Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Heldur Petersoni eluterve mudel


 

Selle talu juurde on siinjutustajat vedanud nagu magnetiga. Esimesel korral sattusin punastest kividest põlise häärberi juurde Haaslaval, Roiu ja Vooremäe külje all nii: uhasin treikumeheks saamise sõidueksamiks valmistudes mööda ilma ringi, tühi hobukopsik kannis, tegin võimalikult palju manöövreid eeldavaid asju ning sattusin Naatan Haameri kodu asemel, kuhu liivakastiliiva järele läksin, hoopis Helduri õuele. Kaks kaukaasikest põrnitses tookord sissetungijat täiesti nõutult. Lapsed ütlesid: nii kena talu! Ja koht lõikus kuidagi sügavale meelde. Nii sügavale, et teisel korral sai sinna hoopis Ilmjärve Uniküla-talli asemel trehvatud. Kolmandal korral põikasin teel Mellistesse sinna meelega sisse, aga siis polnud Heldurit kodus. Naised olid. Palju naisi.
 
Tuuline Haaslava lagedapealene.
Eesti Põllumajandusülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent, vanemteadur, põllumajandusteaduse kandidaat Peterson peab kodus nelja ehtsat tori mära. 19aastane Kelly on nagu suguharu ema. Ta on legendaarse Kraveri tütar – papa oli vana, torikasse miksitud hannover, kelle nimi oli Leedus Fasanas – ja Petersoni meelest on ta liini alustaja.
Kui Helduri meelest on – ja ka Eesti ainus teine tõeline hobuaretaja Andres Kallaste on seda meelt – siis nii ka on. Heldur läks pärast Võnnu keskkooli lõpetamist EPAsse, sai diplomeeritud zooinsenerina Luunja sovhoosi peazootehnikuks, sealt läkski Üleliidulise Hobusekasvatuse Teadusliku Uurimise Instituudi aspirandiks Rjazani oblastisse. Mismoodi ta seal juba ees olnud Kallastega tutvus, sellest lugege uuest Oma Hobu numbrist. Madis Jürgen portreteerib seal meisterlikult Kallastet.
Peterson on õnnelik selle üle, et Venemaa hobusekasvatajad loevad oma võimsa ja fenomenaalse tegevuse ajalugu iseseisva suurvene hobusekasvatuse daatumites – nõukogude košmaar on vahelt välja lülitatud.
Praegu oleks Eesti hobusekasvatajatel sealsele imedemaale vägagi asja. Esiteks meenutagem, millised on Venemaalt toodud Palladiumi teened. Teiseks arvestagem, et tegelikult krattisid ka nõukogude hobusekasvatajad Euroopast parimat materjali – ja oskasid sellega vägagi palju teha. Kolmandaks võiksid praegused hobuärimehed Volga ja Doni jõgede orgudest praegugi eheda kullavoona hobuseid Läände vahendada. Heldur ütleb, et teab, kustkohast ja milliseid hobuseid võiks kokku osta – ja kuhu edasi müüa. Ent tal enesel on teised sihid ja valitud rajad. Inimene ei saa siinilmas Figarona siin-seal olla.
 
Vodelly-Virelly-Arelly-Kelly - kui kirjapildi igrekeid ei näeks, arvaks, et tegemist on Itaalia maffia beibede nimedega :)
13aastane Arelly – Kelly ja Arsenali tütar on üks osa Helduri valitud teest. Arsenali sügavat traavi ja hoogsalt efektset liikumist kannavad kõik tema järeltulijad. Võrtsjärve ääres tavatseti Ateena ja Axeli abiga ratsutama õppida – kes nii sügava traavi täisistakus välja kannatas, see võis istaku alged tekkinuks lugeda.
Heldur aga on selle koolkonna põllumajandusteadlane, kes ei piirdu teadusega ja tudengite koolitamisega, vaid tegeleb ka reaalse põllumajandusega. Tema talu Haaslavas on esivanemate maadel. Nõukogude ajal elas seal viis erinevat perekonda, igaüks vooderdas põlise hoone oma papikihtidega, tegi oma peldiku – igas mõttes. Ja Heldur on nüüd sellest imposantsest, kumerate laenurkadega, kõrgete tubadega häärberist juba viisteist aastat kodu ehitanud. Nullist alustades oleks ammu valmis olnud. Ennistamine on kulukas ja töömahukas – aga tulemus on kuhjaga vaeva väärt.
 
Praktiseeriv põldur Heldur on sõlminud teraviljalepingud nii KeskoAgro kui Kemiraga ning müttas veel viimaste päikeseliste päevadeni põllul. Nii kaua ja nii suure vaevaga pole teraviljakasvatajad tema sõnul saaki kokku kraapinudki. Ja ikkagi on üsna peenike pihus. Ta ise loodab pöidlaid peos hoides, et suudab siiski oma laenud-liisingud maksta. Aga teised praktiseerivad põldurid on tänavu Helduri sõnul lausa paradoksaalset teed läinud. Kui seitsmel viljakal ja õitsval aastal õnnestus mõnel mehel traktorid-kombainid hooga välja osta, siis praegu annavad nad need tagasi liisingusse. Selleks, et raha käibesse saada. Õudukas, ma ütleksin. Heldur loodab oma ehitused-rajatised siiski vee peal hoida. Enne külmade tulekud on vaja kaabel maasse saada. Sõber Mati teeb praegu välisehitust, poeg on sees abiks.
“Meil Kallastega on hobusekasvatus-gurudest teekaaslasi Kaukaasias ja pära-Venemaal – idee poolest oleks väga huvitav ja õpetlik seal rohkem külas käia. Aga Andresel ja Kristal on ju endal sada hobust, Tori kasvandus, kogu Eesti noorhobuste mõõtmised-katsed. Ja minul mu neli mära, koerad ja kassid, põld ja ehitus – ülikool veel peale selle niikuinii. Säreveres ma praegusel ajal enam missioonitunnet rahuldamas ei käi – ehkki pelga sõiduraha eest on sealgi hobusekasvatajaid õpetatud päris palju.
 
5aastane Vodelly ja 3aastane Virelly – Vodevilli tütred mõlemad – on üks Helduri prioriteet, mille tõttu ei saa ta ei Venemaale ega Ungarisse-Inglismaale, kus kõikjal on kolleegid-teekaaslased, väga pikki väljasööste korraldada.
Petersoni noorik Epp, kes ei tunne ega usalda väga hobuseid, kinnitab, et noid Vodevilli piigasid vaadates tajub siiski temagi, et nad on väga, väga ilusa välimuse ja liikumisega. Eriti Virelly fikseerib traavil jalad õhus hetkeks otsekui stoppkaadrisse. Kui Helduril oleks tuhande muu töö kõrvalt aega neid rohkem õpetada kui talvel ree ette, tõestaksid nood daamid kõike, mida tori tõu kohta üldse oleks vaja tõestada. Et nad on ilusad ja arukad. Hästi õpetatavad ja usaldusväärsed. Universaalsed ja kaitsmisväärsed. Helduri enese hobused võiksid ilma teha nii koolisõidus kui harrastustasemel hüppajate teekaaslastena.
Saime Helduriga tuttavaks seoses tori tõu ümber kemplemisega. Heldur tutvustas – siinsamaski – oma matemaatilisi ja empiirilisi aretustöö uurimusi, jõudluskatsete ja põlvkondade pikkuse vaatluse tulemusi. Teaduslik tõestus tundus vastasleerile – kelle koduka ava-aknaski on torikate mõnitamise erirubriik, oh armetut madalust! – nii ohtlik, et kaks äärmuslaste tiiba ühines. Fundamentalistist jäme-põlise materjali meelne sakslanna ja universaalset tori hobust eitav filoloog-ratsanik, kes enne ka teineteist eitasid, ühinesid . Naljakaid asju juhtub. Ja praegu ei pea Heldur kumbagi ambitsioonikat fanatti väga kõneväärsekski. Üks on oma maaniate ja konfliktsusega kardetavasti meditsiiniline juhtum. Teine on ratsutaja, ratsaõpiku tõlgi ja muidu elegantse härrasmehena oma nišis teenekas ega peaks püüdma teiste eitamise-mustamise abil iseenesest veel suurem olla. Suur niigi. Heldur ei taha kedagi kritiseerida ega osatada. Väiksus ja sõjakus ajab korraks vihaseks küll, aga kõneväärne pole. Elus on nii palju olulisi ja ilusaid asju, millest rääkida.
 
Elav legend.
Ilus Epp ja mahe Murri
Tartu kaubamajas töötav Epp, kes mõistab ka peljates-võõrastades oma pere märade ilu, on üle elanud kõik Baltika kaubamärkide ja nimetuste muutumised-teisenemised. Praegu on ta Montoni emand ning üsna rahul ja paigas, ehkki tahtis tegelikult arstiteadust õppida.
Nooruke Epp õppis ämmaemandaks. Sai oma tütrekese väga varakult. Mis tähendas, et pidi igal hommikul pool kuus tõusma, Annelinnas bussile minema, lapse lasteaeda viima, pika päeva koolis veetma, lasteaiast lapse tooma, õhtul õppima… Kaunitar mõistis, et asi ja elu läheb sedasi käest ära. Ja vaatamata ämmaemandaks saamise luhtumisele selles elus on ta ikkagi õnnelik.
Haaslava talus ümber Petersonide dünastia legendaarse laua, mille taga on istunud krahv Šeremetjev, on Epu lemmik-kodakondsed Musi ja Murri. Ühe isa lastest kiisud. Üks tüdruku, teine poisina sündinud, nüüd kesksoost mõlemad. Leebed ja sallivad, hellad ja kaisud mõlemad. Vastandina kaukaasikestele, kes on armuvalu käes oma kuutidest raamid järele jätnud ning kelle puhul ei teki küsimustki, miks nad ketis on…
 
Heldur ja Epp, kes nii palju aastaid oma Haaslava-kodu on üles ehitanud, on praeguseks rahul sellega, et inimväärsust ja väärikust tagav tase, mugavus ja käepärasus on juba käes. Helduri jaoks on ülioluline, et eestlased peaksid vaatamata üldistele mentaliteetidele kõik kiiresti unustada, meeles – mis ja kuidas. Ehkki kõik hea tundub enesestmõistetav, nõukogude absurd kipub ununema ja meie riik tundub nii isetekkeline, et võiksime selle otsekui süüdimatult ja karistamatult surnuks sõimata, on Peterson oma tudengitele alati lisaks loomakasvatusele ka lähiajalugu õpetanud ja meenutanud.
Ta on olnud ENSV ja sealt edasi EV Ülemnõukogu maaelu komisjoni esimees ja ÜN presiidiumi liige ning Eesti Kongressi saadik. Tema taastas ühena Augustiklubi liikmetest Eesti Vabariigi. Ta ulatab Rein Järliku koostatud raamatu kui oma visiitkaardi.
 
20. augusti klubi liikmetest võiks igaühest eraldi raamatu või sarja kirjutada.
Noortele loomandust, Eesti ajalugu ja inimkarja ühiselu õpetav Peterson räägib Järliku-raamatus lauseid aastast 1990: “Üleminekuperiood suurmajanditelt taludele on alanud. Kuidas peaks see kulgema, et toidulaud veelgi tühjemaks ei jääks?
Juba praegu toodetakse piimast ja lihast 18-29% eramajapidamistes. Meil on palju inimesi, kes tahaksid ja suudaksid talu pidada. Päris tühjalt kohalt alustamiseks ei jätku raha ega jõudu. Riigi kulu ja kirjadega ehitatakse maja- ja laudakarbid, viimistluse teeks tulevane peremees oma maitse järgi. Nõnda saab mahajäetud piirkondadesse taas elu tuua. Selline asunduspoliitika oli käibel ka Eesti Vabariigi ajal.”
Nüüd, ligi 30 aastat hiljem on Heldrui prohvetlikuks osutunud sõnad ilmselt täide minemas. Kuhu kõik praegu koondatud-vallandatud lähevad? Linnas tööta ellu ei jää. Maal saab talu pidama hakates nullist alustada. Seejuures maa asustada. Totaalkaitse tekitada. Võibolla oligi sellepärast majandus-sinusoidil vaja maapõhja kukkuda, et arutult linnas kuhjuv, eestluse tegelikust elujõust kaugenev rahvas tagasi ellu ja tegelikkusse, tootma ja rajama, kasvatama ja vilja kandma pöörduks.
 
Helduri enese kolm fertiilset daami on paaritatud Jaan Polli Hopakiga. Sellele tõmmule muinasjutulisele täkule ja tema vanapoisist peremehele kui ülipositiivsele kangelasele läheb Horsemarket lähiajal külla. Sest oma müstiliselt õpetatud hobuste ja lehmadega erakuelu elav Jaan väärib austust ja tähelepanu.
Kes meist ei vääriks. Ka Heldur oma rajatava tiigi ja kaablikraavi, New Hollandi tehnika ja Eesti Rahva Ajaloo keskel väärib. Ja tal oleks otsekui nupp küljes. Mistahes teema üles võtta – iga märksõna on otsekui pealkiri ühe elu loo järjekordsele peatükile.
Härra Peterson räägib nii kütkestavalt ja kogenult, kuidas EHSiga sai Ungaris käidud, kuidas iseäranis Eesti juutidest hobusekasvatajad madjari mustlaste orkestri saatel sealsete suguvendadega vennastusid, kuidas EHSi vedades on Inglismaal punasest sametist kuninglikes loožides istutud. Oleks-poleks. Esiteks oleks hädasti tarvis, et Heldur oma unikaalsed teadmised ja kogemused oma isiklikuks raamatuks üles kirjutaks. Teiseks peaks meie tänase EHSi juures keegi põhjalikult välissuhetega tegelema. Et need, kes vähegi oma hobuste juurest liikvele pääseksid, saaksid reisida ja vaadata. See teeks koduste intriigide ja väikemeeste fanatismi suhtes immuunseks. Info on suur osa turvatundest, teate ju küll. Think big! Behave as…
Millal me Helduriga jälle kohtume? Ma loodan, et hilissügisel võtab ta vastu kutse ja tuleb Freddy ja Aire maneeži avavõistlustele-peole – me oleme kõik selle ratsakeskuse ehitamisel küll eriala- küll talgutööga nii palju rõõmsat vaeva näinud, et oleme hobusekasvatuse korüfee austava visiidi ära teeninud küll. Ja kevadel on Horsemarketil omakorda asja kolme väikest Hopaki-varssa vaatama. Ptüi-ptüi-ptüi üle vasaku õla!
 
Musi laua ääres, mille taga on Petersonide dünastia külalisena istunud krahv Šeremetjev.


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat