Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Jõulud? Hakaku pealegi tulema, Arma talu noorperenaine Mare on Rutjal päkapikkudeks valmis!


 Väga suur vahe on, kas mõelda ja öelda "Ise" - või kasutada sõna "üksi". Ehkki Mare veedab oma tööpäevad inimlikus mõttes üsna üksi jah - asjatab majapidamises, sätib hobumajandust, ratsastab ja rakendab - pole ta oma hobuste-kitsedega ei faktilises ega emotsionaalses mõttes üksi. "Üksi" jätab kuidagi melanhoolse ja vaesekese, äpu järelmaigu. Ise - see väjend räägib oma valikust, vabast otsusest. Mare Kalme on omadega Lahemaa taga Rutja piirivalve-kordoni juurest paremale ära oma hobutalu rajanud absoluutselt teadliku valikuna. Armal on palju aastaid olnud tema vanemate suvekodu. Tüdruk... või emand? - ea poolest tüdruk, suutlikkuse poolest emand! - alustas ametite pidamist kruiisilaeva restoranis. Sealt sai ta klienditeenindamise oskused ja adjustaadid. Ja tõhusad tipid, mille eest sai ostetud esimene hobune. Nüüdseks on hobuseid täpselt paraja suurusega, värviline ja heatujuline kari. Turismitalu rajanud Mare on õppinud Säreveres hobusekasvatust ja treeneriasjandust. Tartus hipoteraapiat juurde. Nii et ta on väga süsteemselt ja teadlikult oma hariduse otsekui pusle kokku kogunud. Litsentside pusle pedagoogikast puhkemajanduseni.  Seda on tänapäeval vaja. Mitte ainult klientidele oma kvaliteedi tõestamiseks - iseendale tuju tõstmiseks ka.

Üle kõige meeldivad Marele lapsed, lastelaagrid, lastega ja lastele treennide tegemine. Kui mõnele inimesele on laste kaootilisuse ja lärmakuse talumine hull katsumus, siis Mare on selleks suisa sündinud. Teised turismitalud püüavad klientideks saada kaineid täiskasvanute sõpruskondi. Aegviidu, Koordi ja Arma on mandrimaal üleni ja kogu südamega lastele pühendunud - nagu emand Udekülli Reinu tall Saaremaalgi.

Mare eluolust on ilmselgelt näha, millistel eeldustel ollakse trennilaste ja võimalikult sagedase laagrimelu keskel õnnelik. Ta armastab neid - nii lapsi kui laagreid. Ja nemad hoiavad teda. Nii lapsed kui laagrid :) Ilma oma trenniplikadeta ta tegelikult puht-tehniliselt paljusid asju teha  ei saakski. Arvi on päeval Kundas - kus elavad ka Mare vanemad - tööl. Mare kui naisterahvas sai seni, kuni tütretiba Agnes oli beebim, ka mini-perenaisega koos kogu olmega majast tallini, koplitest väliköögini hakkama. Seltskondlikku ikka kasvanud Agnes käib nüüd lasteaias. See muudab ratsastamise ja muud täit hobustele-keskendumist eeldavad tööd lihtsamaks. Ent teatud sooritusi tark naine kogu oma polüfunktsionaalsuse juures ikkagi üksi ei tee.

"Paar korda olen noort hobust üksinda ette õpetanud ja rakendanud - aga see on tegelikult päris riskantne. Palun ja keelitan siis haldjaid ja hobust, et midagi ei juhtuks. Ent kui ette-õpetamise varustusega hobune minema kaabib, peab tegelikult ikkagi kõrval keegi turvama, kes aitab ta kätte saada ja maha rahustada, enne kui..." arutleb Mare. "Igaõhtuse trennid alaliselt käivate tüdrukutega on meil ka eelkõige noorte hobuste ratsastamised ja ette panemised - -Arma-järelliitega noort kaardiväge on tänu taevale nii jõudsasti peale sündinud ja üles kasvanud, et nad tuleb järjest tööle koolitada. Koolitamine on plikadele palju loomingulisem ja nõudlikum väljakutse kui oskajatega tiirutamine. Koos heatujuliste piigadega on õnnestunud noored hobused sedasi tööle panna, et nad võtavad seda meeldiva vabatahtliku mänguna."

Arma noorperenaine ise võtab rahulikult - kah vabatahtliku mänguna, nagu meie elulised seigad ja valikud ju ongi - seda võimalust, et üha hoogustuv koondamiste laine võib ka nende peret puudutada. "Kui Arvi töökohaga peaks midagi ajastuomast juhtuma, siis on tal kodus alati töökoht ootamas. Isegi mitu. Maal - olgu põllumajanduses või puhkemajanduses - majanduslangust ei ole. Seal peab lihtsalt kogu aeg ise ennast käsutama ja suunama. Ise majandavat peremeest ei käsi ega suuna keegi... peale naise."

Seni pole noor perenaine meest palgatöölt koju appi nõudnud - küll asjad kujunevad nii, nagu päkapikud seavad.

Uudsuse võlu - nii võiks nimetada nii meie käesoleva jutu kui Arma talu välipelta pealkirja. Siinse pealkirjaga on selline lugu, et kui praegusel hetkel öelda sõna "jõulud", siis praegu veel ei aja see iiveldama. Vastupidi. Keset kaamost ja maset on selles väljendis hoopis tulevikulootust ja keset talve helendava emotsionaalse oaasi ootust. Mina isiklikult sain selle sügise esimese jõulu-lootuse suraka just äsja, kui Arma-Mare üles riputatud talvepakettide peale sattusin.

Kempsiku uksel ilutsev DC on kah uudne - ehkki mujal tuntud väljend. DC tähendab vastandina WC-le ("wter closet") "dry closet". Kui uks seda uhkelt ütleb, siis ei tundu sihuke värk mitte puuduse, vaid voorusena.

Mis puutub Arma ratsatalu asukohasse, siis sellega on vähemalt praegusel hetkel küll kõik täiesti hästi. Ta pole küll Lahemaa kaitsva tiiva all. Ent mere-äärset Rutjat on senise üleasustuse ja täisehitamise eest kaitsnud see, et keset asulat laiutab praegugi nõukogude piirivalve kordon. Stiilselt stalinliku-brežnevliku arhitektuurse käekirjaga. Kui üles vuntsida, saab sama noobel museoloogiline moodustis, nagu Ida-Virumaa kaevurilinnakesed. Annaks jumal, et nii šeffi algmaterjali maha ei lõhutaks, vaid üles puhvitaks. Unikaalne ju.

Mare juurde sõites pidasin esmalt kinni kümmekond kilomeetrit varem, sutsuke Rakvere poole. Sest paar hobust olid ühe sealse talu ees. Lihaveistega vaheldumisi. Kui mööda käänulist rannamänniku vaikset maanteed Rutjale jõudsin ning eelpeatuses postkastilt loetud nimest Veinjärv rääkisin, siis naeratas Mare laialt - see on tema sugulane. Selle hõimlasega koos kirjutatakse Kalmede perekonnakroonikasse peatükk "Seltskonnatantsud sugulane Veinjärvega". Nad käivad koos tantsukursustel.

"Üldse ei maksa meid siin mingiteks võsaneegriteks pidada. Linnas elavad sõbrad-tuttavad tükivad haletsema - kuidas sa seal metsas, ilma inimesteta, üää! No kuulge - esiteks on meil tehnikaajastu. Meil on Rutjal lisaks merevaatele ja ürgloodusele siiski ka elekter - ja internet ja mobiiltelefonid! Teiseks on mul siit Rakverre sutsti veerand tundi ja Tallinnasse tunnike vajutada. Tallinna ühest servast teise minnakse läbi ummikute palju kauem. Närvid lähevad läbi, kütust kulub poole rohkem, eluke veereb tühjalt ja närviliselt. Aga mina näen loodust ja isamaa ilu," on Mare põhjendatult rõõmus. "Nõukogude ajal ei ehitatud Rutjale väga midagi seoses piirikaitse tsooniga. Edasi jäi ta inertselt siiski kuidagi unustatud ääremaaks - ja nüüd lükkab kinnisvaramulli lõhkemine meie paradiisi üle-asustamist õnneks edasi."

   

Tänu sellele unustatusele jätab Rutja ümbrus metsiku ja ürgse mulje. Arma talu on selle keskel otsekui rantšo preerias. Siin on soojus ja valgus! Igas mõttes. Kalmede talu külalislahkuse kehastus on leidlik ja lihtne väliköök koos oma hoolivate detailidega.

Lähim naaber, ammustest aegadest meie rannikujoone selles punktis suvitanud dirigent Jüri Rent annab oma nimega südamlikult humoorika põhjuse maade kohta, mida Arma omad heina- ja karjamaadeks temalt kasutada saavad, öelda, et need on "jürirenditud".

Teine maade laenaja on diplomaat Toomas Tiivel - ka tema suvekodu saab Arma omadelt lisaks romantilisele elus vaatele ka heanaaberlik valve. See on hädatarvilik tasakaalustus rannariba pärast kaklejatele. Mare tõdeb, et paaril viimasel suvel on mere äärde tekkinud stressis ja kurjad inimesed, kes tükivad hobustega mere ääres ratsutamisest tüli tõstma.

Õige mitmed turismitalude pidajad teavad, kuidas uus-edukad looduskaunitesse kohtadesse siginenud neo-naabrid ajavad mingit reostuse ja saaste jura - selle asemel, et hobuse hunnikud oma roosipõõsaste alla viia. Kes elust ja loodusest vähegi midagi teab, on kursis, et hobuse pabulad lakkavad paari päevaga üleüldse haisemast, muutuvad mõne nädalaga õhuliseks puruks, saavad erakordselt kiiresti ülimalt rikkalikuks huumuseks. Linnast laekunud lontrused ajavad reostusemöla. Keelavad ja piiravad.

Jõukamad hobuinimesed on muide selle üle-eestilise tölbi tendentsi tõkestuseks nende naabrite suid sajastega kinni toppinud, kelle meelest põlluserva pidi ratsutada ja järves hobuseid ujutada-joota ei tohi. Igaühel ei jätku toppimise materjali. Lollakad konfliktitajad teevad kurvaks. 

Üks Mare lähim sõbratar, temaga ratsatalude keti moodustamise mõttes sama-pundi-tädi jõudis korraks isegi talu müüki panemise keissini. Ehkki turg oli käes ja kõik paigas-korras - mitmemajaline ratsatalu üles ehitatud, kodumaised lapsed ja välismaised turistid püsikundedeks, tuntud-tunnustatud hobuvalik ja kõik-kõik-kõik viimase peal - ei jaksanud ta enam. Õnnetusi ega kindlustusjuhtumeid - mis õõnestasid Põlva legendaarse ratsakeskuse surnuks - temal polnud. Naabrid ei lubanud. Naabrid kaklesid. Kaunitarist perenaisel vajusid õlad longu ja käed rippu. Ta otsustas põgeneda. Pealinna lähedale rendibokside talli ehitada ja tapvast õelusest pääseda. Just siis ligi hiilima hakanud mase ei lasknud toda ratsatalu müüa. Sõbrad-teekaaslased on aga selle üle õnnelikud. Mida rohkem ja lähedasemaid Omasid, seda kergem on igasugustel aegadel kesta!

Haned lähevad, hallad taga - head hobused jäävad. Selline võiks olla Arma talu uussõna. Nende värviline kari, mis peibutab muide välismaiseid turiste just sellega, et kaunitel loomadel on ruumi ja võimalust, tervist ja tuju suurtes koplites reipaid dekoratiivseid rodeoid korraldada, on läbilõige kõigist headest võimalustest.

Iga omamaise tõu esindajatele lisaks on tiba trakeeni ja poni verd. Just nii palju, et hea veel paremaks saaks. Hebe on nende esimene oma hobune. Tori ruun Prints (kellel on tegelikult küll miski muu ristinimi)  on karja uhkus ja ehe - ning tori mära Adjööga sõidab Mare ise. Kui on vaja turistide gruppe turvaliselt masterdada, mis ei võimalda mõnda noort maastikuga harjutada.  

Siis on neil ilus kõrb eesti mära Alla - kes koos Rallikuga on andnud Rabat-Arma, nii nagu kõik Rutjal sündinud varsad kannavadki kodutalu järelliidet kui kaubamärki. Kalmede eesti raskeveo mära Killu on vankri vigursõidu fakiirist turske kimmel. Esimene oma tallis sündinu on Hebe laps Evita-Arma, huvitava tulemuse on andnud eestlase ja torika ristamine Ellika-Armaks ning Arma kaubamärgiga Rooma-Arma ja Risk-Arma on saadaval. Ette olgu hoiatatud, et kui sinna külla lähete, kipub Rooma ise ja otsustavalt teile ostukorvi maanduma. Vastupandamatult.

Olgu trakeen või torikas - Mare mõistab nende iseloomude eripärasid ning keskendub nende puuduste pärast muretsemise asemel nende tugevatele külgedele. Ta möönab, et Prints on pisut aeglase taibuga ja pikaldase võitu - aga selle eest eranditult alati suuremeelne ja koostööaldis. Nii et tuleb kannatlikult ära oodata, kuni see mees aru ja lainele saab - ja siis üdini turvalist koostööd nautida! Gorjaatši estonskii parenj, teadagi!

Kimmel Killu ees - itaallased ja ameeriklased taga. Mare kinnitab, et väheste looduslike ja inimtühjade maadega harjunud võõrkülalised käivad eriti vaimustunult eksootilist ürgi kaifimas. Heldeke, puud! Nii palju! Armas aeg, hobustel on enam kui porise kopli jagu liikumisruumi - nii laialt! Nii ilus!

Niisuguse rodeoga joostakse inimesele südamesse. Mul on pea igas tallis, kuhu sisse vaatan, mõni hinge liigutanud lemmik - Jüri Perteli nooruke mära Haldjas, Mätta ratsatalu vigur ponitäkk Moosinägu, Sukahärma Patuste nooruke Vanilla (oli vist traavliverd?), emand Oberschneideri araaburistand Minx. Kui kõik need, kes sulle erinevatel põhjustel südamesse on läinud, koju tassida... eks siis saaks ideaalse tallitäie. Selle Roomaga siin on nihuke värk, et kui ta oleks mära, mitte ruun, siis karjuks tema ilu ja sümpaatsus kardetavasti mõistusehäälest üle. Aga üks hele ja kõrge eesti aborigeenist ruun meil juba on. Nii et süda teeb seda pilti vaadates ühtaegu nii nurr kui niuks. Nagu see ikka käib.

Selliseid pipikaid aretab ja peab Mare lastelaagrite pärast. Pipi hobuse mõõtmetes, mõnusad ja usaldusväärsed on tema kasvandikud - ka need, kes karjas oma hierarhia ja suhete ümber naturaalselt müttavad, on sadulas või ees ustavad nunnud. Pipikad, nagu öeldud.

Pipikad lähevadki lisaks lastele, kellele nad mõeldud ja ideaalsed, ka nendele hinge, kellel välja kasvamata lapsepõlv käsil. Psühhoanalüütikud võivad kinnitada sama, mida meie enese elutarkus: kui küpses eas inimese sees on pooleli sinus elava sise-lapse õnneliku lapsepõlve loomine, siis kipud ka sellele vastavaid mängukaaslasi märkama ja valima. Õnneks annab lasterikkus kestva alibi oma enese lapsepõlve pikendamiseks - sa ei pea Pipit õõvastavalt hangunud ja mõistuslikuks kuivikuks tarduma, kuni sul on kõrval väikseid lapsi, kes võimaldavad ebaratsionaalset, aga sisetunde järgi üliõiget käitumist, võid olla Inimene. Ja seejärel tulevad õnneks lapselapsed, kellega koos nende lapsepõlves elada. Nagu vanaema-õunapuu-otsas modifikatsioon - vanaema sadulas.

Juba kodus avastasin muide sellesinase Rooma-müstika täis-sügavuse. Mul oli arvutil wordi-failide template-tasandile mingi näpuka tõttu salvestatud pealkiri Mamma Bakter. See pealkiri sai kirjutatud seoses professor Marika Mikelsaare 70. juubeliks koostatava raamatu peatükkide reastamise ja toimetamisega. See töö on nüüd lõppenud. Aga failinimetus ilmus endiselt igale uuele failile, mille avasin.

Mees suutis, konsulteerides telefonitsi paralleelselt arvutiguru härra Kiviga, pooletunnise nibimise tulemusel selle Mamma Bakteri ära kustutada. Ja teate, mis võttega? Ta kirjutas template-tasandile uue nimetuse. Lambist valitud sõna. See tõrjus vana välja ´a la "seesam-seesam-avane!" Ja see sõna, mis kusagilt peenmateriaalsetest kihidest välja koorus, oli... Rooma. Voh sellised lood siin ilmas. 

Marel on keet oma müstiliselt kaunist karja - mille täiendamisel taevaisa on päris kindlasti alati heas tujus olnud - enamasti käsil vastutus, argipäev... ja tegelikult samuti lapsepõlv. Ta käib jälle koolis. Ehkki tal on treeneri litsents ja Särevere-haridus, tunneb ta, et peab juurde õppima.

Ratsutamist. Mare on äärmiselt tänulik Kuke Maiele, kelle kõrval ta õppis klassikalist talli majandamist, nägi pealt rasketest aegadest läbi tulemist, nullist alustamist - ja sai traditsioonilise ratsakooli baasiks. Ent ühel hetkel tundis ta oma enese noori ratsastades, et juurde on vaja.

Kaks korda nädalas on Mare nüüd Reeda õpilane. Sõidab Rutjalt Rakvere vastasserva taha Vinni. Seal on vapper ja legendaarne emand Proover. Koos tütre Helenega majandavad ja laiendavad. Mare käib õnneliku ja rahulolevana grupis, kus on peale tema paar-kolm õpilast. Tegelikku baasi ja fundamentaalseid teadmisi on vaja nii lastel kui täiskasvanutel - loomulikult saab üht-teist ise leiutada-avastada. Aga kui nii palju on juba leiutatud-avastatud, on mõistlikum osa asju valmis-pakettidena kätte õppida. Siis jõuab inimese lühikese eluea jooksul rohkem.

Mul pole Reedast pilti ta Vinni-tallis tööl. See pilt on tMamma Prooverist ehtud varasügisel Ülenurmes tõulooma näitusel. Pilte kroppida mina ei oska - seega saan ise au osaliseks seista siin, käes kotike Peipsi suitusukalaga :) Põhiline on aga Reet. Vaadake väikesed tüdrukud, selle tädi pealt ja juures saab ja peab õppima! Juba edukalt oma ratsatalu vedav Mare surtsab kaks korda nädalas kooli.

Väikeste tüdrukute koolis käigu alustamiseks on Armal aga seesinane märakene. Leebe ja südamlik, nagu tõmmu ingel. Ideaalne lastekas on moe järgi tehtud eesti-šetlandi ristand - erinevalt paljudest katsetustest, mis läksid poni sandi iseloomu pärandumise nahka, on Eliise üleni õnnestunud. Nii mõõtmed kui temperament on saanud perfektsed - ja tänu sellele on ta ühtlasi ideaalne teraapia hobune.

Eestlaste geenivaramu Arma moodi. Terved ja tublid ja pakasega õues. Nagu peab!

Rosett ongi see mees, kes Mare ja Arvi kodusest genofondist uusi -Armasid teeb. Noorproua kinnitab, et ühtlasi on selle taadiga ütlemata meeldiv ratsutada. Tal enesel on Reeda juurest toodud oskuste pealt noorte hobuste välja sõitmisega nii palju siblimist, et vanu häid tegijaid suurt nautida ei jõua. Harrastajad, kes Rosetti on katsetada saanud, kinnitavad ühst suust: sõit, mis ei unune.

Üks seesinase koostöö ja varamu-täiustamise kehastus, Rabat -Arma on  vapustava värvusega universaalne poiss - piisavalt kogukas ja sihvakas, - kuulub vist kategooriasse, kellesse tohib ka siis armuda, kui sa parasjagu infantiilne pole. Rabat näib olevat ka mõistuslikele lubatud eelistus. Minge ja sõitke - ta on üsna edasijõudnud klasside koolipoiss juba. Ja ega kõike meeldivat pea koju tassima.

Killu seal taga - ja Prints kogu oma pikaldasuse juures täiesti piisavalt valvamas - sitik-Elliise, Adjöö ja koorekarva trakeen ja...  Küll need võivad ühed vahvad laagrid olla, mida Mare sellise kaardiväe abiga teeb.

Kohtumiseni! Teil on emand, kes mäletab ja on tänulik, oskab erilist ja üldist märgata, õppida ja õpetada.  Marega kohtumine tegi tuju heaks. Mõni inimene jõuab aegsasti Kohale. Kõik noored naised ei pea siis, kui on värsked ja jõulised, end sihitult laiali pudistama. On selliseid, kes saavad õige noorena oma Õigest Teest aimu. Nad komplekteerivad endale siit nurgast ja sealt nurgast üliõige hariduse. Mäletavad oma õpetajaid Maiet ja Reeta igal hetkel - on tänulikud nii neile kui haldjatele, kes nende karja terve ja tubli hoiavad. See on vist üsna sedamoodi pisiasjade kooslus, mida võib kokku võtta ühe lühikese sõnaga: ÕNN. 

Nalja teate? Perenaine Mare on 25 ja eesti hobuseid juurde meisterdav sugutäkk Rosett 27 aastat vana!

Mare puhul imestatakse, kuidas nii noor naine nii sügavalt, teadlikult ja jäävalt hobundusse sukeldus. See ongi midagi analoogset palverännakutega Santiago de Compostelasse. Moe-usklised rändavad kalli raha eest Coelho-näidatud palveradadele. Arukad ja tasakaalukad teevad sedasama siinsamas. Igal oma palverännak. Õnnelikud on need, kes ei unele imedemaast ja nirvaanast, mis ootab seal, kuhu loodetakse kohale jõuda. Kohal-olek on tegelikult kulgemise igal sekundil ja sentimeetril.

Õnnelikku kulgemist, Mare!

Pikka iga, papi Rosett!


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat