Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Katus Gerd Kanteri lapsepõlvekodule - järgmiseks ehitatakse vastne hobutall Kassinurmele!


 Kassinurme hiie kõrval omamaist katusetehast pidav-vedav Erik Konno kinkis olümpiavõitja Gerd Kanteri isale uue katuse.  Tänulik ja austav "katuse pakkumine" juhtus väga sümboolsel kombel just õigel ajal, et saada valmis isadepäevaks. Olly fakiirid Janek ja Taivo lõpetasid töö Vigalas eile. Nagu enamasti ikka, vahetati koos maailma vingeima kettaheitja lapsepõlvekodu katuse vahetamisega välja ka vihmaveesüsteemid ning kõbiti korstent. Kangelane ise näeb isamaiste katusemeistrite kingitust laupäeval, kui isakoju läheb. Erik selgitas eesti rahva, katusemeistrite ja iseenese nimel kingituse tegemise mõtte sündi sedasi: "Mul on tekkinud professionaalne kretinism - näen kõikjal katuseid. Kui Gerdi olümpiavõidu puhul tehti tema isaga Vigalas intervjuu, vaatasin telekast maailma parima mehe lapsepõlvekodu katust ja otsustasin: see pole suurmehe vääriline isamaja katus - kui Jaani poleks, ei oleks see ketas kusagile lennanud. Pakkusin papa Kanterile oma panuse ise välja - et Gerd saaks oma autasud investeerida tulevikku - oma edasistesse sporditulemustesse ja loodetavatesse lastesse." 

Mul isiklikult on selle katusekinkimisega seoses klassikaline Tom Sawyeri sündroom. Teate küll seda lugu, kuidas oma tänavas popi Tomi käest kolakat saanud sell kilkas võidukalt: "Aga mina sain Sawyeri käest peksa!" Nii me tahamegi kangesti olla seotud ja pühendatud-ühendatud asjadega, mis on tõeliselt suured ja ülevad.  Mu asjassepuutumine seisneb selles, et veetsin Janeki ja Taivoga kogu suve ning olen tasapisi enamuse selle aasta sissetulekust tänu ja mõnuga Ollyle maksnud. Ent kosmilise külgetõmbe seadust arvestades poleks neid sissetulekuid ka mitte tulnud, kui õiget ja head kasutamise kohta poleks olnud. Niisiis kuulsin õigupoolest juba augustis, kui need super-tasemel töömehed Liu rannas Murutari-muti Eedenis pisut tavatut tööd tegid, et järgmiseks tuleb Kanteri katus. Sest Kanteri ketas oli ülikõva.

Kõik see, mida Jõgevamaa-mehed meie juures korda saatsid, oli ka ülikõva. Juuni alguses Liu majaka ja sadama vahel tehtud töö oli Olly-omadel sissejuhatuseks täiesti tavaline. Nad panid meie rannatarele helekreemika, peaaegu valge vastse plekk-katuse. Esiteks värskendas see - laudise ja muude värkide poolest juba enne uuendatud - maja, nagu uus soeng või hambakroonid inimese loppis nägu. Teiseks tõstis valge müts mu onni visuaalselt popsi-seisusest välja. Kolmandaks oli see katuse-istutus ka kodu käest andks palumine - olin mõttes ta korra juba maha müünud.

Uus naaber, kes ostis mede üleaedse klassikalise puitpitsidega villa, lammutas tolle vammi tõttu maha. Aga lubas samasuguse traditsioonilise viilkatusega rannahäärberi asemele ehitada. Isemoodi maitsega arhitekt, kelle hea mees moega kaasa minnes valis, põrutas talle aga sinna paljude millide eest kaks asümmeetrilist jalgpalli tribüüni või kiiritust saanud puukuuri - mida see mutant-moodustis just kellelegi meenutab. Mina tahtsin suure ehmatusega ära. Sihuke kakofoonia ja kõik teised võõrsõnad - appi, põgenegem karjudes! Õnneks ei saatnud lähenev majanduslangus meile ostjat. Inimene kohaneb ja harjub jumala eest kõigega. Kodukatuse vahetus oli välja kasvamine ehmatusest ja vastumeelsusest.

Kui katusemeistreid otsima hakkasin, soovitas mu ristilaste isa Erlend oma sõbra Eriku omi. Otsekui kinnitus selle valiku õigsusele, oli mul järgmisel päeval postkastis just nende Jõgeva katusekasside promovoldik. Nad tegid selle, enda jaoks üleni tavalise, töö ära nelja ja poole päevaga. Asbest-eterniit koos vana puit-konstruiga maha ning kütteks ja utiili. Uued ribid püsti, aluskatted ja lipid, plekk ja vihmaveerennid, korstnapühkija-redelid ja korstnale uus müts. Niuhti! Nii siva ja korrektselt, nagu oleks und näinud. 

Sügisesse sammus mede Eeden aga juba sellise uue "lookiga". Paarikümne aasta vanuse puukuuri peale kergitatud katusealune täiesti iseseisvatel "kanajalgadel" näeb välja veel palju kihvtim kui loodetud. Niisugune - pehmelt öeldes pisut laiendatud - katusevahetus sulges meie õue naabri suhtes autonoomsemaks tervikuks. Kuuri peale tekkis kaks avarat ja heatujulist merevaatega tuba. Kogu konstrui hakkas uskumatult hea ja reibas välja nägema - ning kujunes ühtlasi muigavaks parafraasiks postmodernistlikule manhattanile. Kah kaldpinnaline asümmeetria ja veider vigur - ent samas meie elumaja katusega samasugusest plekist, kodupoolne külg peamajaga kooskõlas merehülgehall ning naabri poolt senise kuuri ja saunaga ühtselt muldvärvpunane. Kuna ma näen seda ehitist oma kirjutuslaua tagant, kus on ligi kümme raamatut, näidend "Mina, Naine!" ja hulk ajakirjandust "toodetud", võtab ilus ja natuke naljakas pilt mul pidevalt suu kõrvuni. See mõjub ka loomele helgendavalt-valgendavalt. Ja see hoogne, üsna spontaanne sooritus, kasvatas perenaise iseenesest suuremaks. Suuremeelsemaks ja avarapilgulisemaks.

Säärased impulsiivsed ideed ilmuvad alguses sõnastuses: "Tulevikus võiks..." Aga miks mitte kohe? Elu, mis võiks olla võimalikult täisväärtuslik, käib ju praegu. Mitte tulevikus. Väga paljude inimeste ühine probla ongi tulevikule orienteeritus - ükskord hakkan elama, homme saan õnnelikuks. Tühjagi. Kes iseenda ja unistuste vahel seisvat agade-müüri aina ees lükkab, mattub selle laviini alla ning saab infarkti või sõitva katuse enne õnneranda kroolimist. Piisab tegelikust plekk-katusest - ja oma katus enam ei sõida :)

Niisugune majake kanajalgadel - mille töömeestele kõigepealt igast küljest kujutletuna paberile joonistasin - võttis üldiselt siiski katuste paigaldamisele keskendunud sellid alguses ebalema. Kuidagi ehmatavalt palju üld-ehitust või mis? Ent Kassinurme fenomenaalsest töömeeste-tandemist on Janek lihtsalt geniaalne ja Taivo turvaliselt topelt-töökas, nii et nad otsustasid: ah, mis, kuuri peale kuur - teeme siis selle merevaate. Kokkuvõttes oli see imetegu Olly-kollidele senistest katusepakkumistest kõige loomingulisem - alguses pelutav ja lõpuks eriti õnnestav töö. Vähemasti mulle tundub nii, et nad ise ajasid kah pärast üllatavalt noobli produkti küpsemist rinna vägagi õigustatult kummi.

Kuigi tulus see töö just polnud. Selle ebastandardse imeasja tekitamiseks kulunud aja jooksul jõudnuks nad kehtima panna viis-kuus tavapärast ja üdini kätte harjunud katust. Nii et raha poolest nood kassid valgel plekk-katusel selle eritellimusega tühjagi ei võitnud. Mis siis, et mul läheb järelmaksuks veel paar selle sügise suurt tööd. Mida ma ilmselt ilma investeerimise kohata üldse saanudki ei oleks :) Raha suurus siit ja sealt poolt vaadates on teatavasti ääretult erinev. Töövõit aga oli meil ühine. Ollyl ja Eedenil.

Kui me meister Janekiga seda tavatut sooritust ühiselt projekteerisime, rääkis tulemust üha eemalt vaatlemas ja korrigeerimas käiv mees, kuidas väljendub katusemeistrite porfessionaalne kretinism. Loogiline, et juuksur märkab vestluspartneri juukseid ja hambaarst nii ilmsi kui telekas kõneleja hambaid. Nina-kõrva-kurgu-geenius, kadunud professor Mart Kull kurtis, et ei saa rahus kontsertidelgi käia - kuuleb igasuguste vanillanindžade puhul kunstilise elamuse asemel hoopis lapsepõlves eemaldamata jäänud adenoide, kitsenenud ninakarbikuid - ja tulevasi kõrva-vererõhu-silmahädasid, mis järgnevad sellele, kui haigete häälepaelte tekitatud häält läbi kinnise nina pressida...

 Janek kirjeldas: "Käisime perega Naantali veekeskuses. Puhkus Soomes ja nii edasi. Pruukis mul aga spaa lakke vaadata - ja klõps! puhkus oli lõppenud. Vahtisin valtse ja plekitööde kvaliteeti. Nii on tegelikult igal reisil. Kõnnin katuseid mööda. Pilguga. Nii palju oleks teha. Nii lõputu turg. Hea, et ma olen lihtne töömees, kes ei pea selle turu vallutamisega tegelema!"

"Lihtsatest töömeestest" on kinnistunud stereotüüp kui räpakatest suitsupauside pidajatest, kes õlletades tööpäevad täis mulistavad, aga töö valmimisega sajandeid venitavad. Janeki ja Taivo kaks-ainsus on muide täpselt vastupidine. Nad ei pea suitsupause. Kasutavad ära kogu valge aja. Valmistavad endale ise kiiresti-käratult-puhtalt poissmeeste-eine ning peavad oma elamise-olemise nii puhta, nagu neil oleks Mary Poppins kohvris peidus.

Endisest korstnapühkijast Taivo kirjeldab toda professionaalset kretinismi omakorda veel nii, et kuna ta oli enne see mees,kelle nööpi krutiti ja kes õnne tõi, siis vahib ta nüüdki kõikjal, kas kustutid-suitsuandurid on olemas ja kuidas lõõrid tõmbavad. Igas ahjuga majapidamises tavatseb see suur ja soe mees lõpetuseks ka korstnad ära puhastada. Mu lastele kujunes töömeeste tuba tõeliseks magnetiks. Nõnda et  - sellised mehed majapidamisse osta - ja tuleb garanteeritult kaunis suvi! Kuna oma pere mehed kooberdavad läbi suvede purjeregattidel ja sõjardite sooritustel, tulebki sõna otseses mõttes omale mehed majja osta, näe!

Kui kutsud koju ehituse ja mehed, saavad lapsed nendega sujuvalt ja mõnuga kaasa tiksudes maailma parima töökasvatuse ja mängumaa. Ehitusplats on põnev ja õpetlik mängukeskkond. Valmiv katusealune ammugi. Nii et mitmes kihis õnnelikku lapsepõlve.

Sedasi, veenva maasturiga, sõitis mu selle elu teekaaslaste eriti väärtusliku looži "Tema Ise".  Loodetavasti jõukad üleaedsed ikka nägid, mis autoga tuldi :)) Kassinurme katusetehase omanik Erik Konno on julgelt ettevõtlik lisaväärtuse tootja. Ta on mõne aastaga oma vabriku sedasi tööle saanud, et on välismaiste katusepakkujate kõrval üks turuliidreid. Alustas Soome-vahet praak-metalli vahendades. Nüüd on tal kobe kaasaegne igasuguseid profiile tootev tehas.

Ja ikkagi on ta igast aastast vähemalt veerandi, kui mitte kolmandiku võõrsil. Vaatab, mis muudel turgudel tehakse, kaalub kogemuse pealt, kuhu areneda. Eks ta oskab sellepärast oma elu eriti teravalt väärtustada ja täie rauaga kasutada, et mitut puhku on Piiri peal käidud ja neid käimisi nähtud. Elu kõik on ajalik ja lastele jääb tulevik. Seda see mees tekitabki. Eriti kiirelt-kaugelt-kõrgelt. Ning Kanteri kettaga kõrvutatavalt. Nii kujundina kui ses mõttes, et kõik on siin ilmas kõigega seotud. 

Sellise väljanägemise sai Olly-kollide - pardon, ma tean, et Erikule selline väljend väga ei meeldi, aga nii neid hüüd- või hellitusnimetatakse! - tüüpiline töömasin  Vigala-Jõgeva teedel. Sini-must-valge "katus sõidab" on vaimukas ja aateline - ja seesinane pilt on tehtud tanklas, kus kohtusime general Konnoga, kui ta oli just käinud  Jaan Kanteri juurde tööd ja mehi, materjali ja südamesooja viimas.

Kuidas tekivad isamaised vabrikandid? Väikesed poisid ei ütle ju enamasti vastuseks küsimusele, kelleks-tahad-saada: katusetöösturiks! Väikesed poisid ütlevad, et nemad tahavad saada autojuhiks. Ja isaks. Erik ongi mõlemaks saanud. Ta on endine teeneline rekkamees. Ja paljulapseline üleni pühendunud isa.

Juuresoleval pildil ongi valgele plekk-katusele manu, lisateenust osutav suure risti-rästi-pesakonna pealik. Teenuse nimi on kliendi pesamuna lõbustamine. Kusjuures arvestades sellega, et Konno-pere noorim pärija Mihkel on paar aastat meie mini-munast vanem, võib see pilt olla "Minia esimene kohtumine äiaga". Arvestades planeedi Maa kõige ja kõigi omavahelist uskumatut põimumist, poleks haldjate säärased sepitsused mitte üldsegi üllatavad. Pigem loomulikud. 

Tunnetuslik kogemus, mille andis mulle kui planeedil Maa kulgejale ja arenejale seesinane ehitus, oli maja ja telgi võrdväärsus. Maja pole midagi alalisemat ega igavesemat. Kõiksuse taustal on ka Valge Maja - God bless You, Obama! - lihtsalt üks telk. Kui inimesed ehitavad - või ostavad, ent maksavad aastate kaupa rebestavat laenu  - maja, siis kipuvad nad ühe maja külge klammerduma. Klammerdumine ei lase näha, et ka paksude kivimüüridega, kasvõi terasest - kindlus on siiski kõigest telk. Ajutine ja suhteline varjupaik Päikese all. Ma isiklikult vabanesin klammerdumisest kodumaja külge just tänu uuele naabrile, kelle toodud uued imelikud tuuled panid mu rannatalu mõneks ajaks müüki. Siis lasksin lahti klammerdumisest - aga mitte kodust. Klammerdumine orjastab. Aga õnnelikule inimesele peab vabadus jääma. Kui me midagi ehitame, siis paneme oma oskused ja anded läbi tööjõu ja materjali ostmise sellesse ehitusse. Ent see on vaba valik, mitte orjus. See peab panema naeratama - mitte ägama. Sellest peab kasvama uus hingamine, mitte süvenev ahistus.

Mul on vaatamata Timmo tallidega juhtunule - üks lugu telgi kokku vajumisest ju seegi! - siiski põhjus iga paari kuu tagant Põlvas käia. Umbes nii sageli jõuab kodukirikusse - oma püstitatud telki! - rabi Benjamin. Karismaatiline osaduskirik ühendab kristlasi ja juute - ja kõigil teenistustel palvetatakse ka moslemite ja budistide ja üldse, kelle iganes - eest. Mu lastele meeldib hea tuju, lahe muusika ja soojad inimesed eesotsas rabiga. Sellepärast käime. Just sel ajal, kui ehitus oli käsil, õnnista Benjamin: "Olgu küllus ja valgus sinu telgis, ükski häda ega haigus ärgu tulgu sinu telki..."

Kõigi asjade õige ajastatuse aksioomi järgides andiski kanajalgadel katusealuse ehitamine kogemuse, mis on müstilises kooskõlas Benjamini õpetusega - maja on telk. Kui sa näed, kuidas kaevatakse augud ja valatakse segu, kinnitatakse postid ja ehitatakse postide peale platvorm, mis hakkab kandma nii katust kui merevaadet - siis näed põhjalikult MIS SEAL SEES ON. Kõigi prusside ja talade, liistude ja lippide, kinnituste ja plaatide nägemine toob eriti selgelt pärale: sama lihtne kui neid vidinaid omavahel majaks ühendada, on neid ka lahti võtta - maja pole midagi kestvamat ega kapitaalsemat kui telk. Rahu meie kõigi telkidesse!

Pildil on patriarh-peapiiskop Benjamin oma rajatud telgis - Põlva Karismaatilises Kirikus.

Üks eluline fakt leidis ehitamise käigus veel kinitust. Kui tahad õnnelikku telki, ja Jumal näeb, et su kavatsused on head nii sulle, su ligimestele kui ümbruskonnale, siis võid julgelt ehitama hakata - ilma, et sul selleks esialgu üldse finantsi oleks. Kui õiget asja teed, saad nii töö selle välja teenimiseks, energia mitme inimese jao tööga hakkama saamiseks - kui töömehed ilusa suve veetmiseks. Kassinurme-taguse Änkküla  Mokko talu Küllikesel on ju väga hiljutisest ajast täpselt sama kogemus. Vaadake tema turismitalu müsteeriumi siitsamast meie kodukalt. Kohtumine Küllikesega - kes just mu kirjutatud Eedeni-raamatut luges! - mõjus mulle enesele ses mõttes pärale-toovalt, et ma lõpetasin just äsja samuti pensionifondi nuumamise. Küllike tegi seda sestap, et pärast põlengut oli vaja raha oma telgi uueks püstitamiseks. Mina sellepärast, et tahtsin pääseda pingest, mis sulava fondi kõrval kurvastamisega kaasneb. Saan kaheksa aasta jooksul kogutud summast kätte napi kaks kolmandikku - ja  olgu siis tänu sellele, selle abiga ja pärast seda rahu mu laste telgis. Et nad jaksaksid mind, vabatahtliku sambata vanainimest, läbi eluõhta vedada ning pidada.

Sellise telgi pärijad saavad - nagu ma ise praegu - palju rohkem, kui loodetud. Nemad saavad koha, kus avara merevaate laenguga luua ja lehvida ning ennast praegu tühjaks maksnud ja telgisse investeerinud emme kah ülal pidada. Koos nende loomadega, kes emmel selleks ajaks olema juhtuvad. Kuuskümmend hobust ja kümme koera näiteks...  Kavandatust sootuks suurem sai ka energia üle kandumine Vigalasse. Olly tegi ja akumuleeris Pärnu lahe ääres nii palju head, et see kandus nüüd päris kindlasti ka Vigalasse Gerdi papa Jaani koja katusesse.

Heaga saadud loodetust-suurem-hea tekitab üha juurde veel ja veel suuremat head. Kui on koht, kuhu oma pesakond laotada, on garanteeritud lastega head suhted. Millele vaikust ja oma ruumi nõudev emme pideva vingumisega sugugi hästi ei mõju. Oma tuba, oma luba - ja lapsed on su sõbrad. Ka kaugema ringi sõbrad, mere äärde suvitama saabuvad teekaaslased jäävad alles. Ühes majas kuhjumine lämmatab sõpruse. Mida rohkem pinda - seda teretulnumad külalised! Ja seda teretulnum oled ise kõigisse nendesse ilma otstesse, kust saabuvad sinu juurde su teekaaslased. Lisatelgi püstituse globaalne intress, olge lahked!

Ise kasvasin humoorikalt naabri-monstrumit karikeeriva õhulossi püstitamisega iseenesest nii palju suuremaks ja ilusamaks, et palusin hõimlastel ehituse kulminatsiooniks naabri akna alt selle sitamaja minema tassida, mis juba teist sajandit seal sirelites kükitanud on. Uue augu (üheksa kärutäit, sest üheksa on õnnelik arv!) kaevasin talli nurga taha.

Oleksin ma  selle raha-nusara pinsifondi kogunud, ei näeks ka kuuriga külgnev saunakene nii nett välja, nagu nüüd. Aga selles saunas käime ju praegu - pinsini ei pruugi kestagi. Ja kui kestame pinsini, vast on siis ikkagi mingid võimed ja oskused alles, millega oma võileib välja teenida. Vanaduses on ju ehitused ja asjad, mööbel ja rõivad üldjoontes juba olemas. Süüa ja sõita - midagi muud ei taha ka Skandinaavia turva-vanurid.

Kanajalakeste peale, platvormi abil vanast kuurist täiesti sõltumatuks tehtud merevaade annab tulevikus loodetavasti lastele edasimineku ideed, võimaluse ja materjali - müksaku vana puukuur alt välja ja tehku köök-elutuba asemele, kui soovivad.

Ja kuhu nemad, koormakandjad Kassinurmest, edasi kulgevad?

Kanteri juurde! Just Janek ja Taivo nüüd eile meie rahvuskangelase isamaja lille löömise lõpetasidki.

Erik sai meie kõrvuti-kulgetud suvest samuti midagi enamat kui tiba tüsiliku tellimuse - noh, see aukude-postide-platvormide-klaasseinte-kergitamise värk kõik ju.  Konno sai koos katusega tekkinud toas oma meeste tööd üle vaadates midagi enamat kui loov laeng meestele - ja mitte eriti tulus töö, mis seal salata. Ta sai inspiratsiooni. Mis sattus resonantsi ta väikese poja Mihkli unistustega. Mihkel on endale nõudnud mängu-limode asemel täieliku valiku põllutööriistu. Tal on toas pedantses rivis väikesed asjalikud traktorid ja kallurid, sest ta teab väga kindlalt ja täpselt, et temast saab talunik. Loomakasvatuse talu peremees täpsemalt. Need tänapäeva lapsed teavadki oma indigo-nutikusega rabavalt hästi, milleks nad on sündinud. Ja Erik teab, et sellele on vaja kuuletuda. Kui väike mees teab, mis temast saama peab, siis suur mees tahab talle selleks kõik võimalused luua.

Isa Eriku poolt vaadates: idee ja insipratsioon Eedenist - tellimus ja sügav soov hiie kõrval kodus kasvamas.

Eriku senine elutöö - kõiki profiile tootev katusetehas - toidab ja katab tema arvukat hõimu, ju toidab ära ka tulevased hobused!

Mees on pakkunud isamaalised töökohad ja uue väärtuse tootmise aate. Tal endal on aga vaja edasi minna. Eestlastel teatavasti on kõigil ühine kiiks - sipelga sündroom. Me kohe peame saama järjest ja juurde ja veel ja rohkem ehitada - ehitamata poleks meid justkui olemaski. Uus inimtõug: Ehitav Inimene - ehitan, järelikult elan!

Konnode praegune kodu, Jõgevast mõni kilomeeter Tartu poole, maantee ääres helendav, vana talu kohale ehitatud Telk on perspektiivselt võttes peretütar Liseti oma. Erik möönab, et seda muidugi juhul, kui Lisett tahab. Kui eriala ja võimed viivad suurde maailma, võib hiie ja katusevabriku vahel asuv lapsepõlvekodu tunduda... millegi muuna kui praegu. Kas rohkema või vähemana - inglid teavad, mis ajad toovad.

Väikese peremehe soovidele täitumispinnase tekitamiseks on Erik asunud pojale nüüdis-mõisa rajama. Ta ostis katusevabriku taga oleva põlise mõisa all olnud võlvid. Nende eksklusiivsete kande-vaalade peale on paari lähima aastaga plaanis ehitada elumaja. Selle ümber oleva pargi peab veel usinate ametnike käest majale manu kauplema.

Võlvide juurde kuulub mõisa park, igavesed alleed - ja tulevane tall. Poeg tahab, isa rajab. Tütred - lisaks Lisetile ka tema vanemad õed - arvavad samuti, et kui taas-sündiva mõisa juues juba kord on hoone, mis on hobusetalliks lausa loodud, ju siis on selline kaasanne saatuse käsk. Tulgu hobused!

Kui 20 hobuse talli mõistlikult funkama tahta panna, siis peavad talli ümber olema koplid, eemal Jõgevamaa lainelisel maastikul karjamaad ja heinamaad. Järelikult: Liseti süles kõõluvale Mihklile on vaja maid juurde osta. Majanduslangus oleks selle jaoks otsekui ideaalne aeg - kui vaid praeguste omanikega kaupa tegeva suure-pere-isa silmis nii tuline ostusoov ei põleks, mis kipub hindu kergitama :)

Mis puutub 20 hobust, sadula- ja söödaruume lahedasti ja loogiliselt mahutavasse talli endasse, siis Janeki ja Taivo abiga saaks hobused paari päevaga sisse viia. Ainult boksilauad olekski vaja paika lüüa, uksed ette - ja ihhahhaaa - mugavused-peensused tuleksid hiljem.

Õnneks Erikul nii suurt kiiret ei ole. Tal on aega rahulikult sellest ruumist siin puhkeruum ja köögikene ehitada. Hobused osta... Jõulise konkurentsitundega hobuinimestes tekib sellise uudise peale kohe vastupanu-reaktsioon. Mis see mees ka teab ja oskab. Hobuseid on ainult eemalt näinud. Väike poeg tahab - tema siis ehitab kohe talli ja tassib hobuseid täis või? Nii jah. Ja tegelikult just nii peabki! Olete kuulnud sellisest nähtusest, nagu algaja õnn? See, mis laseb kasiino esmakülastajal võita. See, mis toob pingevaba edu just tänu sellele, et sa ei tea tüsilikke taustu ega haiglasi tagamaid. Võtad asja puhta lehena - ja üldse puhtana. Ilma ahistavate hirmude ja kammitsevate eelarvamusteta.

Erik kavatseb kolm-neli hobust endale osta - ülejäänud mituteist boksi saavad Jõgeva-lähiste rentnikele. Treeneri ja tallimehe ta palkab. Ja korterid neile tagab. Nii lihtne ongi. Lihtne jah, aga vaja siis sel sümpaatsel mehel endale lapsiku sisetunde järgi nii suur jama kaela võtta... Kindlasti on. Niimoodi just suuri asju ja kangelastegusid tehaksegi. Kui ette teaks, kui raske on, ei söandaks. Õnneks ei tea - ja nii saabki tehtud.

Särevere suurkooli kasvandikud ja kogu Eesti hobused - kammige kõrvad! Isand tuleb peagi paari hobuinimest palkama - nullist alustav tall on neile paarile treenerile-tallimänedžerile-hanguspetsialistile suisa muinasjutuline väljakutse. Kolm-neli enda jaoks ostetavat hobust aga liigutavad peatselt meie seiskunud-soikuvat hobuturgu, kus mitte keski ega miski praegu ei liigu, sest müüja ei taha alla omahinna anda ja ostjatel pole raha.

Arvuka hõimu isa hoogne algatus annab ühtlasi eneseteostust ja jõukohast liigutamist ka vanemale, erilisele ja helgele pojale Matile.

Kuhu edasi? Niimoodi peaks õigupoolest igaüks meist igal õhtul küsima. Selleks, et hommikul oleks mõnus ja lootusrikas ja õige ärgata - ja selleks, et laste ees poleks võlatunnet. Enamusel lapsevanematel paratamatult on. See vastik võlatunne. Kõik me oleme nooruses saadud laste kõrvalt õppinud ja tööl käinud, varasematel aegadel väikseid lapsi reisidele kaasa võtta kombeks ei olnud. Nii on meil kõigil sama jama - lapsi on kasvatanud lasteaed ja kool, neid ära kuulanud ja põetanud on vanaemad-vanaisad... Küpsemas eas püüame seda kõike tasa teha. Soojendame suhteid vanemate lastega. Pesamunadele aga püüame kinkida ideaalse lapsepõlve. Looduse ja loomadega. Vabaduse ja loovusega.

See siin on meie hingedepäeva-puhastustuli. Koos taevatrepiga :) Õnn oli, et Liu rannas ehitusjäägid taevasse põletatud said - pärastine torm ja tulvavesi oleks selle õue või suisa tuppa toonud. Kevad on alles kaugel, mine sa tea!

Meie Eedenis oma töömehi tunnustamas ja varustamas käinud Erikut veensid ehk seal nähtud ulgu-eestlased, kes meil suvitasid. Ehk veensid, et õige vastus küsimusele "kuhu edasi" - on: EESTISSE! Sa ise võid ju järgmisi väljakutseid võõra turu vallutamisest otsida - aga lapsed nende vallutustega õnnelikuks ei saa. Võõrsil kasvav laps igatseb iga issanda sekund koju. Kontrollitud. Skandinaavia ja Gruusia, Egipti ja Alpide turgudest hinnalisem on oma laste kutsikaiga isamaal. Seepärast hoidkem pöialt ja südameväge, et Erikul nii uus-mõisa kui selle juurde kavandatava talli ehitamisega ning katusevabriku tulevikuga praegustel mitte-ehitavatel aegadel hästi läheks.

Õnne isadepäevaks!

Gerd Kanteri isale õnne tema poja saavutuse puhul - Gerdile enesele õnnistust tulevasteks isadepäevadeks.

Erik on oma rida ajades aga oma nišis - vähemalt! - absoluutne Aasta Isa.  Vivat!  


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat