärseid heinamaid saab ka Sassi talli, kui peaks tekkima isu külla ratsutada. Ja mul on Pärast hommikust talitust viie minuti tee Pärnusse – tööpäeva lõppedes viis mintsi oma armsasse sauna ja täpselt õige suurusega talli juurde.”
Sellel magusal linnalähedasel kohal on tõesti hullumoodi hästi läinud, et ta erinevalt mõnisada meetrit linna poole jäävatest põldudest-heina-karjamaadest pole karbistatud. Karbistatud põldudest esimesed on inimestega asustatud. Mida uuemad, seda enam maju on müümata. Mis müümata, need põlvini vees. Ja seega hakkab Eestit katma peagi uus tondilosside võrgustik. Meil on tühjad talud – nüüd juba sageli katused sisse kukkunud. Meil on nõukaaegsed kolemajad – paljude uksed-aknad naabermajade ahjudes ammu ära köetud – ja tootmishoonete varemed. Meil on seoses riikliku planeerimatusega karjuvas liias ehitatud eramud – millesse sageli ei kolitagi. Ei saadud õigel ajal laenu – ei suudetud ära osta – ja nii need peaaegu valmis ehitatud valearvestused seal nüüd tühjadena lagunevad. Ja lisaks on meil põllukarbid, mis on kellegi kodud. Nende õhuvahedega korterite üle ilkudes võiks tegelikult seda meeles pidada – inimesed on lasnamägedelt maha tahtnud, karbikesed ostnud, maksnud ja õnnelikud olnud. Mis siis, et ilgutakse. Aga nüüd on paljudel karbikodanikel töökohad kadunud, laenude maksmisega puuks – pangad saavad needki kipskuudid endale… ja ongi peagi juures veel üks liik tondilosse. Eestil oleks justkui ahervaremete kasvatamise karma. Erinevatel meetoditel. Kui vahepealsel jõukuse ajal oleks vanad talud asustanud ja taas-üles-ehitanud, poleks nüüd neid abituid võlgu. Talu ei ole abitu. Talu juures saab kasvatada vilja ja juurikaid, loomi ja linde ja mesilasi – talu elatab ennast. Karp ei elata. Talusid asustades oleks Eestimaa asustatud ja igas mõttes totaalkaitstud olnud – nüüd on mitut sorti varemed. Surnud talud, surnult sündinud karbid ja surnuks ilgutud abitud-elujõuetud õhuvahedega põllukorterid. Oleks-poleks. Nüüd on nii.
Postkastil olev vanaperenaine Hilda nüüdseks veel vaid seal ongi...
*
Samal päeval, kui Aivari ja Tiina õnnelikust tarest läbi astusin, käisin Eesti Naise meherubriigi jaoks Mark Soosaart intervjueerimas – Kihnu kuulikindel visionäär ütles, et Hollandis on viimne kui ruutsentimeeter riiklikult planeeritud. Pole nii, et see, kes õiges kohas pistist suskab, võib põllu peale poolele miljonile inimesele arutud asjad püsti puhuda. Poolele olematule miljonile! Keda kõigisse neisse riiklikult planeerimata eramutesse-korteritesse õieti oodati??? Kusjuures minu meelest oleks praegu riigi ülesanne üritada saada euroliidu toetusmiljardid vähemalt sellekski kätte, et inimestele jääksid vaatamata pangalaenude poomisele ja töökaotusele kodud alles. Jutuks on lapsed. Lastel on vaja kodusid. Mitte äärelinna kööktubadesse kuhjumist ja paanikat, alandust ja hirmu – selleks tuleks neid toetusi vähemalt nüüd, kasvõi hilinenult, rakendada!
Aivari ja Tiina platsi vaadates meenus, et omal ajal, enne sisemaneeže, sai selliseid saepuru ja sita seguga läbi talve sõidetavatena hoitud. Sool aitab ka libeda ja krobeda vastu.
Koerad, kes koos ratsutajatega talli ümber möllavad, on väga rahvusvahelist koosseisu – austraallane ja iiri pensionär. Mõlemad üsna häälekad. Aga mitte kurjad. Kui nendega suheldes maha kükitada ja aupaklik kõrguste vahekord valida, muutuvad nad lugupidamisavalduse peale kiiresti sõbralikuks ja usaldavaks. Volituste piires muidugi.
Ei ole Pontu ja Pitsu - iirlane ja austraallane on!
Pärnu kohal taevas tiirlevad praegu veel lõbusõitu tegevad eralennukid. Muide. Mnjah.
Kati, kes oma hõbedase ratsuga trenni juhendas, oli varem Tolle tallis. Käisime temaga koos Are-tagustel maastikel ratsutamas, kuni seal veel tall oli – muide, siin kusagil sügaval all arhiivikõhus leidub lugugi!
Hõbehobu Hannor kuulub sellesse dramaatilisse seltskonda, kes madam V. tallist mullu näljasurmast päästeti. Seisis napilt jalul, jõi pääsedes jutti kolm pange vett… Kui normaalne inimene ei jõua hommikul õigel ajal oma hobuseid-koeri ja teisi teekaaslasi toitma, on juba halb ja piinlik – aga mil viisil mistahes kolbasisemusega inimene siiski pealt vaatab, kuidas nälgivad loomad kõhnuvad ja nõrkevad? Ei saa aru.
Hannor (Horneti poeg) saab küll aru. Saab aru, et ta on päästetud ja uuele elule aidatud, ning tänutäheks äärmiselt koostööaldis ja hell ratsu. Araabia-trakeeni verede tulist ja pirtsu mikstuuri trotsides.
Ajal, mil teist noorust vilunult-arukalt-õnnelikult veetev Aivar ja Tina hommikuhärmatises hobuseid talitasid, oli nende onnikene teekaaslastest sõpru täis. Nädalavahetus ja mõnus olla.
Ka Aivari tallis on mindud sama teed, nagu näiteks Hiiumaal Nasva külje all Kärneri tallis Heli ja Toivo Singi, kes klipivad eestlaste lakkasid – hea lihtne hooldada, asjalik ja sportlik välimus. Ja mis siis, et see teeb kaela lühemaks-jämedamaks. Praktiline. Ja stiilne.
Selle eestlasega - kes teeb jormi nägu, aga tegelikult tige pole - toimetab Kädi-nimeline tirts.
Filippos – Fuksi järglane – on Aivaril Kalju Laiapea käest vahetatud. Jäle üks näide kirevatest elulugudest, millest on eranditult alati võimalik kirjutada raamat. Hamstri teekonnast – kasvandusest loomapoodi, sealt lemmiklooma igatseva lapse koju, sealt kassi… ptüi-ptüi-ptüi – ühesõnaga hamstristki saab raamatu kirjutada.
Lemmikloom on hoopis see. Aivari isiklik lemmik Ekton.
Seesinane sadularuum meenutab Kuke Maiel Kirnas olevat vähenõudlikku ja käepärast lahendust. Nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik – kõigis kulutustes-mahutustes. Normaalne!

Praegu on siin, kadunud Hilda postkasti, peremees Siimule koduks valmiva vana talu juures üks rendiboks vaba. Ja Aivril-Tiinal valmidus õilistavat tööd teha laes. Nad ütlevad: “Kuni on elektrit, täidab pump hobuste jootmise panged. Pärast elektrit – uute energiate ajastul – täidame hobuste jootmispanged armastuse jõul.” Itsitamisi öeldakse muide kõige tõsisemad asjad siin ilmas. Endiselt. Nii enne kui pärast elektrit.


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat