Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Palju toredaid inimesi - Tõuloom 2008 Ülenurmes


 

Nagu ratsavõistlused – nii suured kui külade omad - julgustavad läbi raskete aegade ikka oma liini ajama, nii pumpab ka rahvusriigi parimate tõuloomade kogumine eeskätt inimestel kummi täis. Loomade jaoks on sihuke ränne teadagi paras kamm. Treilerid ja veoautod, võõraste loomade omavaheline kakelung ja kisakoor – naljakas ja romantiline küll, ent looma poolt vaadates jube jama ju. Ent sellest pole mõistlik siin ega üldse kusagil rääkida, sest loomakaitsjad lähevad pöördesse. Jälle.
Inimesed on stressis – päevast päeva sellise surutise all, nagu tõuloomad oma väljanäituse päeval. Inimesi hirmutab negativistlik meedia. Verejanuliseks teevad meedia isetegevuslastest uustulnukad, kes on valmis tasuta kurja keerama. Tervis Pluss ja Kodutohter ja mitmed teised väljaanded on sellise kiiruga oma kauastele peatoimetajatele või muidu kandvale tööjõule – kinga andnud, et lahkuv professionaalsetest ajakirjanikest kaardivägi ei jõua kaastöötajatele head-aegagi öelda. Asemele angažeeritakse odavad-algavad ja sageli vaieldavalt-puudulikult haritud, kes palka ei küsi. Need toodavad verejanulist negativistlikku saasta, mis peaks lugejad panema ajalehti-kirju ostma ja veebis klikkima – veri ja pisarad peaksid hästi müüma, sest neid loodetakse resoneerida inimeste hinges toimuvaga. Kui ostetakse, on leivaisad rahul. Ja sedasi see negativismus kerib ja kruvib, ilma et keegi seda tegelikult vajaks ja tahaks.
Ja kuna loomakaitsjad on samasuguse pideva frustratsiooni all – kui madalale majandus langeb, mis meist kellegagi selle tagajärjel juhtub – muutuvad ka nemad abstraktselt agressiivseks. Mina ka. Mul – nagu teil kõigil – on ka praegu täpselt samasugune pideva pinge seisund. Ma ei tea, mida ma kardan. Aga seda hirmu kultiveerib iga kolleegi kingasaamine –ja asemele võetud taidlejate toodetud kurja kuulutamine. Ma töötan ebainimlikult palju – ent arvete laekumine takerdub juba nii regulaarselt, et tundub muutuvat enesestmõistetavaks, et ühegi töö eest ei saa lubatud ajal lubatud tasu, mõne eest ei saagi saama, sest saate ju isegi aru, mase. Ja siis lähedki närvimast närvi – mida ma rügan, kui kõik rahad takerduvad, osa ei tule üldse. Ja mis sedasi saab üldse. Meist kõigist. Nii kitsamas kui laiemas mõttes.
Ma tean, niisiis, kuidas lakkamatu surve ajab pinevile nagu pillikeele. Ja sellise plõnksuva seisundi juures piisab pisiärritusest, kui juba süttime nagu säraküünlad. Põhuleek ja kulutuli. Tsärr! Nõnda et loomakaitsjatele ei saa isegi mitte vihjata, et kodust ära viimine, konkurentide ja võõrastega vastamisi sattumine stressab lehmi ja kotib kesikuid. Äärmuslased lähevad hüppesse. Taas. Pole vaja. Sest toredate inimeste töö tulemusi ette näitavaid loomanäitusi on väga ja väga vaja. Pst, niisiis.
Ajal, mil tele-tõehetked lõhkavad peresid ja vallandavad kaunitaridest naisvõmme, demonstreerivad inimeste paanilist rahahäda ja kriisisituatsiooni kõige-müügi-valmidust, on vaja tublide tulemuste ette näitamisi. See on pika – mõnikord mitte ainult terve elu, vaid terve dünastia põlvkondade pikkuse töö piduhetk. Igapäevase sitaveo ja heinateo, paaritamiste ja poegimiste, õpetamiste ja õiendamiste sekka ette tulev eriline paus. Kusjuures teadmiseks neile, kes sel aastal seda näitust vaatamas ei käinud – võtke järgmisel korral aeg maha ja tulge. Aeg on kiire jah. Tuleb erinevate variantide vahel valida jah. Meil oli ka selleks päevaks neli – jah, neli! – erinevat kohta, kuhu võinuks minna. Kuna meie talli rahvas Reola ja Unipiha vahelt Kilgilt hakkas Ülenurme poole liikuma, valisime lastega kah sedasi. Tänu sellele kogesimegi, kui soojalt võivad ühise asja ajajad sittadel aegadel omavahel kokku hoida. Kuna näitusel ei võistelda, vaid näidatakse parimaid, tekib rikkumatu energia, mille pealt üle talve kesta.
Kõige-kõigemad, kes Ülenurmes ette näidati, olid lambad (Eesti valgepealine ja Eesti tumedapealine, teksel, daala, suffolk ja Saksa mustapealine tõug – parimad kasvatajad Ell ja Urmas Sellis, Sven Kesler ja Ants Kuks); kitsed (Merike ja Vambola Bakhoffi ja OÜ Jaanila omad); linnud (Tallegg, Peri, Järveotsa, Äksi ja Särevere); sead (Eesti suur valge, Eesti maatõug, pjeträän ja ristandid – omanikeks Pihlaka, Estpig ja Saimre seakasvatajad); karusloomad (Diana Mägi, Raidi Lainese, Merje Ottsoni ja Maia Partsu jänksid) ning veised (Eesti maatõug, Eesti punane tõug, Eesti holsteini tõug ja lihatõud – esitegijad Kaarel Voitk, Lea Puur, Rainer Parts, Enno Lohu, Andrus Teemant, Jüri Simovart, Avo Kruusla ja mitmed firmadena esindatud inimkooslused).
Hobustest näidati ette Eesti tõugu parim noortäkk Teik – legendaarse Roosi ja Tommi poeg Teik, kelle omanikel Madis ja Angela Noorel on Rebala taga oma talus paarkümmend eesti hobust. Läheme esimesel võimalusel vaatama, kuidas teisiti!
Parim Eesti tõugu noor mära Viroola on Viguri ja Andra järglane, Taimi Usina oma.
Eesti raskeveo hobustest parim Naeratus (Naksur + Ramona) on Enn Ranna oma ning uuemal ajal ei nimetata Ennu kasvandikke enam Maria motelli, vaid Kõpu talu tulemusteks. Võtame teatavaks.
Viktoria Kaasik tõi Nurmenuku tallimees Andrei Schu abiga välja näha tänavuse parima mära Natalja ning rääkis täpselt sama, mida iga hobuinimene – ka Koordi talli perenaine Milvi Laanet näiteks – kui sul on pidevalt pikki sõite hobustega maanteel, varu targu veoauto, mitte treiku. Treiku ujub ja vibab, treikus tikuvad hopsid jama korraldama ning juht on kange kaelaga, süda paha, silmad nina juurel koos, peod märjad ja peavalu garanteeritud. Sellist asja on hea kuulda – sa pole ainus, kes treileriga paljutunnilisi maanteeosi ei armasta – ja seda sügavamalt paneb kummardama nende ees, kes võtavad vaevaks kohale sõita ja selle ette näitamise näguri ära näha. Et saaks hea.
Torist ja Päriverest tulid Kallastete – oh aeg, kas nad ise teevad koduse ja ametliku kasvanduse vahel jäika vahet? – Aphrodite (Archippos + Printsess) kui parim noormära, Lakoonika (Lakmus + Aroonia) kui sõidu ja veokatsete võitja ning võik Ortensia. Kuna varsad jäeti koju, näitasid märad lehmadega võidu piima pritsivaid udaraid ja tulist temperamenti, mida omamaistele hobustele enamasti ei omistata.
Trakeenide Moorioni (Heops+Meloodia) ja Milana (Heops + Milenna) kasvatamise eest pärjati Heimtali kasvandust härra Puna isikus – kusjuures talle hoiaks iseäranis tuliselt pöialt, et ta oma legendaarse tallistikuga vastu peaks vaatamata kinnisvara alla kadunud maadele. Ei ole kerge kellelgi.
Ponide põhilised välja toojad olid Andrus Teemnant Raja talust ja Heli Alp Ridala taluloomaaiast. Heli elab oma ülimalt sõbraliku ja koostöövalmi Vanessaga Raba Riina talli viiva tee otsas ning just eelmisel päeval oli musta Vanessa sõbranna varsaga maha saanud. Andrus rõhutas, et poni ei pea olema kole ja jäme, vaid võiks olla kaunis, kerge ja graatsiline nagu miniatuurne hobune – ja tema hea iseloom peabki võimaldama tal nii laste all sadulas käia kui väikseid inimesi täis vankrit vedada.
Suur osa värvusi, tiigritriibuliste jalgadega hiirik kaasa arvatud, olid esindatud ning vaadates Tõnu Põdra mehemõõtu poega, kes osasid neist esitles, tekkis taas kord küsimus – mis pole kahjuks uus – kuhu see aeg küll ometi niimoodi lendab. Eile sündinud lapsed on homme meist pikemad. Põlvkonnad vahetuvad – ja olnud tegijad kaovad vaikselt – nagu kurtis ka Mart Kivastik ratsaspordi suurvõistlustest inspireeritult. Vanu nimesid ja tuntud tegijaid järsku justkui polegi enam – taanduvad sosinal. Ilma ovatsioonideta. Kui nüüd sügisese melanhooliaga väljenduda. Oleks kevad ja majandustõus, hõiskaks, et kõik tärkab, noorus märkab, uus elu ärkab. Küll jõuame – kevad tuleb ja siis olemegi hoopis teistes tujudes.
Pärna talli eesti tõugu hobuste kadrill oligi tõeline kevadekuulutamine. Kaks punaste ja kaks kollaste seelikutega tüdrukut ratsutasid kadrillis lihtsaid skeeme – targu diagonaalide ja muude finessideta, mis olnuksid libedal murul keerulised. Hüpati nii koos kui ükshaaval. Kui mõni väike tõrge tekkis või ratsaniku seelik ümber ratsu saba sõlmus, naeratati ja lehvitati ja tuldi olukorrast väärikalt välja. Hillar Kald võib oma talli tüdrukute üle igati uhke olla.
Tõuloomakasvatuse elav legend ning Ülenurme suurpäeva hing Olev Saveli tegi hästi, et pani areenil end koos näitama suurimaid ja väiksemaid – raskeveokaid ja ponisid, kes sel kombel üksteist võimendasid. Erinevate telejaamade kaamerad müttasid kogu päeva nii võistlusi kui Lindpriide kontserti filmida, nii et Maahommik ja muud päris asjadega tegelevad mitte-realitid näitavad head asja ka neile, kes sel aastal kohale ei tulnud.
Mulle isiklikult läks enim hinge 18aastane rahulik ja kaunis täkk Hopak, kes oma peremees Jaan Polli teenistuses lõbusõiduvankrit vedas. Jaan on suuteline sõitma kahe täku ning mära ja täku rakendiga ning tema on Urmas Saksa suurimaid nõustajaid-konsultante. Kavatsen lähiajal külastada tema lennundusmuuseumi juures asuvat kodu, kus ta koos hobustega asjalikku vanapoisi elu elada nohistab.
Pidupäev näitas sõbralikult kätte, millistesse taludesse argipäevi vaatama minna, et lugejatele hingepidet tuua. Et inimestel on alateadlik tõmme eluterve ja tõelise poole, seda näitas ka Ülenurmes liikunud publikumi koosseis. Loomulik, et veisekasvatajast maavanem Esta Tamm oli huviline – kurtsime temaga vastastikku, et hirmus kiusatus on väikesele lapsele mõni vahva ponijuss tukkapidi koju viia. Mõistus, appi! Ent tõuloomi vaatasid arstid eesotsas Andrei Sõritsa ja Heili Varendiga, ministrid eesotsas Rein Langiga. Ja ma kohe ei saa teisiti kui et pean uskuma säärase ministri sisemisse ilusse, kes tuleb, kampsun põlvini ja võimalikult inkognito tõelisi sigu vahtima ja kitsejuustu varuma. Kui valitsuskabinetist on mõnigi minister sisemiselt ilus ja Eesti parimate loomade nägemisest laetud, ei saa ilm päriselt ega täiega – ja kindlasti mitte lõplikult hukka minna. 


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat