Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Jämejala - kahetähenduslik sõna, mille üks tähendus ennetab teist


 Kümmekond aastat tagasi oli Jämejala talupood, mille sortiment meenutas praeguse KeskoAgro seinast-seina, lehmandamisest põllutehnikani valikut, hobuvarustuse soetamise koha võrdkuju ja sünonüüm. Tallinna-välises Eestis muid sedaliiki poode polnud ning hobuasju ostma sõideti Jämejalga. Nahalõhn ja kettide-pangede kõlin - romantika ja idüll! Kuna vahepeal on tekkinud kümneid uusi poode, polnud mina kohe päris palju aastaid seal psühho-neuro haigla taga Nurme-nimelise firma poes käinud. See siin ei ole nüüd mitte kaubandusreklaam ega kommertstekst! See on soe soovitus - kui läbi Eesti nii- või naapidi risteldes Viljandist möödute, vaadake vanasse heasse legendaarsesse kohta sisse. Sellepärast, et poodlemine on teatavasti üks tuntumaid-käepärasemaid närvide rahustamise mooduseid. Jalutad uute asjade, värske naha ja neitsilike esemete lõhnas ja vibra-väljas - unistad ja mediteerid, mõnuled ja oled natukene aega lihtsalt Ära. Ning võibolla just see tunnikene meeliskelu hoiab ära viimase tilga kukkumise, mis ajab su karika üle ääre ja sind ennast Jämejala asula teise tunnus-asutusse. Ei ole nali. Sellised krõksud ja täissaamised juhtuvad jube äkki. Igaühega meist võivad juhtuda. Krõksu järel öeldakse: kes oleks võinud arvata... Oleks ikka võinud küll.

Ja inertsliku tormamise vahele oleks võinud leevendava kõrvalhaagi teha. Kunstinäitusele. Teatrisse. Poodi. Siin juures olev pilt asubki poes, mitte kunstinäitusel. Jämejala hobuvarustuse ja huskvarna-poodi peavad Piret ja Meelis Lond. Ma kirjutasin meelega huskvarna sedaviisi, et varjatud reklaamis ja pistise võtmises ei kahtlustataks :) Pood ise aga enam mini-versiooni KeskoAgrost ei meenuta. Lüpsikud-kopsikud on ajalukku jäänud. Üks pool on puhtalt ja üleni hobukraam, teine pool tehnika. Ning üksnes fassaad ja ümbruskond meenutab veel olnud monopolistlikke nostalgilisi aegu. Aegu, mil Jämejala -  just paralleel-varjundi pärast eelistati nimetada Viljandi - poes käimisest räägiti nagu palverännakust. Mida iganes osteti või näpiti - häälestus ja meelestus olid õiged ning naha lõhn ja lopsakalt tõeline kaup kaua ninas ja silme ees. Teate küll seda tunnet.

 Viljandi hobupood on korda ja ümber tehtud umbes samal määral ja tasemel, nagu kunagised kolhoosilaudad on tallideks kohandatud. Leidlikult, maitsekalt ja vaimukalt. Avar, puhas ja kodune on.

Meelis ja Piret Lond veedavad suurema osa päevast - ja nädalast ja kooselustki! - seal silikaatkividest, mitmeid ajastuid läbinud seinte vahel. Teineteisest küllastumise vastu kaitseb see, et kummalgi kaasal on oma kindlapiiriline poe-pool. Nii ruumilises kui kaubalises mõttes. Samas aga on Londidel ka koer poes kaasas. Nagu arenenud riikide poodnikud, leiavad ka nemad, et lemmikloom teeb asutuse helgemaks. Kui pererahval on oma töökohal tänu lemmiku kaasasolekule hea, on õhkkond mõnus ning kundel lahe tulla ja kena olla. Sama toimis ja toimus ka Pariisi orhideepoodi pidava abielupaariga, kellel oli Luxembourghi aia vastas asuvas lillekaupluses jack-russell Jaques muhedasti kaasas. Sama moodi kaalutles ka Austria pudipadipoodnik, kes oma poekeses pitsi heegeldas ja sigaretti suitsetas, keskmist kasvu karvik-vunts leti peal tukkumas - elu peab meeldiv olema ning koer on ostetud kaaslaseks, mitte koju igatsema.  

 Igatsus - see on just õige sõna. Niisugused aisakellad ja saanihobuse ehis-tutid nagu needsinatsed, mis kõige esimese maitsva pakkumisena mu tähelepanu tõmbasid, äratavad just nimelt igatsuse. Vanade aegade ja üle lumelagendike kihutamise järele. Ahjupraad ja jõuluvana. Saanitekk ja krudisev lumi, härmatis ja tähistaevas ja... Kui see kõik tegelikult kätte tuleb, siis on nüüdisaja linnainimene tegelikult hoobilt kannili. Auto kraavis, päevakava hanges, kodarad kipsis... Ainult unistuse ja igatsuse tasandil veel vist lumest rõõmu tunda oskamegi. Siinkohal ei aita hobusedki. Sest reaalne tuisk lööb tsiviliseeritult liikleva ratsu treileri kummuli. Ja jää peal käikse koos hobusega üle nina. Mis aisakellad või tuttidega ehitud aisad, hobud ja tõllad - see kõik on telekast või netist hea vaadata küll. Ilmsi paluks... mida? Mida me tegelikult ilmsi üldse tahame, head sõbrad? Kui palju rikkust ja mugavust ühel inimesel võiks olla, et ta raisku ei läheks ning enesekeskseks nuum-mölakaks ei muutuks?  

Ehkki ratsutamise ja hobustega seotud kaup on kallis ja noobel, sümboliseerib ta siiski aktiivset tegutsemist, liikumist ja pühendumist. Kuitahes jõuka või vägeva sugupuuga isiksus paistab soojas ja elusas valguses, kui tema esikus on ratsasaapad ja tallijope. Selge, et see on kole, kuidas Nikaragua lapsed nälgivad, samal ajal, kui sinul on võib-olla kolme erineva ilmastiku ratsasaapad olemas... Aga kui sind erutavad pruunid, tagant lukuga avanevad ratsasaapad, mitte peenpesu ja lõbustused, kosmets ja mõnuained, siis oled ikkagi veel inimene. 

 Pilt sai tehtud põhiliselt selleks, et jäädvustada viimase aja kaska-moodi, mis su pead kõrvitsa-suuruseks aastaringseks halloweeni-sangariks ei vormi. Ent olulisemgi on lokkav toataimede lopsakas küllus, mis Londide kaupluse igas valgemas nurgas õilmitseb. See iseloomustab neid. Vägagi.

 Taimed tasakaalustavad. Nii kaupmeestepaari kui kauba juures olevate hindade lööklainet :)

 Ja see ongi Londide pojake-pesamunake. Piret ütleb, et dobermann pintšer sai võetud just tema tõhusa liikumisvajaduse pärast. Muidu poleks põhjust ega stiimulit pärast tööd ennast liigutada - sportlik koer, kellele liikumine on eluliselt vajalik, toimib perenaisele trimmiva trenažöörina. 

 Lisaks soojadele niiskust imavatele sokkidele paluks siinkohal tähelepanu pöörata kunstiteosele seinal: selliseid maale teeb Pireti ja Meelise sugulane ning mu meelest on need absoluutselt õnnestunud. 

 Riideesemed hobusele ja ratsanikule kõrvuti - sümboolselt muhe paigutus! Ennast paned nooblilt ja soojalt rõivile - aga suksu? Ehkki ausalt öeldes peaks hobuste riietamisega siiski võimalikult tagasihoidlik olema. Püsivad tervemad ja tugevamad. Ent samas tahavad paljud hobuseomanikud maandada hobuse abil puuduvaid lapsi - ja elada hellemad instinktid hopat pakkides välja. Mis teeb looma abituks ja sõltuvaks. Kui ühel hetkel tuleb säärane kriisiseis, et keegi ei saa-jõua-taha hobust tekitada-emmeda, on kääks ja puuks.

 Et mitte langeda tasuta reklaami tegemise rumalasse rappa, piirdugem väitega, et parempoolses rivs olevate sadulate firmanimetus algab s-tähega ja keskmise rea oma p-ga. Mis sellesse kommertsteatamise ja tasumise-kasumise teemasse puutub, siis mina olen kestvalt seda meelt, et hea ja ilusa asja ajajaid tuleb mõõdukalt avalikkuse ette upitada. Küll siis saatus ja kõigevägevam ja issanda ettehoole omal ajal ja omade vahenditega tasuvad. Mida õigemat ja omakasutumat asja ajad, seda suurem väikekaupmehe otsesest võimalikust rahanusarast see taevane tagasiside tuleb. Kallutatuse üle me siin kah ei kurda - tutvustatud on Marika Sepmani Dietzi-äri Pärnu Härma-hoovis, ja Raamatu Piia ettevõtmist Vastseliina Piiri kõrtsi kõrval oma poekeses. Mingu neil kõigil hästi. 

 Seda kujunduselementi võib tõlgendada nii praktilisest seisukohast kui kitši või absurdina. Lustakas.

 Piret nendib, et kuna dobermannidel - nagu bokseritel-dogidel-jt-ki - ei lubata tänapäeval kõrvu-sabasid kupeerida, siis tundub tema koer talle suisa mõne teise tõu esindajana. Piret on elu aeg dobermanne imetlenud ja eelistanud - ent lontkõrvune pikasabaline koer näeb elegantsi ja sportlikkuse mõttes ikkagi väga teistsugune välja kui kunagi kujundatud ideaal. See pole halb. See on lihtsalt teistmoodi.

 Kes siin mida vaatab. Kuulutustetulp viitab sotsiaalselt aktiivsele vaatlejale, et Jämejala kauplus on Viljandimaa tallide ja hobutalude staap ja keskpunkt. Loogiline ka ju! Ent samas langeb hobukesksem vaatlejapilk pigem silmaklappidega eeskäimise valjastele. X-full ja xx-full - nii et sobivad nii tõlla ees tormavatele toritäkkudele kui veel kohvrima peaga raskeveokatele.

See regi, mida Viljandi-poes kujunduselemendina pruugitakse, tuletab taaskord meelde, mismoodi elutervel ja loomulikul hakkamasaamise ajastul lumevaaludega ja tuisukardinaga toime tuldi. Õige sõiduk, sobiv kiirus - ja ei mingeid ekstsesse. 

 Piret soovitab iseäranis terast tähelepanu pöörata restaureeritud muinsuse tagaosale - puha käsitöö!

 Et rakendihobuse silmaklappidega päitsed liialt raskeveokaid meelde ei tuletaks, vaatame parem koera. Piret tunnistab, et see on tal üsna lapse eest, pesamuna asemel võetud ja peetud... Nojah, aga raskeveoka teemast ikkagi päriselt mööda hiilida ei õnnestu. Ehkki peremees JP Ida-Virumaalt on oma hiidhobusid samuti laste eest hoidnud ja armastanud, on nad pärast koledat varsa-tragöödiat tal nüüd puha müügis. Vaadake foorumist või kasutage meie keskkonnas üleval seisvat lugu ostukataloogina - Enn ja Ande, Viktoria ja Vambola, Kersti ja Nele saavad kindlasti väärtuslikke genofondi kandjaid. Ärdagu lastagu... No kas too peremees ikka viib nad kõik nüüd äkki vorstiks... Ma ei usu. Viimase võimaluseni ei usu. Ehkki... Ikkagi ei usu. 

 Dobermann omakorda ei usu, et maailma võiks sedapalju usaldada, et ennast hetkekski lõdvaks ja kintsuli saaks lasta. Pimedate juhtkoerte õpetaja Veronika Malmiga vaatasime just hiljuti, kuidas retriiverid - ja eks bernhardiinidki ju kah! - tötsavad eranditult alati kintsu peale istuma.  Sportlikud bokserid ja dobermannid pargivad end alati madalstarti: tallad ja sääred, saba ja kael ka magades sellises asendis, et esimese vile peale oleks katapult. Piret möönab siiski, et kui päris öörahu ja vaikelu saabub, siis külili seegi pesamuna end tõugu trotsides keerab.

Ja igasugust majanduslangust ning sinusoidi põhja trotsides Meelis ja Piret oma poe-pooltes kundesid ootavadki. Ehkki võiks arvata, et kummalgi käib päevas üks uudishimulik, kes kah tühjagi ära ei osta, on Mulgimaa talliderägastiku keskmes trooniva Jämejala sortimendis pidevalt lisa-tellimist eeldavad augud sees. Iga aastaaja ja hooaja vahetumine toob klientidelaine. Ja tänu taevale.

 Londidel endil on kodus kolm hobust. Piret iseloomustab neid niimoodi: "Üks on pensionär. Teine on mära, kes lennutab eranditult iga selgaronija armutult maha. Kolmas on sellesuvine varss. Ja ma ei näe mingit põhjust loobuda ei pensionärist ega pipardavast märast. Oma ullikesed ju! Ratsutamiseks kasvatan hobuse tollest tänavusest varsast. Ma loodan."

 Räägu küla, kus Londid elavad, asub mõni kilomeeter Abja-kandi Sukahärma Patuse perest Pärnu poole. Sealt, kus ühe teeotsa viit näitab Valmiera - ja sealsete hobusekasvanduste! - peale, juhatab teine viidaots Kamara poole. Kamara taga teeb maalilist maastikku läbiv külatee aasa. Ja see aas seal, Euroopa mastaabis võttes kohe üsna presidendi talu taga, ongi Räägu küla.  

 Kui Londid on tööl, siis kodus tuli põleb. Toataimede pärast loomulikult! Inimene, kellel lõõmab papagoide pärast ka endal põhjala polaarias päev läbi elektrituli lisa põleda, mõistab seda, kellel potililled elektrit tarbivad.

 Kollane Sherif ise magab tegelikult verandal. Keegi peab tööd ka tegema, kui pererahvas vastutustundetult päevad läbi kusagil ligi 60 kilomeetri kaugusel Jämejalas passib. Untsantsakast dobermann kaasas. Räägu külas käib samal ajal töö. Vaikselt ja üldse mitte agressiivselt. Aga veenvalt.

 Hobused toimetasid Räägu-põike ajal kusagil metsas. Aga nende kopli veeres helendav satikauss väitis, et suksidel on siin majapidamises kõik mugavused - dvd-mängija, karaoke-aparaat ja mullivann ka kindlasti.

 Tehke järele - ei ühtki horisontaali ega vertikaali sel Räägu küla südant ja pulssi jäädvustada püüdval pildil. Aga selle eest on ses külas kurepesade kontsentratsioon lausa uskumatult tihe. Tehku tööd - see küla lausa nutab laste, laste, laste ja tuleviku järele. Mida kõike võiks neist liibalaabakil hoonetest teha...

Küllap nende - ja teiste - tühjade hoonete võimalike funktsioonide peale mõtlevad ka Meelis ja Piret oma igapäevasel retkel Viljandi veerde ja tagasi. Igasuguse ilma ja teega. Aastaaegade vahetumine on meie kliimavööndi kõige võlusam ja valusam boonus ja penalti ühe korraga. Me ei saa end lõdvaks lasta - oleme üha vahelduvate olude käes säärte peal, nagu dobermannid. Valvas olek hoiab pilgu värske ja mõtte erksa. Nii loodab optimist. Ning hoidku Halliste Halastav Kirik Londide igapäevastel tulekutel ja minekutel silm tasakesi peal. Läheb vaja. Nii silma peal hoidmist - kui neid Londe endid, kes peavad ühtaegu nii nostalgilist kui tulevikulist poodi. Kauplust, mis ennetab. Tõrjub ja peletab. Nii tõhusalt, et kaitseb Jämejala teise täht-asutusse sattumast.  

    

Halliste Halastav Kirik - mälestus Kalev Raavest...

 


Loe kommentaare (3)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat