Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Kollula Endel


 

 Tal on väga erilised silmad. Sai sutspüssiga sutsaka. Olgu kohe alguses ära öeldud, sest see on oluline. Enamus mehi oleks lapseea õnnetusest endale eluaegse häda mõelnud – Endel aga jättis päris ilmselt just nende eriliste silmade abiga lahti ukse lapsepõlve muinasmaa ja täismehise eneseteostuse riigi vahel.

Tänu sellele lahtisele uksele rajas ta oma koju Kollula. Kollud on reeglina isetekkelised puuslikud, kes elavad tema tare ümber oma onnides ja urgudes, rühmiti ja iseseisvalt, puu otsas ja põõsa sees. Kui Endli Kollud on mõnda turismitallu, matkarajale või mõisaehteks viidud, on väga kaugelt ja klaarilt ära tunda, et see on tema töö. Tema sõbrad ja kolleegid, tellijad ja talendi austajad väidavad, et Endlil tuleb lasta puuga vabalt suhelda – puu näitab ise talle vormid ja kujundid ette ja kätte. Tellida tema käest ei tohi. Nii kui vägisi miskit värki tegema peab, on jama majas. Asi tuleb küll. Aga mitte Kollu. Isegi mitte väikese tähega kollu. On-kah tuleb tellimise peale.
Sest mõttes on Endel üle kere, nagu ülemlaul vabale loovusele. Tänu erilisusele avatuks jäänud uks on Endlile lummavalt täisväärtusliku elu loonud. Oma kaasat kutsub ta õnnelikult Noorikuks. Ja Noorikuga kahe peale on neil 18 (loe: kaheksateist!) lapselast. Kuue lapse vahendusel. Mis tõestab, et Endli-sugused helgelt loovad suurkujud kasvatavad hakkamasaavaid lapsi. Edu-maania ja nutsu-kultuse kiuste on nad kõik arukalt toimivad tegudeinimesed, kellele on kõike jagatud nii palju, kui vaja.
“Rohkem kui vaja, polegi ju vaja! Ülearune on alati hädaks kaelas. Ehita ülearuseid tube, kus ülearust hoida – küta neid ülearuseid tube, et ülearune hukka ei läheks, enne kui teda ükskord äkki ehk vaja hakkab olema. Aga ei hakka. Sest ülearusel on lämmatav komme üha juurde kuhjuda. Ülearune paneb su vankri ette, nagu äraaetud setuka: on vaja suuremat autot, millega ülearust vedada, sa ise pead järjest paksemaks minema, et ülearusega samasugune olla,” teab Endel.
Ja ülearust on vaja ka ülearu valvata. Mille valvamiseks piisab ühest noorukesest penist, sellest on küll.
Kollulasse pääseb sedasi, et Jäneda ja Aegviidu vahel näitab üks teeviit metsa. Paar kilomeetrit kena metsarada lõpeb ninali vastu raudteed. Auto jätke ühele, ise kobige kand-ja-varvas teisele poole seda elusa isamaa tuiksoont. Kuuldused Eesti raudtee väljasuremisest – et rongid siin enam ei… - on ennatlikud. Käivad! Nii reisi- kui kaubarongid trallavad Kollula kõrvalt iga natukese aja tagant mööda ning Endel armastab neid. Poolt silpigi mürast ega vibrast ei poeta. Rongides sõidavad inimesed ju. Kütus ja toit, materjal ja tarbeasjad inimestele sõidavad ka rongides. Mingu neil hästi!
Aegviidu poolt lähenedes pääseb Kollulasse siiski ka ilma raudteed ületamata. Jalgsi minek kas siit- või sealtpoolt häälestab ja meelestab. Meeled ja hääled peaksid Kollulasse jõudes olema lahti ja altid kõike nägema ja Nägema. Selleks, et nii nägemisvõimelisemad kui kinnisemad, nii puhaste meeltega kui telekast-arvutist tuimaks müratud – et kõik, kõik, kõik midagigi näeksid, on Endel värvinud muist Kollusid erikarvalisteks.
Kui tema muinasmaale viiva tee ääres tulijat tervitava madu-ussi pea poleks kirkakarvaline, ei märkaks mao peale ehitatud sipelgapesa. Kui põõsasse peidetud puised sabad-sarved poleks tükati värviliseks vimkatatud, ei leiaks linnas ähmastatud nägemisega mis-tahes-ealised külalised pooli puuslikke üleski. Laiguti looduslike vahele tekitatud eredad laigud moodustavad mõnusa värvirütmilise maastiku. Mis ongi kokku Kollula.
Omavahel öeldes arvan ma, et värvused oma Kollude kirjamiseks valib Endel vastavalt nende aurade värvustele. Sest see suts-silmaga mees on üsna kindlalt üks neist, kes näeb puude ja loomade, mõtete ja tunnete peenmateriaalse halo värve. Inimeste omi loodetavasti mitte. On tervislikum.
Ta ise kirjeldab oma vahendajarolli puidu ja teiste elusolendite vahel niimoodi: “Ma aitan Neid välja. Või sisse. Kuidaspidi asja just vaadata. Need samusedki Need on enamasti siit ilmast lahkunud loomad. Ma teen nende jaoks puidust kuju. Läbi sinna sisse minemise pääsevad nad välja.”
Arvata võib, et need sisse minemised ja välja tulemised, millest Endel kõneleb, on samad, millest räägivad kristlased oma palvetes: õnnistatud olgu sinu sisse tulemised ja välja minemised. Neid sõnu saab tõlgendada lihtviisiliste uste tarvitamise tarbe- või suisa olme-manana. Aga ka filosoofilisemal tasandil. Või suisa vaimselt. Ehk isegi vaimulikult.
Endel ongi sügavalt religioosne. Nagu enamus vigursae keeles puiduga kõnelejaid. Ka Raivo Perandi on eriti uhke – pühendatud oleks õigeim sõna! – oma ja sõprade väljasaetud Maajumalate üle. Need mehed on tänu looduse ja puudega, loomade ja väljadega suhtlemisele liiga targad, et takerduda mõnda kitsasse usundisse. Nad pole pujäänilt jäigad maausulised ega eita ühtki võimalust Jumala tunnetamiseks, ülistamiseks ja vahendamiseks. Mis on õige ja hea. See avarus neile väe ja edenemise annabki!
“Minul on nii sügav aukartus Elu ees, et… mul ei lubata sellest mitte rääkidagi. Kui ma neist asjadest räägin, tuleb klomp kurku. Üks perekond laskis mul oma kodu juurde kuju saagida. Hakkasin tegema. Keegi tuli ligi. Küsis pesa mu käest. Seda välja aitamise värki läbi sisse aitamise, noh. Tegin pesa. Sellele perekonnale sai õue väga Eriline Koer. Kui kuju oli valmis, saabus rahu. Õue peale. Minu hinge. Ja sellele perele. Selgus, et vaid mõne päeva eest oli selle kodu koer ära surnud… Nii palju sain perele öeldud, et näete, kes viimaks rahu sai… Aga rohkem rääkida ei tohi,” muutub Endel kummaliselt kahvatuks, kui paluda tal rääkida, kuidas tal See käib.
Ah, mis siin rääkidagi.
Kes mõistab, sellega kõnelevad Endli sõnade asemel tema istutatud puuderingid ja ehitatud püstkojad. Kes mõistab osaliselt, sellega kõnelevad ehk just vormidele lisatud värvilaigud. Punane müts viljakuse sümbolist neegrinaise peas kasvõi. Millist tasandit Kollula sõnatust kõnest keegi just vastu võtab – ükski usund ei tohiks pahandada. Ja kunstnikud ka mitte. Sest Endel – jummala eest! – ei trügi ega pretendeeri. Ambitsioone tal pole ning kellegagi tema ei konkureeri.
Pildil: Puudering.
Pakub lihtsalt ja loomulikult peavarju. Nii erikujulistele puuslikele – kui Aegviidus asuva Kivisaare ratsatalu hobustele. Selle Kivisaarega on todamoodi, et Üllel on lastelaagrite ja koosviibimiste häärber, kus on maailma kõige suurem hobuste kontsentratsioon. Päris kindlasti. Liialdamata öeldes kohe. Seal on viimne kui voodipesu ja padi, tool ja maal, kruus ja sukk, vaip ja linik – kõik-kõik-kõik on hobusepildiline-kujuline. Aga maad selleks, et ratsatalule näo ja teo andvaid loomi kodu juures karjatada, pole. Endlil on.
Ratsatalu hobustekamp on Kollulas karjamaadel. Nädalavahetusteks viiakse Aegviitu teenistusse – nädala sees elavad tõelises Eedenis. Alalised trennitüdrukud käivad Kollula-asukateks kujunenud hobustega ratsutamas siinsamas. Ja seepärast on isand Konsa oma kostilistele varustuse jaoks püstkoja ehitanud. Lisaks panipaiga funktsioonile see ka kaitseb ja puhastab sadulaid-valjaid-saapaid-kaskasid. Nagu hea tuba peabki.
Endli tubadesse – ei nendesse, kus elab Noorik, ei neisse, kus käivad külas 18 lapselast, ei neisse, kus elab nooruke peni, kus tuksuvad Kollud oma rütmis, kus on kujude värkstuba või riistade ruumid – ühtegi neist tubadest majanduslangus ei tule. Sellepärast, et Kollulas on oma rütm ja reeglid. Ainsad, kes siin midagi muudavad või mõjutavad, on mullast hunnikuid kergitavad mutid. Rahariik siia ei puutu.
Maailmas on iga elualaga – ka vigursaagijatega – niimoodi, et ühtede jaoks on see põhitöö ja teenistus, teistele harrastus leivatöö kõrvalt, kolmandatel on oma müstilised ja arvutamiseta reeglid. Nagu Endlil Kollulas.
Oma muinasmaa külalistelt ta piletiraha ei võta. Kui temalt koduõuedesse-teemaparkidesse Kollusid ostetakse, siis ta tasust kindlasti ära ei ütle. Aga ise numbreid nimetama ei tüki. Ei raba ega kraba.
Hoiab teiste puidumeistritega sooja ja ühtse tsunfti korras kenasti kokku. Igal oma stiil ja nišš – mis siin trügida või sagida. Endel on liiga küps ja arukas siin-Maa-peal-olija ka juba, et rumalasti rähelda või vehelda.
“Paljude asjadega siin ilmas on nii, nagu seksi ja sigimisega. Nooruses vihutakse usinasti, et sugu jätkata ja lapsi saada. Küpsemas eas toimetatakse sama sooritust palju harvem – aga selle eest täiuslikult. Ise ka imestad, kui õilistav-ülendav ja kunstipärane võib olla seesama kehaline harjutus, mis nooruses siuh-näuh ära kiirustati,” arutleb Endel. “Sellepärast, et ma kehalise ja hingelise, ihulise ja vaimse maailma vahekordadele enam-vähem pihta olen saanud, on mu mitmetel Kolludel rahumeeli vändad ja londid küljes.
Ei karda mina nendega lapsi ehmatada – loodus on puudele harud külge teinud. Kes riputab haru külge köie , kes jõuluehte, kes iseenda... Õige hulk hästi toimivaid harusid hoiab tüve tasakaalus. Mida paremini iga su haru toimib, seda vähem on ohtu, et neist harudest ühegagi liialdad. Ega Kollud sellepärast kogu aeg vänta, et neil vahendid on – vastupidi! Nad on sisimas suured ja tugevad – suurtel ja tugevatel on see eelis, et kogu aeg ei pea midagi tõestama. Harva, kui on õige hetk ja kuufaas, toimetatakse – tasaselt ja väärikalt, ise ka imestades, kui hästi välja tuleb. Tuleb hästi välja see asi – siis saab sellest väljatulemisest väe sisse mõni teine eluala ja ihuharu. Ja tehakse tükk aega muude tasandite tegusid. Kuni loovus tahab jälle maist ja kehalikku väge ligi. Üks rahuliku kulgemise ja maheda tunnetamise värk kogu aeg. Haldjad ja inglid on meil siin Kollulas nagunii kogu aeg ligi.” 
                                Ning ta tuleb ja kallistab.

Karmilt ja pehmelt, nii et Maa tundub selleks hetkeks turvalise ja ilusa planeedina.

Puit-panter-Perandi ja Kollu-kunn-Konsa - Jäneda hobused vasaku ja Aegviidu omad parema õla taga.


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat