Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Kuhu pealtvaataja ei pääse - soojendusala


 

 

Kuhu pealtvaataja ei pääse - soojendusala
 
Horse Show soojendusmaneež oli enne reedese kolmanda parkuuri ümberhüppeid ohtlik koht, kuhu jala ei maksnud tükkida, sest iga nurk oli tihkelt täis edasi-tagasi galopeerivaid ratsanikke. Ettevaatamatult hobuste alale trüginud ajakirjanik olekski peaaegu kellegi kõrvi ratsuga kokku põrganud.
 
Kõik 14 ratsutajat, kes ümberhüpetele pääsesid, tahtsid arusaadavalt umbes samal ajal soojendust teha. Pisikeses maneežis viibis järelikult selgelt liiga palju hobusekilosid ja valitses paras kaos. Täiesti võimatu oli aru saada, kes on kes ja millal keegi starti läheb.
Kui üks tegi volti, tahtis teine ilmtingimata trajektooride ristumispunktis jalavahetusi harjutada. Või hoopis peatuda ning kaitsmeid sättida. Või tahtis väikesest mulgust okseri ja piirde vahel korraga läbi mahtuda neli ratsutajat. Kui keegi ilma hobuseta ühest platsi äärest teise proovis minna, lõikus tema tee vähemalt kolme ratsanikuga, kes kõik rumalale jaluskakerdajale hävitavaid pilke saatsid ja suksu nii viimasel minutil tagasi võtsid, et kõndijat peaaegu riivasid.
„Tõsisemaid õnnetusi pole siiani juhtunud, aga riivakaid on tehtud küll,” ütles seitsmendat aastat Horse Show soojendusplatsil ametis olev vabatahtlik Rando.
 
Kes ees, see hüppab
Soojendusplatsi õhus võis närvilisust lausa käega katsuda. Takistusi oli ainult kaks ja ratsutajaid neliteist, seega toimus õiguse eest hüpata omamoodi olelusvõitlus.
Kõigepealt tuli takistus sobivale kõrgusele seada. Selleks sebis tõkete vahel hulk ratsutajate abilisi, kes lugesid „oma” sportlase huulilt soovi, kui kõrget takistust too parasjagu hüpata tahab ja siis ahvikiirusel kobasid ja latte õigele kõrgusele lappasid.
Kui takistus paigas, pidid hobune ja ratsanik sellele õigelt poolt läheneda suutma. Kui ratsutaja tahtis lattaeda hüpata, hüüdis ta: „Vertikaal!” ja okseri puhul: „Okser!”. Enda mõistetavaks tegemine ei olnud platsil valitsenud kaootilises liikumises üldse kerge.
Näiteks ütles kerge slaavi aksendiga mees kõrvil hobusel esialgu rahulikult: „Okser!” ja üritas poolelt platsilt tõkkele pöörata. Ei saanud, sest põrkus hallil suksul, ilma kuuldava aksendita mehega. Esimene ratsutaja röögatas veelkord, nüüd eriti väljendusrikkalt: „OOOKKSER!!!!” Kui pilgud tapaksid, oleks ratsanikust hallil hobusel järgi jäänud ainult märg plekk.
 
Stjuuard valvab hobuse heaolu
Takistusi üles-alla laksivate abiliste vahel seisis platsil kolm korraldustiimi liiget, kes valvasid, et kõik võistluspaarid ilusti määrusi täidaksid. Igal hobusel peab küljes olema number, mille järgi saab teada, kus boksis ta elab ja mis ta nimi on.
Takistussõidu köögipool ei ole sugugi nii kaunis, kui võistlusplatsil tundub. Stjuuradite tähtsaim ülesanne on jälgida, et keegi hobusele ülemäära haiget ei teeks. Näiteks kannustega külje sisse auku ei torgiks.
„Nad panevad jalutades jala verisele kohale ette, et saaks ikka sõita,” rääkis vabatahtlik abiline Anna. Kui korrapidajad või platsiabilised näevad katkise küljega suksut, teatavad nad sellest kohe peakohtunikule ja ratsanik eemaldatakse võistluselt.
„Hobusele tehakse võimalikult palju haiget, et ta alati varuga hüppaks,” sõnas Rando. Ta on aastaid soojendusplatsil toimuvat jälginud ja teab rääkida, et mida ida poole ja mida rohkem slaavi verd, seda rohkem karme võtteid kasutatakse.
„Poolakad siin üks aasta tõstsid käigu pealt okserit laiemaks,” sõnas Anna.
„Hobune oli juba praktiliselt hüppel ja muidugi läks vastu latti,” lisas Rando. Kui korrapidajad säärastele võtetele jälile saavad, annavad nad esialgu hoiatuse, aga võimalik on ka võistluskeeld.
„Kui ratsutaja tahab hobusele latti jalgadesse visata, tehakse nii, et üks läheb räägib stjuuardiga midagi,” tutvustas Rando nippe reeglite rikkumiseks, „juhitakse tähelepanu kõrvale ja tehakse kiirelt asi ära.”
Pühapäevase Grand Prix ajal ootab stjuuardeid lisatöö. Nad võtavad kõik kaitsmed hobuste jalgade ümbert lahti ja kontrollivad, ega ratsutaja sinna alla midagi pannud pole.
„Tehakse nii, et pannakse pudelikork kaitsme vahele, terava poolega hobuse jala vastu, siis on hobusel hästi valus, kui ta vastu latti läheb,” ütles Rando.
Oht, et ratsutajad sellist nippi kasutavad, on õnneks vaid kõrgeimate panustega (loe: suurimate auhinnarahadega) sõitude ajal, nii et enne iga starti stjuuardid kaitsmeid lahti kiskuma ei pea.
„Viimasel ajal on igasuguseid karme asju küll natukene vähemaks jäänud, ikkagi heaoluühiskond ja nii,” oli Rando arengute koha pealt optimistlik.

 


Loe kommentaare (2)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat