Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Postikana lunastus


 

Nagu kogu selle naise elu on olnud teistele pühendatud. Eile õhtul selgus, et kui Tõehetke saatesse läheb nii positiivne ja patuta inimene, et ta on peaaegu pühak, siis lunastab ta nii saate, saatejuhi, telejaama kui veel suure lisatüki inimkonnast.
Tõepoolest, mis on Tõehetke saate seni nii vastikuks teinud? Truudusetuse afišeerimised, hõimlaste süüdistamised, keskerakondlike aktifotode avalikuks-tulekud. Öäk. Selliste magedate kögisemiste puhul lõpetad pühapäevaõhtuse saatevaatamise tõepoolest sitamaitsega suus ning küsid saatusekaaslastelt, kellega koos kogu seda madalat ja räpast perversiteeti hüpnotiseeritult jõllitanud oled: kes küll sihukest pildistada tahtis? miks sihuke arvab, et tema ema peaks teda rohkem armastama kui õde? kesse küll säärase tropiga oma ja tema (abi)elu rikkuda tahtis? Fuh.
Helge postikana muutis kõik. Kuna ta oli veetnud kogu senise elu leebe ja tööka üksikemana, kelle varasemas elus on olnud üsna märterlikke episoode, polnud tal midagi varjata. Sai laste isalt kolakat – ja enam ei häbenenud seda. Kasvatas üksinda lapsi nii, et polnud kunagi pidanud neid häbenema. Loovutas isamaja õele – ega kahetsenud seda. Taluperenaise oluliselt hoitumale-kaitstumale põlile kui postikanal, kes iga ilmaga kakssada kilti päevas autoroolis litsub, eelistab ikkagi tööd, mis paneb kell neli hommikul tõusma ja kukutab õhtul enne Reporteri-saadet kummuli. Kui see Inimene, kes polnud ei võõraid kirju lugenud ega üldse ühtki muud pattu teinud, oma poole miljoniga uut elu alustama läks, olid jumala eest liigutuspisarad täiega käes küll. Hea meel sellest ilusast inimesest, kellesuguste puhas süda ongi tänini veel maailmalõppu edasi lükanud.
Poolpühakust üksikema päästis saate renomee – tuhat korda enam kui produtsent Margna, kelle jutt Tõehetkest kui ühiskonna peeglist ja meie hingede läbilõikest on kahtlemata samuti tõsi, aga ei lohuta. Ta päästis Teedu enese renomee. Ja Võrno pee päästis ka – sest Hannes sai pärast kuupikkust avaliku sõnaga kolaka saamist lõpuks ometi jälle õrn ja hooliv, humaanne ja toetav olla. Oeh, milline kergendus. Mitte et tema ajaks patukottide abielusid lõhki, lapsesuid tööst lahti ja erakonnast välja – tõsi, see oli väga viis, et üks tobe tibi sai erakonnasiseselt ära öelda, et Pärnu karikatuurne meer Viisitamm pole peale mõne aja pärast sündivate kaksikute midagi head teinud – aga ikkagi on seda reaalsust olnud paras kõõks ja puuks vaadata. Seega lunastas postikana ka need vaatajad, kellel on nilbe saate vaatamise sõltuvus tekkinud – puhus peale ja lohutas. Pole viga, kõik hea pole maailmast veel kadunud.
Ja eks Võrnot tagasi pjedestaalile aidates tegi tädi teene kogu Kreisiraadio mansale, Margna patsutamine tegi head ka Kristjan Jõekaldale. Nende pered ja lähedased, hõim ja tarbijad said tõhusa tröösti.
Võis jääda mulje, et Hannes surus mahedale mammile peaaegu vägisi ausa eluga välja teenitud pool milli sülle, ei lasknud vastata viimset, milli toovat küsimust – umbes nii, et pank ei lubanud nii palju kulutada. Või et Võrno enese närvid ei pidanud vastu. Tegelikult monteeriti ilmselt kõhklused ja arutelu välja. ning kui poolpühakust ilusal inimesel oleks viimne küsimus mingi emotsionaalse kõhkluse või nüansilise ebakindluse tõttu pekki trahhatanud, küll oleks temast kahju olnud. Kõigist ja kõigest oleks kahju olnud, sest siis poleks lunastust tulnud.
Üsna kindel, et Imavere postikana jaoks on see pool milli väga suur raha – ehkki just tema lapsepõlveväljadel möllab praegu tuntud saekaater. Nii, hakkame aga reipalt võõrast raha lugema. Kas ta saaks sellega uut elu alustada, nagu Hannes isalikult soovitas?
Pool miljonit on tegelikult väike raha.
Kui mul see oleks, maksaksin 2 raha firmale Olly oma kõrvalhoone katusevahetuse ja katuse alla mu tütardele kahe toa ehitamise eest. 3 raha maksaksin meie talli peremehele Freddyle oma hobuste paari järgmise aasta talvepidamise ettemaksu. Saarmidel on Lätikülas maneeži kõrval parempoolne, esimene tall paari nädala pärast valmis. Kahekordistuv kundede arv toob finantsi, mille eest valmis ehitada ka vasakpoolne Tartu-lähine moodne ja kapitaalne tall. Aga rutem saaks ja tervikuna käiku läheks, kui me kõik, kes me lähiaastatel oma hopse Reola-Unipiha liinil kavatseme hoida, ettemaksu teeks. Voh sihuke sipelga moodi ehitamiskeskne loogika oleks mul, kui see pool milli jagada oleks.
Küllap kaunis küps kirjakandja teeb midagi samalaadset. Eht-eestiliku sipelgavaimsuse taktis ehitab arvatavasti temagi. Palju selle eest ei saa – aga tema mõõtkava ja vähenõudlikkuse juures piisavalt. Ju ta saab kahe ühe kõigi lisadega reisi. Kõik lisad oleksid siis nii täisealised lapsed ja õde kui kallim, kelle pärast ta kirjatuvi elukutsest ei loobuks. Ja kõik lisad on ka selles tähenduses, et reisil olemise rahad lisaks piletitele, eks ole.
Kui ühe saatega nii paljut lunastanud leedi oleks vähegi isekam, ostaks ta muidugi kogu raha eest jeebi, millega mugavalt ja turvaliselt oma tööd teha. Aga kui ta oleks üks meie hulgast, siit Horsemarketi keskkonnast, siis ta kaalutleks nii. Imavere kandis pole talli. Tallid hoiavad lapsi külatänavalt ja paha pealt ära. Tuleb väike tall teha. Kosilasel on talu. Sinna saab väikese talli teha. Lihtsad universaalsed aborigeen-suksid maksavad paar-kolmkümmend tuhhi tükk. Ostaks sikspäki – nagu neid lõbusaid noori eestlasi ikka müüakse. Pakuks ühele tublile hobutüdrukule tööd – viskab bokse puhtaks, sõidab sikspäkki koolikorda ja tunnitab õhtuti lapsi. Idüll! Seda enam, et konkurentsi ümberringi pole. Ja eile võidetud rahast just selline hipo-humaanne oaas välja tuleks. Paar ponijussi maja ümber niidukiteks ka veel ja… Oleks postipühaku senise teistele elatud eluga kenasti kooskõlas ka.
Üks mis kindel – ka miljon oleks liiga väike summa, et ennast üleriigilise lõhkilaenamise eest kaitsta. Kardetavasti ei saa selle süsti eest käivitada millegi tootmist, lisaväärtuse tekitamist üleüldise vahendamise kontrastiks. Ja mida sellist võiks keegi ilus hing Imaveres tootma hakata, mida maailmas juba olemas ei ole?
Niisiis oli põhiväärtus, mis selle summa eest tekkis, puhastav ja õilistav telehetk. Meie kõigi jaoks. Minu jaoks resoneerus ja võimendus hommikul-tehtuga. Korjasin meie märakopli nurga juurest metsateelt jahimeeste raja algusest, mis lõpeb kitsede söötmise putkaga, värske sodilademe kokku. Üks pere oli lähtunud loogikast, et kui ühel kevadel oli aktsioon Teeme ära! – siis ju hakataksegi igal kevadel nende sitta tasuta prügimäele tassima. Võõraste käte väega. Ilmselt mujalgi Eestis ei lähtuta järelikult eeldatud loogikast – et kui on puhtaks tehtud, on piinlik uuesti lagastada. 
Päevast päeva vihastasin selle hunniku peale. Sest – kas Chalice’i ja-või koolitüdrukute puhastatud metsateele tassitud prügikotti oli lisaks riietele-jalavarjudele pandud ka vorstinahad ja võikarbid – mistõttu repsid tirisid kogu inetuse laiali. Pühapäeva puhul otsustasin, et lihtsam on see jama kokku korjata, kui üha edasi ja edasi kõiki hobusega metsas käimisi mürgitada. Alati, nii tulles kui minnes vihakihvatus. Närib ennast ju. Ja hobusele on ka halb, kui perenaine seljas miskipärast alati samas kohas leili läheb.
See võttis viis mintsi. Rõivad – väga heade firmade omad, laste ja naiste vähekantud riided, kui teada tahate – ühte musta kotti. Jalanõud – imekenad väikese tüdruku papud ja kingad, daami kontsakad ja väikese jalaga mehe tossud – teise kotti. Tehtud. Auhinnaks tuli lisaks puhtale metsateele ja mürgitamata ratsakäikudele ka suutäis naeru. Kõik jalanõud olid ühe jala omad. Nii väikese tüdruku, daami kui papa käimad – kas vasaku või parema, aga puha ühe jala kingad. Patune perekond oli sellisest kroonilisest õnnetusest peavalu saanud – kosside vahel oli mitu tühja ibuprofeeni pakendit. Ja meeleheitest oli paar rõivatükki metsa visatud nii, et hinnasildid olid veel küljes. Absurd, paradoks ja farss – mõistetamatu, aga naljakas.
Nagu ka teetööliste päevatöö meie klanni Tartu-staabi ees. Ajal, mil raha ja vahendeid on nii napilt, kõik on käinud välislaenu ja Brüsselilt kerjamise peal, ei suutnud Tammelinna tänavaid asfalteerimiseks ette valmistav firma tervele brigaadile kogu päevaks tööd ette anda. Brigaad istus ja ootas. Tegi asfaldi baasiks mõeldud liivast tugitoolid, kaardimängulaua ja tabureti. Pistis longeropudeli soliidselt käetoe sisse ja konid laua keskele tuhatoosi. Lilled-värgid – kõik oli olemas. See oli muhe ja armas – aga absurd ja farss just selles mõttes, et kõige suuremas ahastuses on praegu need, kes koondatakse ja sundpuhkusele saadetakse. Ilma tööta inimene läheb ahviks tagasi.
Kui inimesel on tööd ja ta ei oska seda teha ega lase ka endast sõltujatel tööd teha, siis see ajab töötuse käes hapnejad ahastusse. Ja kui sa ise paned päev otsa oma erinevaid kohustusi täita, dedlaine pidada ja ülesannete kõrgusel olla, muutud kah pärast suutäit südamlikku naeru liivalosside üle, tiba nõutuks. Mis asi see nüüd siis on – täismehed pätsivad päev aega liivakooke, libistavad longerot ja istutavad maltsa liivas biidermeieri käetugedesse… See on blokaad. Ümberpiiramine. Ühelt poolt liivakasti-kapitalistlik lõhkilaenamine – teiselt poolt nõukogudeaegne päevavarguse ja mõisaköie lohistamise mentaliteet. Lihttöölised lahendasid jama parimal võimalikul moel – tegid midagigi, ja see miski oli armas ja naljakas. Aga nad said selle eest palka. Teine, kes oleks tahtnud tööd teha, ei saanud palka. Ja kolmas peab oma palga eest niimoodi rügama, et veri ninast väljas. Sellise ümberpiiratuse tunde peale läheb väike lõuatäis naeru suureks mureks. Misjärel üks ootamatult puhastav Tõehetk oli eriti leevendav.
 
 


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat