Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Tõlla ees meil tormab


 

Need sõidud, mis eelmisest reedest pühapäevani tolle murtud-hõbedase Tepeega tehtud said, olid plaanis nagunii. Oma kolmeaastase, sügavalt tuttava Experdiga oleks pilk uutele maastikele ja kohtadele, inimestele ja loomadele olnud väga teisem. Uus auto lisab valvsust ja värskust. Oled võõraste pedaalide ja armatuurlaua vahel sehkendades kogu aeg Kohal, ei eksi maanteel tegelikult nii ohtlikku automaatpiloodi režiimi, mis tekib oma vana hea tuttava autoga liikudes – ja mis paratamatult vajutab rutiinse ja trafaretse pitseri ka su ilma ja nähtuste nägemisele.
Võõrale autole – harjumatutele pisiasjadele lisandub teatavasti ka ärevaks tegev teadmine, et see pole sinu oma, kui mingi ämber või kits juhtub, keerad kellelegi teisele käki – keskendumine hoiab su iga tasandi silmad lahti.
Horsemarketi marsruut neil kolmel päeval oli selline, et reedel sai sõidetud Tartust Ringteelt Peugeot’de esinduse eest Lääne-Virumaale. Piirivalve gordonite maale Rutjasse, sealt läbi Kingu talu Vihula mõisa, siis Lahemaa-alusesse sulnisse mereranda, läbi ürgmetsade Paasi külla Mätta ratsatallu ning reede õhtuks Sagadi mõisa. Arma-Mareti (ja tema hobuste), Kingu-Jaani (ja tema hobuste), Mätta-Katrini (ja tema hobuste) külastamise käigus selgus, et universaalse ja tagasihoidliku väljanägemisega naksitralli-kodumasina-tüüpi Tepee sulandub mimikri tehnikas igasugusesse keskkonda. Ta on piisavalt muhe, et olla rantšo-auto, absoluutselt asjalik lasterikka koduperenaise majapidamisriist ning samas jätab ka mõisa ees end kikivarvule ajades täiesti veenva mulje.
Pildil on Tepee koos tori täku Hopakiga.
Saate kujundist ja vihjest aru küll :)
Mis puutub Horsemarketi objektiivsusse kaubiku-põhise sõidumudeli hindamisel, siis see pole kinni makstud. Teate küll, Eestis on kõige kindlam ja targem need rahaasjad kohe aegsasti ära rääkida, et keegi sind korruptsioonis, pistisevõtmises ja suu-raha-täis-tõves ei kahtlustaks.
Saime enda teenistusse diislit täis paagiga auto, mille testimise eest me nutsu ei saa – meie ei vaheta õpetlikke elamusi ja eksistentsiaalseid avastusi peenraha vastu. Mitte üheski tähenduses. Asjadele tähenduse välja mõtlemiseks aga on üks väga lollikindel ja universaalne nipp, reegel, vahend ja lahend. Robin Sharma raamatus “Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrari” on kirjas õpetus: ela oma laste lapsepõlve.
Ühest küljest pikendab see su enese lapsepõlve – teisest küljest on põhjust lastele asju seletades ühtlasi neist ise aru saada. Kui Murutari-muti tütretrio uuris, miks meil nädalavahetuseks oma Soprano-hüüdnimelise punabussi asemel see väike, aga noobel ja uue lõhnaga kodumasin on, tuli seletada.
Vaadake, kallid lapsed, kord ammustel ilusatel aegadel tõi neid prantsuse autosid maale onu Rüütman, kes rajas onu Söödi abiga ka Tartusse Lõuna-Eesti Kommesti esinduse ning tegi Peugeot’st nii tuntud-tunnustatud automargi kui kuldsponsorist kultuurimetseenluse märgi. Onu Rüütmanil läks business nössi, mistõttu hetkeks tekkis Peugeot’de maale toomise ja teenindamise õuel suur segadus – nagu onu Rüütmani hobupargiski. Loodetavasti läheb tema hobustega sama hästi kui autodega – autosid toob nüüd maale uus firma ning sõit läheb edasi. Et inimeste mälu värskendada ja usaldust tugevdada, selleks ongi mõistlikum tegudeinimestel ja elujõulistel nähtustel nagu Horsemarket, lasta kraami testida – kui üksnes reklaamile loota.
Pildil: Tööpäevaks valmis - nii kodumasin kui noorperenaine.
Laupäeval tekitasime selle testimise käigus totaalse õhu ja inimeste, meeleolude ja hobuste liikumise oma enese tallis – uus auto, uus tuju, uus hoog – ja juhtus midagi uskumatut. Allpool näete pildilt, mis nimelt.
Pühapäeval aga tegime iganädalase sutsaka Roiu ja Melliste vahel elava Egiptuse-Eha juurde, kes on viimaseid päevi enne töö-talve algust Hurghadas reisikorraldajana – ta annab meie hobustele õunu ning lastele kompotte-mahlasid. Viisime kastid-purgid ja toosime järjekordsed õunad. Enne seda aga panime kõrvuti nii sümboolsed kui reaalsed hobused ja jõud. Kah allpool tulekul.
Kogu oma tavapärase Rutja-Lahemaa-Vihula-Potsu-Sagadi-Ülenurme-Melliste-trajektoori läbimise tagajärjel oli tutikas tarbetrandulett totaalselt ära mäkerdatud. Aga Ringtee-poisid väitsid asjalikult, et auto ongi majapidamisriist, mis peabki poriseks ja äkaseks saama. Ja küll nad ta jälle puhtaks saavad. Viksi ja korraliku inimesena oli tiba ebamugav küll – aga küllap on oktoobrikuises Eestis kõigil sama jama – tund pärast pesulas käimist ja mööda salongi tolmuimeja ja lapiga ukerdamist on pilt endine. Pori. Pori. Pori.
Ning ühine on meil veel miski – autod teevad naissoo veel iseseisvamaks ja tugevamaks pooleks kui ta juba niigi on. Režissöör Rudolf Sieber ütles oma armastatule Marlene Dietrichile, et naised ei tohi osata autot juhtida, et nad ei saaks sõita, kuhu tahavad ja kellega tahavad. Hollywoodi filmi-juudil oli õigus. Auto on üks elukorralduse komponent, mis aina süvendab naiste võimu Maa peal. Kui paarikümne aasta eest oli naiste ülesanne heal juhul tolmuimejate testimine – siis nüüd testime autosid, varsti kosmoselaevu… Me teenime oma tööga endale ise oma autod, mille valime endale ise – oleme otsustavad organid ka oma meeste autode valimisel! - ja arvutid, majad ja reisid. Kasvatame ise oma lapsed ja toidame loomad – ning ainus aspekt, kus naiselikkus veel natukene häält teeb ja elus on, see on auto sugu. Kui minu jõuline, haagisekonksuga ja natuke kolisev Expert on päris kindlasti poiss, siis Tepee on oma pehme ja mugava sisuga, kergema tüübi ja lennuka olekuga, vinge kiirenduse ja kauni disainiga ilmselgelt tüdruk.
Pildil: Tepee on normaalsele naisele kohane kaubikupõhine tarbeauto. Taha mahub normaalses koguses asju või normaalmõõtmetes ja normaalhulgal koeri ning salongi normaalne arv lapsi. Kati-tädi veendus taas kord selles, mida ennegi teadis. Tema ei ole normaalne. Tema jaoks on Expert - bussi-mõõdus mudel - ainumõeldav. Experdis on ees kolm istet, taha mahub kaks bernhardiini ning haagisekonksu külge riputatud treiku kahe hopaga tirib Expert ka ära.
Tepeega võrreldav Partner oli mul muide endal eelmine auto. Seal Partneris tõi bernhardinna ilmale kutsikad, kelle sünnitegevuses kodus tõrge tekkis, ning Võrtsjärve äärest Pärnusse vet Heli Jürindi juurde sõites sündisidki kutsikad, kellest Tobias meile endale jäi - ja suurema automudeli ostmise tingis.
Kui aga tegemist on umbes kolme lapse emaga, kellel on tavalistes mõõtmetes koer - ja koeri mõistlik hulk - siis mahub tal sellesse kergesse-vilkasse ja äärmiselt naiseliku disainiga mikserisse kogu elu ära küll.
Rutja piirivalve-ehitised vanadest aegadest tuletasid paratamatult meelde, kuis veel üsna uskumatult hiljuti oodati aastaid žigulli või sapika ostmise luba, koguti nõukogude rublasid ning teatud Eesti piirkondadesse teps üldse mitte ei sõidetudki. Tänu kunagisele suletusele on Rutja veel praegugi üsna puutumata ja rikkumata mereäärne piirkond - mis siis, et Lahemaa kaitsva rahvuspargi-tiiva alt väljas. Aga ta on krunt- ja jupphaaval müügis, nii et paradiisi teisenemine on ligi. Niipea kui järjekordne ökonoomika-sinusoidi põhi läbitud saab, kukub ökoloogiline sinusoid põhja, sest siis hakatakse jälle maitsvaid rannikutükke ja metsarüppesid ostma. Pole halba heata - ja vastupidi. Kumb see niimoodi ütleski - optimist või pessimist?
Siin on muhvi-masin stiili-prooviks Arma ratsatalu väravas. Sobib rantšo raudruunaks küll. Õigemini märaks - sest, nagu öeldud, see sõiduk on oma kebjakuse ja õrnuse poolest kindlasti plika. Päevasel ajal on tänu tema kergusele-naiselikkusele kiirendamine-manööverdamine viimase peal hõlbus. Öösel - väsinuna ja ka pimedusest mõnevõrra aeglustatu-abituna - oli mulle isiklikult see kergus võõras. Suure inertse sõidukiga ei kipu iga metsatukatagune tuuleiil ega maanteekonarus sind siia-sinna lennutama - pimeda ajal sõit väikese autoga paneb end viimase peal mobiliseerima. Ent seda on õpetlik meelde tuletada. Sest ühtlasi tuletab see seik ning tõik meelde sellegi, et ka oma suur ja inertne Soprano on tegelikult vaid illusoorselt nii stabiilne ja turvaline. Liiga põhjalikult kokku harjumine paneb end autos tundma kui vanades sissekantud kingades või eriti mugavas talliskäigu-jopes - ent praeguste kiiruste ja liikluskultuuri juures on see ohtlik näilus. Igasugune värskendus - eriti võõra auto testimise tehnikas - on üliväga teretulnud.
See siin on stiilinäide Vihula mõisa ees. Neutraalse värvuse ja stiiliga auto sooritab mistahes keskkonnas toiminguid, mille kohta käivad sellised võõrsõnad nagu "konformism" ja "mimikri", "assimileerumine" ja "integreerumine". Kui taanlased, kes Vihula mõisa nii elatavaks koduks kui kliente teenindavaks spa-keskuseks ehitavad, valiksid endale sihukest tüüpi auto, oleks see minu meelest ühtaegu nii šikk kui praktiline. Aga raharahva pilk näeb kindlasti midagi muud. Teatud tasemel ei tohi masina näo peal olla miski muu kui mersu-leksuse märk - ja soovitavalt veel lausa ferrari-lamborghini. Kuni pole arenetud veel üks aste kõrgemale - mungaks, kes müüs maha oma ferrari...
 Juuresoleval pildil tegime oma naiskonnaga tiba jõmmi ja troppi, rullnokka ja tavamölakat. Ses mõttes, et sõitsime grüünesse täiega sisse. Vihula mõisa tagant läheb üks Vergi-Altja suunaline tee Mustoja poole. 3-4 kilomeetrit mööda absoluutselt vapustavaid metsaradasid. Sealne sammal ja ürgpinnas paneb sõna otseses mõttes kabjad sügelema - oi, kuidas lippaks! Enamasti on maastikumatkadeks võtta ju põlluservad ja kruusateed. Ja siis selline unelmate pinnas... Metsaradade ääres on loendamatud erinevas stiilis päris- ja suvkeodud. Öko- ja villa-stiilis, talu ja bangalo laadi. Süvasügisel petlikult vaiksed rahvuspargi rannakülad on suvise melu ajal üsna kindlasti väga teistsugused.  Praegu ei kohanud me autoga suisa rannani trügides ainsatki hingelist. Vaid mere peal valmistusid luiged talveks - ja uitliivad-rippsillad jätsid mingi teise galaktika või dimensiooni mulje. Absoluutne vaikus. Ei tuult ega ühtki linnuhäält. Paarisaja kilomeetri läbimise järel vaikselt naksuv ja tiksuv auto. Ja hele lapsehääl: "Pissile!"
Kuna me ei sõitnud kellelgi üle varvaste ning libisesime väga tasa ja targu üle puujuurte, siis me tegelikult vist päris jõmm-tropp-nokk-mölakad oldud ei saanudki. Loodetavasti.
Sagadi mõisas finišeerisime esimese katsetuspäeva sellepärast, et tuntud psühholoog Karin Hango pidas seal oma 50. sünnipäeva. Kuidas küll aeg... Ent mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Kui juba läks üsna tasuta ja heast südamest promo tegemiseks, lubatagu kiita ja soovitada lisaks autokujulisele olmeriistale ka üht peopaika ja üht bändi. Peopaik võiks vabalt seesinane Sagadi olla. Ta kuulub RMK-le, nagu Elistvere loomaparkki uuemal ajal. Sealt saadetakse su nõuküsivatele e-kirjadele veerand tunniga muhe ja konstruktiivne vastus tagasi. Seal võetakse sind vastu, nagu ammu oodatud pereliiget. Ja seal pakutakse - mitte liiga üles vuntsitud, vaid stiilselt kulunud ja sumbuurses keskkonnas - seltskonnamänge, mis suruvad su kõrvuni mõisaajastusse sisse, et saaksid oma elule ikka tõesti ja kindlasti vürtsid ja varjundid, mille pinnalt kõike senist ja edasistki värskema pilguga seirata.
Bänd, mida soojalt soovitan, on Tartu Elleri-kooli lõpetanute punt Nukker Kukeke. Karismaatilised kutid, kes laulavad ühtaegu nii puhtalt kui profilt nii tuntud kui omakirjutatud uudislugusid, on nii romantilised kui naljakad, soliidsed kui vaimukad. Ma pole ammu sihilikult kontserdilegi minnes nii täiega ühtki "muusikalist vokaal-instrumentaal-kollektiivi" nautinud. Siit moraal - inimesed peavad siin ilmas tegema seda, mida nad oskavad ja tõeliselt tahavad teha.
Siit Sagadi eest öösel, magavad tütred pardal, Tartusse sõites avastasin, et mingi naiselikkuse õhkõrn rudiment varjub minuski. Kui Tartule Jõgeva poolt läheneda, on ta oma tulede ja telemastiga kuidagi hästi peo peal. Ja siis tulevad üldistused ja kujundid ja maailmavalu hästi selgelt ja teravalt kätte ära. Eriti kui meeled on öisest sõidust ärevad ja pikk päevatee on kah su üsna ära grogistanud. Armas aeg, millise energeetilise koormusega linn on Tartu! Kõik tulevad sellesse sisemaisesse Emajõe ürgoru Hansalinna sündima ja sünnitama, surema ja suretama.
Jaan ja Kati Toots  valisid selle linna oma tütre sünnikohaks - ja uue elu tulemine korvas ja tasakaalustas kogu senise latinoseebiliku tootsisaaganduse. Eestis on mitu muudki, teistpidi tasakaalust väljas signaalidega paari, kellelt ootaks samuti uut elu ja hingamist. Ent kõrvalseisjad ei saa kellelegi kuidagi lapse saamist peale suruda. Ehkki tahaks.
Urmas Ott valis selle linna suremiskohaks. Ülikooli kliinikum toob äärepealset rahvast paratamatult hulgi ja igast ühiskonnakihist kokku. Ja ehkki arstid on kaotustega harjunud-leppinud, on maineka patsiendi ravimatus valus ja räsiv nii neile - kui meile. Kes me iga päev peame alla neelama teated sarjast: lahkus Hunt Kriimsilm, kes kujundas su lapsepõlve; maise tee lõpetas poolte su noorusea lemmiklaulude autor Kustas Kikerpuu...
Nojaa, ja siis sedasi - pika ja tiheda päeva elamuste kuhjast ja sadadest kilomeetritest väsinuna tuligi vesi silma. Tartu pärast. Ja meie kõigi pärast. Mõnikord on sellised nutused hetked, et kõik tundub... hommik on õhtust targem. Hommikul oled jälle nii tugev, et pole enam nõrgas mõttes naine. Hommikul lähed Reola taha Lätiküla suunale Saarmide talli oma hobuste juurde. Viid talli uue hingamise ja hasardi ainuüksi selle uue ja üllatava automudeliga, millega kohale ilmud. Tõsi küll, seoses maneeži valmimisega hakkab meie tall nagunii üha rahvarohkem olema - tullakse treikudega Neerutist ja Kavildast, kasutatakse katusealust või palgatakse meie Annikat treeneriks.
Ent just sel laupäeval, mil auto testimine uued tuuled kodutalligi vihistas, sai näha enne olematut ja seni nägematut pilti. Meie peremees Freddy Saarm - ja ratsa! Oma perele kuuluva piraka Amoriga. Üllatavalt osavalt. Mitme eide kätsatusi-õpetusi mehiselt ignoreerides. Valmis õppima ja nautima, arenema ja õnnelik olema. Heldeke - maailm toimub!
Niisugused sündmuste jadad on nagu lumelaviin. Kõige paremas mõttes. Uus nähtus maneeži õuel ajab ratsutava rahva nii hoogu, et peremeeski tõuseb sadulasse. Sellest vallanduv hea tuju nakkab kodakondseile
... ning kahe ja poole aastane Minni, kes on küll sünnist saadik sadulas olnud, emme ja õdede hobuseid pärast trenni jahutada aidanud, saab tavalisest kiiremad ringid.
Laupäeva pärastlõunaks oli samas juba operatsiooni Testime Autot kulgemise käigus selgeks saanud, et asi on lootusetu. Ma tõesti püüdsin alguses nii auto seest kui külgedelt isamaa ilu ja hobusekasvatusega kaasnevat võlu maha ja välja pühkida. See ei õnnestunud. See ei saagi enne maikuud õnnestuma.  Ainus lohutus oli seejuures - eht-eestlaslikult nirune küll :) - et meie treeneri-Annika dimelakirjaline sinine unelm oli täpselt sama soodne ja moodne. Me lihtsalt olemegi sellised. Naturaalsed. Ravimatud nii veterinaar- kui humaanmeetmetega.
Kui meie autot-testiv naiskond oli tühjad purgid-kastid hobuste selle nädala õunte ja laste mahlade vastu vahetanud, väitsid tüdrukud pühapäeva õhtuks veendunult ja vilunult, et neile see auto meeldib. Mulle aga jõudis kohale, mida tema sihverplaat mulle meenutab. Seda, millega võrdväärne tänapäeva majapidamises üks auto ju tegelikult ongi - tolmuimeja moodi on :)) Õnneks mitte kirbi-moodi nasa-toode, mille kerge metalli ja idee eest sa enam-vähem auto hinna maksad. Asjalik ja praktiline siiski. Ja samas mitte tolmuimeja hinnaga. Igatahes on mistahes auto - see või mõni muu - päris kindlasti arukam raha kasutamise moodus kui sellel kusagil sulavates fondides hääbuda lasta. Ehitage, ostke hobune, liisige auto - ärge hoidke säästusid jõude seal, kus nad ei säili.
 
 


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tðempionaat