Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Hopak hommikukuues


 

Kohtusime 18aastase Hopakiga esimest korda Ülenurmel tõulooma näitusel. Ta ei näidanud seal oma küpses eas küll just päris lava peal, milline üks heatahtlik, stabiilne, kaunis ja kenasti peetud täismees olema peab, kui ta juhtub tori täkk olema. Ta tegi tööd. Vedas uhket, poolteist sajandit vana vankrit. Üht nendest, mille ees käivate hobustega peremees Jaan Poli oma vaiksel viisil on legendaarseks saanud.
Seda vankri ja ree ees käima õpetamise kunsti on Hopaki peremees Jaan Polli õppinud oma isalt. Hobuste pidamist ja kohtlemist ka. Talupoeglikult lihtsal ja karmil, südamlikul ja tegelikult väga, väga tundlikul moel.
Ta on oma hobuste-lehmade-koertega perekond. Pärast isa - ja varsti ka ema - lahkumist on Jaan salamisi inimesena hirmus üksildane. Moodustab oma talu loomadega kommuuni. Ta elab neile – nad elatavad teda. Teda kutsutakse üritustele ja pidustustele lõbusõitu tegema. Seda on Jaan võimeline tegema nii sedasi, et paarisrakendis on kaks täkku - kui ka täkk ja kasvõi indlev mära. Kes oskab, see ikka oskab.
Ning Jaanil on unikaalselt  traditsioonilised talupoja oskused, suur süda ja tohutus koguses tööd.

Maja pidada ja õu kamandada. Koplid teha ja muru niita. Lehmad lüpsta ja hobused paaritada-õpetada. Süüa teha ja koeri hooldada. Kõik pisiasjad on Jaani elus nii paigas, et müts maha. Aga suured asjad vajavad tiba palvetamist. Sest tegelikult võiks süüa teha ja sekka ka Jaani eest hoolitseda ju mõni naisepoolik. Mitte lõputult nõnda, et lihtne ja ilus mehekolakas peab majas kõigile – ta ise kaasa arvatud – nii peremehe kui virtina eest olema. 

Kui te näete seltskonnas või tänavapildis, ajakirjas või televiisoris kedagi tema parimas paraadmundris, esindusnaeratus hambus, siis ei kujuta te ettegi, millise hinnaga see kõik saavutatud on. Igaüks oletab, et raske on siin ilmas ainult temal. Ent tegelikult nõutakse suuremalt osalt meist nii palju, kui me vähegi kanda jaksame. Süvenedes pisiasi haaval Jaani ja Hopaki uhkesse kaksindusse siin juures oleval pildilgi, saate aru, et mees veab täku ees suisa uskumatut koormat. Ta ise on vankri - ja kodus olevad teised vankrid-reed kah - korda teinud, läikima löönud, tuhande pisiasjaga varustanud. Ta ise on hobuse kasvatanud ja õpetanud - ja veel palju teisi hobuseid. Ja inimesi. Sest mitmed praegu rakendi-oskustega suurustajad on tegelikult salakesi Jaani õpilased. Ta on ise oma ülikonna soetanud ja pressinud, kingad viksinud... Kujutate ette?

Kapitalistlikust vaatenurgast oleks vaja Jaanile pühapäeviti kirikus käies - või niisama hingedeaegset peenemat kahekõnet pidades - mänedžeri vaja küsida. Kes kutsuks teda võimalikult paljudele üritustele silmailu ja lõbusõitu tegema. Kes korraldaks Jaanile rakendikooli, õpilastevoo tema juurde seda põlist oskust õppima. Kes organiseeriks hobuste müügi, kui vabahärra Polli on need aretanud-kasvatanud-valmis õpetanud. Kuni mänekas saadetakse, teeb Horsemarket tiba diileritööd - Jaani telefon, kuhu helistades saate teda pulmasõite tegema ja õpetust andma paluda, on 53 968 366.

Hopak, Jaan ja teised targad loomad elavad Ülenurmes lennundusmuuseumi vastas. Pessimist ütleb, et vaatega prügimäele. Optimist näeb, et suures talus kaunil maastikul. Pessimist ütleb, et küll mõni salakaval eevatütar ükspäev nii Jaani kui talu koos kõigega, mis seal sees leida, taskusse pistab. Optimist loodab, et ühel päeval saabub sinna lennukite lähedusse Naine, kes võtab kanda poole peremehe koormast.

Pärast seda, kui Hopak vedas vankri peal vana peremehe - ja seejärel ka emanda - kirikaeda, on Ülenurme talu koerad üksildase perepoja ülimalt otsustavalt enda hoole alla võtnud. Üldiselt oletatakse, et kurjad on need koerad, keda karmilt koheldakse. Seal majas on vihaselt valvsad need koerad, kes truult ja pühendunult oma eraklikku isandat maailma eest turvavad.

 

 

Ai! Mitte keegi, keda peremees isiklikult ei vii, märade ja varssade talli ei pääse, sest voh selline lukk on ees.

Lukud ja trimmerid, rihmad ja harjad, traktorid ja haagised - kõik on Jaani talus nii paigas ja lõputu töö sügavaid jälgi täis, et tahaks talle pai teha. Aga ei saa ka. Sest Jaan häbeneb. Ta on nii kaua kallistamata, et ehmatab üsnaüliväga ära, kui keegi teda kiidab või patsutab.

Tädi, miks sooja ilmaga tallis?

Varsski teab - kui peremees teeb parasjagu uut ja suuremat koplit, siis samal ajal koplit pole. Järelikult tuleb toas istuda. Kuni peremees uue kopli valmis saab.

Halloo, kas tellimus, mis Jaani karjale toiduraha toob? Hädas siin keegi pole, aga tööd teha tahetakse ja mõistetakse küll ja vägagi.

Loomi ja nende vajadusi ja tähtsuse järjekordi mõistetakse siin ka. Selle mära tõi üks tuttav Jaani juurde hoiule. Jaan hoiab ja õpetab. Mis mära nimi on? Jaan ei tea, sest see polnud nii tähtis, et küsida!

Jaan eelistab üldiselt oma lähedasi näidata piltide pealt. Tal on erinevatest rakendivariantidest lausa modellikataloog. Kui keegi tema tallidesse tuleb, on ta kohmetu ja kohatu - heldeke, ülikonda pole ja habe sugemata ja...

... ja kanalka paigaldamine ka alles pooleli. Penirakats valvab, et kanalisatsioon hea saaks.

Kui torud talli läheksid, võiksid tori täkud pidevat joomingut pidada. Praegu on nii, et kui hommikukuues Hopaki juurde talli lähed, on ta kõigepealt meeldivalt üllatunud. Oi, sündmus ja seltskond! Siis hakkab delikaatselt nihelema ja külalist ukseavast eemale nügima. Seda et... Ta võiks su rinnaga lükata, kus see ja teine. Aga põimib ja põikleb ja annab mõista, et üks asi on ajada. Kui taipad ukseavast ära astuda, siis astub härra ringutades boksist välja tünni juurde, joob ja puristab ja tunneb elust mõnu.

See on Hopaki poeg Herzog.

Kui taipad pisiasju tähele panna, siis näed selles, mismoodi Herzog oma boksist joogitünni juurde tuleb, ees käiva hobuse andeid ja eripärasid. Tema tagurdab. Kitsas ka. Aga õpetus ja anded paistavad sellest välja, kuis mees ka tallis otsekui aiste vahele taandub ja ise selle üle kangesti rahul on.

Vanapagan? Ei, kasuisa. Ristiisa kõlaks liiga Sitsiilia-päraselt. Meesterahva kohta ei saa ju samas ka amm öelda. Aga tegelikult see ta just Herzogile ongi. Kui Hopaki poeg sündis, siis mära heitis hinge. Üsna kohe. Jaan kasvatas täkupoisi lutipudeliga üles. Vaja, siis vaja!

Issand oli Jaanile ja ta poistele tol aastal armuline. Lehmad tulid lüpsma, oli millega täkujumbu üles putitada. Mõnel aastal pole lehm tiineks jäänud. Igavene jama siis. Aga järgmisel korral jällegi jääb, nii et las tema olla.

Rahu, loomakaitsjad, ei ole ohelikus vaeseke sitahunnikus. Patune beib kartseris on. Ajutiselt. Peab tsutikene karistama, muidu ei saa teisest üldse jagu. Jaan ostis Hopakile aretuse uueks suunaks täisverelise kerge märanähvitsa. Et prooviks, kuidas kergemaks aretatud järglased oleksid kah. Nüüd ju tahetakse selliseid. Arvab Jaan. Ehkki tema leivanumber võiks tegelikult siiski ehtsate, mitte vuhvel-hopade kasvatamine olla ju. Kuumavereline märatükk teeb rahumeelsele peremehele tirelit, nii et tuleb vahepeal ohjeldada. Muidu paneb su enese vankri ette, kuramus.

Õue peale tõi Jaan Hopaki tol plärtsusel päeval - nagu nad meil siin järjest ju ongi nüüd - selleks, et teda koos autoga pildistada. Horsemarket katsetas oma kulgemistel keskmise kaliibriga mahtuniversaal Tepeed ning mida kujundlikumat sa ikka välja mõtled, kui et paned nüüdis-hobu tükkis kõigi ta hoospaueritega tõelise hobu ja tema jõu kõrvale. Võrdlemise ja tausta, kujundi ja sõnumi mõttes. Liigutav oli selle kõrvuti panemise juures väike vargne rida pisiasju. Jaan harjas Hopakit iidvana suure ja tõhusa harjaga. Pühkis üle titetekiga - väga võimalik, et iseenda põnnipõlvest pärinevaga! - ja pani pähe sajandivanused valjad. Needsamad silmaklappideta ja unikaalsed, millega Hopak töölgi käib. Tal muid polegi. Ja pole vajagi. Sest peremees oskab kõik museoloogilised riistad ja rihmad, rattad ja roomad nii korras pidada, et need kestavad vähemalt sama kaua kui ta ise.

Selle vanapoiste-majapidamise riistad ja värgid kestaksid pühendunud ja osava peremehe käes ka poegade ja pojapoegade kätte. Kui need ometi sünniksid.

Olgu perepoegadega praegu, nagu haldjad tahavad. Aga erinevalt raudruunast on päris täkul ühtteist küll sündimas. Hopak pistis tänavu Haaslava-Petersoni kolm tori mära paksuks, nii et ptüi-ptüi-ptüi üle vasaku õla!

Jaan tahab lähipäevil, kui pakilisemad sügistööd toimetatud, meisterdada reele tiisli. Selleks, et saaks - nõnda kui kahehobuse rakendiga vankri ettegi - ka ree ette kaks tori täkku rakendada. Kui lund ka veel tänavu antakse, siis vast saab jõulu- ja talipühasõitusid! Ja vist antakse. Lund. Jõhvi külje all Tammikul elav raskeveokate kasvataja Jüri Pertel ütles just ükspäev, et tuleb karm talv. Lammaste ja pullide pealt olevat näha. Parem uskuda kui pärast uiutada - et näe, teadjad lubasid pakast, miks ei valmistunud...

Rege rauta...

... tekke-patju klopi ja kohenda (see on seina ääres püsti seisva talisõiduki sisemus, noh!)

... ja külalisi ka veel lõbusta. Seda küll mitte iga issanda päev. Seda tegelikult kohe lausa liiga harva.

Olgu Sul külalisi ja kundesid, õpilasi ja silmarõõme, südamerahu ja varsaõnne, Jaani-onu!


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat