Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Raskeveokate paradiis II Jüri Pertel kuristiku serval - omadega või sees


 "Me elame siin Tartu maantee ääres lennujaama taga," ütleb emand Pertel Jõhvile lähenejale telefonis. "Hobused on põllu peal - üleni heatahtlikud, minge ja musitage. Või tahate meid kah näha?"

Tasub tahta. Nii juhttäkk Häroldile musi anda kui Pertelite hõimu oma silmaga näha. See perekond koosneb eriliselt tublidest inimestest. Isa Jüri kui suguharu pealik loetleb õnnelikult: "Vanem tütar õppis Särevere suurkoolis - ja jäigi Türile. Poeg remondib Vokas kortereid ja teeb nädalavahetuseti bändi koos sõbraga, kes tööpäevadel remondib diiselautosid. Noorem tütar sai mul täna just autojuhi load. Vajalikud asjad. Ehkki ta oskab tegelikult meil hobustega kõiki põllu- ja majapidamistöid teha. Suvede kaupa paneme temaga kõrvuti - viimse kui põllutöö teeb mu plika meie raskeveokatega ära. Äestame, randaalime, künname, niidame... Seejuures on Haide saanud nii vinge trenni, et kui krossis või mistahes spordialal võistlema satub, teeb kõigile ära.  Teised käivad ekstra trennis ja saavad oma treenituse spordiga - tööga treenitud lihased aga teevad spordi lihastele ära!

Tulevane väimees saab kõva naise jah. Praegune väimehe kandidaat on ise ka kõva poiss - krossisõidus juba rahvusvaheliselt tuntud nimi.  Aga aja märgid näitavad, et ega teisiti sa majandus-ilma tormide eest kaitstud pole ja rahuliku südamega oma rida ajada ei saagi, kui et põlised oskused ja elementaarne-naturaalne toime tulemine on kätte õpitud.  Nendele, kes oskavad hobusega metsa vedada ja põldu harida, lambaid kasvatada-veristada ning lehmi paaritada-lüpsta ja piimast võid-kohupiima teha, ei tule majanduskriis. Põliste alade oskaja majandus võrdub tema koduga - ja toidupoolist, mida tema toota mõistab, vajatakse ikka. Kellel enesel vähegi mingeid oskusi on - õmblemine ja kudumine, treimine ja vestmine - õpetage kõik lastele edasi, see tugevdab eestluse elujõudu!"

"Kuhu mujale sa nii suure talu juurest ikka tööle jõuad käia!" põhjendavad Pertelid kui eestluse elujõu kandjad, miks nende elulaadis on kaks ühes - töö on kodus. "Meil on nii palju hobuseid ja lehmi, lambaid ja muid loomi, et võib vabalt ööpäev-otsa joosta ja sebida ja ikka saad iga päev umbes poole sellest ära tehtud, mis tegemist tahaks."

Poeg Hannes on Pertelite-paari juba pea kolm aastat tagasi vanaemaks-vanaisaks teinud. Kortereid remontiva Voka-mehe Hannese bändi pakkumisi võite vaadata www.ansambeldetail.ee Eks rahva lõbustamine ja rütmiline lõõgastamine tants-tehnikas on ka üks ala, millega oma karja igasugustel aegadel enam-vähem toidetu-kaetuna hoiab. Laulan, kuni elan - ja need teised elutargad fraasid, mis vihjavad inimese valmidusele viimseni tantsida tahta...

Seda küll, et Kuristiku talu fooniks helendav ja õilmitsev Jõhvi linn on lehmade-vasikate taustal maaliline vaatepilt ka sügiseses polaarvalgusetuses. Aga nii selles külas kui kõikjal ümberkaudsetes külades on tee ääred keskmisest tihedamini ja ühtlasemalt vissidega palistatud. Seepärast ei saa mina aru, kustkohast ja kuidas see Kivila Hannese naabrinaine kogu oma heatahtlikkuse ja südamlikkusega tükkis endale lüpsilehma otsimas käis, et ikka pole leidnud??? 

See siin on Häroldi poeg. Enn Ranna juures olnud Heroldi pojapoeg seega ühtlasi ka. Mõneaastane kompaktne ja heatahtlik poiss. Keset Kuristiku talu vissisid - ilma et see teda kui suurt ja ilusat kuidagipidi degradeeriks. Võidan kasvõi vana susi, kui mul kaasas memme musi... Antud juhul lisavad väge ja väärikust hoopis peretütre tehtud päitsed. Pertelite hobuste päitsed - ja üldse kõik hiidmõõdulised riistad-vahendid, mida raskeveokad vajavad - on peretütar Haide oma käsitöö.

Kellel vähegi on tegemist olnud ülemõõduliste nähtustega - olgu need meesterahva labajalad number 52 või raskeveokate kohvrisuurused pead, mis pehmelt öeldes erilisi valjaid-päitseid eeldavad - igal juhul on nende soetamine tõeline kunsttükk. Nurmenuku talu Viktorial on terve süsteem ja võrgustik välja otsitud ja töötatud, kuidas sedasorti üliloomi varustada.

Kuristiku talus on aga mindud seda teed, et tehakse ise.

Miks ketis? Kas te olete püüdnud karjusepaelakesega ohjata raskeveo täkku, kes tahab mära juurde minna - või indlevat mära. Kes on tükati veel tahtjam kui täkk. Selleks, et lisajooksmisi ja ekstsesse ära hoida, on Jüri õpetanud oma hobused ilma jalgu lõhkumata ja segadusse sattumata ketis püsima - pole oma tagasild kah enam endine, et igasuguste asjatute tantsude-tagaajamistega teist retsida.

Ega hakka ka Ida-Virumaa raskeveokate oblasti bojaarid kõik see mees oma tõulava ja väärismaterjali Pärnumaale vedama. See on Kõrgekalda Kersti ja Enn Ranna, Ande Arula ja Viktoria Kaasiku poolt vaadates olnud õige ja hea, et paar viimast aastat on omamaise gigant-tõu kokku tulemised ja tunnustamised sealkandis. Ent nüüd oleks aus järgmine treff teha jälle kusagil Jõhvi kandis - Pika (loe: Rene Tarumi) juures või Supi mail - loodetavasti ei kao just sel päeval, mil kogu  Eesti raskeveokad Kirde-Eestisse kogunevad, mõni hektar maad jälle maa-alusesse riiki...

Raskeveokate ringitassimisega on rohkem kui teiste hopsidega see va mäe ja muhamedi fenomen - nad on ikka tõsised mäed küll. Järelikult peab muhamed nende juurde tulema, neid kiitma ja auhindama. Sest aud, hinda ja tunnustust on iga tubli tegija väga väärt. Muidu ei jaksa ju.

See hobusepoiss on mitmekordne ime.

Laudja peal pole mitte selle sügistalvkevade polaarajastu viimse päikese kiir, vaid see täkk-sälg on kimmel.  Peale selle on ta kaksik. Ja lisaks on ta orb.

Orb on ta aga sellepärast, et ta kaksik on. Kui vägev mära selle põnniga maha sai, ei teadnud ükski Pertel hingeski arvata, et midagi-kedagi on veel ja valesti. Ent paar päeva hiljem oli mära koplis lapiti maas. Asjatundjate toimetatud juurdlus näitas, et teine varss oli halvas asendis sisse jäänud. Sepsis oli mära kustutanud. Peretütar - see Kalevi kaasa Linda vääriline kõigi-tööde-oskaja - tuli nutuga koplist ja tegelikult nutab tänini oma armastatud mära taga.

Kimmel täkutitt oli aga mitmekrodselt õnnesärgis sündinud. Seda esiteks, et kaksik-varss ellu jäi. Teiseks aga võttis üks teine mära ta endale. Toitis ja kasvatas üles. Nii et kokkuvõttes on kõik hästi.

"Kui sul on palju loomi, pead ikka rehkendama sellega, et kaotused tulevad võitudele koma kohtadeks vahele," arutleb Jüri. Kes peab õnnestumisi pelkadeks komakohtadeks, see käib õnnetuste kätte käpuli. Jüri aga on südamest õnnelik nii kimmel-täku-sälu üle kui kõigi varssade üle, kes õnnelikult ilmale on tulnud ja suureks kasvanud. "Halva pooleta ei saaks head olla. Hea poleks vastandita hea."

Juba mitmes aasta on see linalakk-mammi üks õnnetu komakoht. Jupsakas ja helge, nagu tünjas päike - aga juba teist aastat vaikse varsa toonud. Aga selle eest on ta teistele märadele olnud suurepärane lapsehoidja, varssadele tädi ja amm ja... näe, kokkuvõttes on ju ikkagi kõik hästi.

"Kui sa viltu vedanud poegimiste-värkide pärast palju vinguksid, pahandaksid vanajumala kindla peale ära.  Sest vaata, milline võrratu lasteaed mul siin kosumas on! Õpetame otsast ja järjest muudkui tööle. Mina pole trehvanud ühtki paha iseloomuga raskeveokat. Pole ükski olnud kuri - ega rumal ka mitte. Natuke seletad - ja juba läheb!" kiidab Jüri oma kasvandikke, nagu lihaseid lapsi. "Ei nad karda ühtki masinat, mis järele pannakse, ei nad pelga sadulat - ei ühtki tööd ega ratsa sõitmist. Maailma parim tõug."

"Need on ikka tõsiselt lollikindlad inimese Sõbrad. Nad mitte ei võimenda su vigu, nagu pirtsakamat tüüpi hobused - vaid siluvad ja varjavad inimese oskamatust," teab Jüri.

Selle kamba siin nimetame rõõmsasti 8/9 juuni klubiks.

Jüril ja ühel varsal on sünnipäev 8. juunil - Minnil ja teisel varsal 9. juunil.

Kusjuures terve tegemine on väikesele lapsele selgeks teha, et ehkki tavalise hobuse mõõtu, on raskeveo hobuse tita aastasena alles lapsukene, kellele selga veel ei minda. Või minnakse?

Tonn.

See on Pertelite talu teise tegevussuuna kehastus. Lehmade ühismees ja vasikate koond-papa.  

Et miks nõnda vastu talve sündisid või? Sellepärast, et siis on kevadeks parajad plikad karjamaale minema. Teine lammas tõi nendele utudele täienduseks paari pässusid ka ilmale. Seltsis segasem talvitada.

See ongi Kuristiku talu kuristik. Näitame ette loodusliku maa-lõhe - kaevandused muidugi on selles looduslikkuses kaasa rääkinud - mille järgi Pertelite talu nime sai. Et te ei arvaks, et Kuristiku-nimes on midagi pahaendelist.

Sašlõkk silkab. Jüri kinnitab, et eranditult igale selle suvega üles kasvatatud tegelasele siin valikus on juba tahtja olemas. Kas on inimesed hakanud lambaliha kasukamaitsega harjuma - või mõistetakse sedasi valmistada, et polegi kasuka maitset. Igal juhul aastavahetuseks on need hinged siin kõik oma tülikatest keredest vabastatud. 

Kevadel, kui maa-aluses riigis ühes kaevanduses uputas, tuli Kuristiku talu kuristikulohk silmini vett täis. Hetkega. Oli ühtaegu nii ilus kui sünge vaatepilt. See maa-mõlk hoiab Pertelitel pidevalt elu ajalikkust, vaikuse ja tasakaalu muutlikkust, paigasoleku suhtelisust meeles. Nii ebakindla ja kõkuva pinnase ja Eestimaa osa peal samas nii kindel ja rahulik olemine ongi see, mida Pertelitelt õppida tasub. Selle tundega neid seal Pajualusel meenutangi. Mõelgem hingedeajal, kui vähem liikumist, nafta kallis ja teed libedad, üldse üksteise peale. Sügavamalt ja süvenenumalt. Õppides ja tänades. Sest eks me üksteise sõnumitoojateks ja õpetajateks oma eluteedega ristume-põikumegi siin Maa peal.

Minut enne seda, kui Pertelite raskeveokate paradiisist Jõhvi raamatukokku lugejatega kohtuma kihutasin, silkas Jüri tarre ja tõi kostiks ja moonaks oma talus tehtud võid ja kohupiima. Samal õhtul sai tuhandeid põllumehi õpetanud filosoof Asser Murutar need oma 74. sünnipäeva lauale panna. Tori hobuste kasvataja Heldur Petersoni saadetud raamat Eesti riigi taastamisest kõrval ehteks. Juuni ja augustiklubi toodang jõudis sinna, kuhu tema kuulub. Ja ongi mitmed otsad sõlmitud. Omadega või sees.

See. Jüri-onu, selle valisin :)

Mäletad, kui lahkuma asutasin, küsisid mu käest, mihukese hobuse ma sinu suurest saavutusest iseendale välja valisin.

Selle.  Juuniklubi kõige kaunima.

Jätame siinkohal agatamata, et kuhu ma ta panen ja misjaoks kasutan - praegu on lihtsalt sedasi, et mõtlen tema ja sinu peale, Jüri-onu, ja tulen tuleval suvel raskeveokate päeva aegu teid sinna vaatama. Seni kallistan südamega. Sind, Su peret, Pikka - Rene Tarumit, noh! - ning kimmelit ja seda iludust siin. Kalli-kalli.

Tagasiside:

Pajualuse juuniklubi kaunitari nimi on Haldjas (viimase pildi peal on tema papa Härold).

Haide läheb temaga tuleval suvel, kui raskeveokate päev vahelduseks jälle koju tuleb, näitusele.

Sedasi siis, et Haldjas.

Haldjas... :) 


Loe kommentaare (2)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat