Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Mati Tikk – sõjasalga pealik


 

Loomad peegeldavad oma peremeeste suhtumisi ja mõttelaadi nii selgelt, et sõnu polegi vaja. Sõdalane ja kaskadöör, poeet ja erak Mati Tikk on koos oma loomadega elades nagu sõjasalga pealik. Olukord on kontrolli all – aga eranditult kõik igat liiki isendid, kellega Mati koos elab, on valvsad ja hüppevalmis. Nad elavad tsivilisatsioonist eemal oma hiies, kuhu tungijate suhtes peremees on lahke ja aval, ent loomad adekvaatselt valvsad. Millised ühed pädevalt käituvad loomad siis veel olema peaksidki!?
Mul on mõnikord olnud oma loomaaia pärast suisa piinlik, kui perenaise alateadlik ja süva-sisim suhtumine ilmutab end nende käitumises - kuigi ma ise suhtun ja käitun justkui vastupidi. Koerad ja muud loomad ei lähe külaliste peale tigedaks mitte ainult sellepärast, et pererahvas on uhke, kui nad on jõuliselt agressiivsed. Ehkki see on üks sagedane loomade sõjakuse põhjus: vormiliselt keelav peremees on tegelikult sillas – jess, mu pirakas peni näitab alles teile, teeb ära kõik, mida mina ise teha ei saa! Teine loomade sõjakuse põhjus on see, et nad võtavad vastutuse. Kui pererahvast pole kodus, võtavad oma territooriumi eest laus- ja täisvastutuse. Kui pererahvas on kodus, võtavad kehakeelest ja alateadvusest signaalid – mis ka oodatud külalise puhul ka kõige külalislahkemas inimeses ikka peituvad. Ja üritavad territooriumi sissetungijast vabastada. Või vähemalt kutsikaid – pere nooremaid lapsi – võõra eest kaitsta. Ja su mõtestatud rõõm külaliste üle su loomadele ei loe – loeb fakt, et sissetungija võib kutsikaid ohustada. Ning kui peremees on ebakindel – pidetus tujus või purjakil – võtab loomaaed kaitse alla ka tema. Nähtud.
Tiku Mati juures on olukord totaalselt peremehe kontrolli all – salapinevalt rahulik ja paigas – ent kõigi ta loomade häälestus on justkui ninjade kaadril. Voore pärametsas elava Tiku tarzanite kampa tunnetades sain teada väga palju olulist ja õpetlikku oma enese loomaaia kohta. Võõrastava ja rinnaga peale tuleva hobuse rahustamist-talitsemist alusta iseenese timmimisest – kui koer ründab, uuri ausalt ja põhjalikult järele, mis suhted ja suhtumised sul endal õigupoolest on. Kui neid tasandada ei taha, lõpeta ära. Valede inimeste külla kutsumine näiteks.
Kuidas ma Mati juurde kiiresse ja lühidasse kooli sattusin? Pala ja Kodavere vahel Kadrinas külalistemaja pidav ja puitskulptuure saagnikerdav Taavi Pirk rääkis temast. Et Mati kirjutab näidendeid, mida koos Merca ja Veiko Tääriga on mängitud, et Mati on võitluskunstnik ja kaskadöör, et Matiga koos sai rajatud Kalevipoja koda. Ja et ta elab oma loomadega Voore taga paksus metsas, kuhu niisama lihtsalt kohale ei jõua.
Ega ei jõua jah – Peipsi ja Palamuse vahel olevast Voorest tuleb mööda põlispuudealleed sõita ja sõita ja sõita – ja koht, kuhu paarsada aastat vana talu on ehitatud, oli kunagi hiis. Mille puud mõisnik maha müüs. Talvel hoitakse erakliku romantiku juurde viivat kitsast ja auklikku teed ikkagi lahti ning praegu käib mees metsas tööl. Lapsed on küll suureks kasvatatud, aga ilma rahata teatavasti elada ei saa. Eriti kui plaanis on maja autentselt korda kõbida. Oma ameti ja elulaadi poolest on metsamehest Mati sarnane samuti endisest metsavahist Rene Tarumiga – ja erakluses koos loomadega üksinda tööd rügava Ennuga Pala kõrval Metsanurgas endises herefordi farmis. Selliste meeste aeg on.
“Kalevipoja koda… Seda sai ehitatud jah. Aga niisuguste ettevõtmistega on umbes sama asi, nagu siis, kui paarile inimesele meeldib näiteks hiina keel. Nad ei oska hiina keelt. Kuulnud natuke on. Aga nad moodustavad hiina keele klubi,” naerab Mati mõistu. “Turismiobjektina on ta igati väärt koht, kuhu maanteelt kõrvale keerata. Aga eks see üks mäng ja nukunurk ole – nagu on rajatud mitmetesse hiitessegi. Ega hiis sellest viletsamaks muutu, et seal nukutuba on. Nagu see Voore hiis siin pole ka sellest vähem hiis, et mina oma loomadega siin elan.”
Voore-taguses hiies on alati tuuline. Ja ellu jäävad seal ainult mustad. Heledad süüakse nahka. Rebaste-kährikute või muidu ebaõnne poolt. Puuris on must jänes. Kui minuga kaasas olev mudila jänksi poole käsi sirutas, nägin Mati pilgus hoiatust. Lapsed tajusid ka, et peremehe hoiakus on soovitus musta nännut mitte ülearu nunnuks pidada – ei suskinud. Keelamata.
Must kass on kaheteistkümne aastane ning teeb peenikesed viisuribad igast koerast või kassist, kes arututel külla saabujatel eksikombel kaasas on. Kõutsil on talvisest lahingust kährikuga lõug viltu. Ta uriseb ja karjatab hobuseid. On seni suutnud oma kondid päästa, kui hopsid – kes pole kaugeltki papist poisid, teevad mõned kiiremad liigutused. Misjärel istub maja ees ja ütleb. Lakkamatult. Sest talle ei istu majas säutsuvad lapsed.
Hobustele omakorda pakuvad lapsed sedapalju huvi, et ettevaatlik peab olema just sel põhjusel ja sedapidi. Hopse on Matil neli. Üks eriti ehe ja klassikaline tori mära paraku tiineks ei jää, nii et lausa õpikulikult perfektsel tõuloomal ongi põhiliselt ilus ja rahulik olemise elukutse. Teine tori mära sattus mitu aastat tagasi Mati juurde “hoiule”. Pererahvas, kelle elulaad muutus, väitis, et mära on neile nagu pereliige, laps ja kallim. Pärast seda pole neid nähtud. Vähemasti saab mees hobuhoiu eest kadunud omanike maadel heinad teha ning mära on talle ka vahva tõmmu varsa toonud. Nooruke sälumimm on hoogsalt pealetükkiv ning tuletab meelde setu legende varssadest, kes mehi surnuks lõid. Just varsad, mitte küpsed hobused. Selles teatavasti point ongi, et noor ja rumal loom ei oska oma kabariite mõõta-hinnata-ohjata ning rinnutab tahtmatult endast väiksematele karmilt kukile. Sel suvel läheb ohjeldamatu näitsik sadulasse, nii et küllap ta siis oma mõõtmete ja nende võimalustega adekvaatselt tuttavaks saab. Päris Mati oma, temaga sobiv ja sarnane on noor must trakeen Ballaad. Selga nimetab peremees tal tiba nõgusaks, muidu on perfektne issanda loom. Sihuke, kelle taevaisa eriti heas tujus olles tegi.
“Ta närvikava on pisut liiga erk, et sobida rüütliturniiride hobuseks. Metsas paneb varblase pealegi alt ära. Kord juhtus nii, et kui Ballaad niuhkas mul alt vasakule ära, olin juba valmis kenaks kukkumiseks, ent hobune põikas järgmisel sekundil mulle alla tagasi,” kirjeldab peremees ja kamba pealik šiki ratsu olemust. “Rüütliturniiride moe tekitasime Eestis meie Üllar Saaremäega. Rakverest on need nüüd levinud Haapsallu ja Saaremaale. Eks need teineteisele vastu kappamised ole väga täpselt kokku lepitud ja välja mõõdetud. Ükskord, kui paarimees, kellega asja hoolega harjutanud olime, tulla ei saanud, asendas mu naine teda – ja lõi hobusel mõõgaga kulmu lõhki. Õnneks oli Siiboja seal ja õmbles selle kohe kinni. Mööda-rehkendamise tõttu toimunud tõsised kokku kärgatamised on videos – kuidas mõni mees lausa õhus seisab, enne kui lapiti maha käntsatab.”
Teeneline mõõk on Matil köögis paku sees – ehitud ja altari moodi miskipärast. Esikus on lahingustseenides kasutatavad relvad-möllud, nii et mudila on tema juures külas olles tegelikult suisa eksootilise või sees. Mati seletab rahulikult, miks puust püssid on kuulideta, miks mõõk on ohutult ihumata.
“Sel aastal lähen Hillari juurde Piisoni farmi tegema indiaani-laagrit. Ja Ain Mäeotsale teen merepäevade lavastuse võitlusstseenid,” loetleb elukutseline kaskadöör. “Aga üldiselt on nii, et kui head teksti tahad saada, tuleb ise kirjutada.”
Kirjutamisega on sedasi, et sellega Mati ei edvista ja oma tekste raamatuks kaanetada ei kavatse. Ei näidendeid ega luuletusi. Luuletuste sünd käib mehel aga sellisel meetodil, et paneb oletama, et Juhan Liivil ongi reeglipäraselt ja järjekindlalt üks ja sama meetod nüüdisaja järelkäijate leu- ja loometeesse sekkuda.
Rakvere mehed jõid isekeskis välja idee Juhanite – Liivi-Viidingu-Smuuli loomingu ainetel teatritükist. Mis on hullumoodi tihe ja tahe asi. Kui Tiku Mati vahel viina võtab, tuleb Juhan Liiv temagi juurde. Tulemuseks on luuletused. Kurvameelsed ja raskepärased – aga üliväga säärased, et käivad määratluse Poeesia alla.
Ta eelistabki nii töötada kui lõõgastuda virtuaalse Juhani ja reaalse loomaaia seltskonnas – mitte inimeste hulgas. Inimeste seltskond traumeerib ja kurnab. Kui lähed linna lahtise südame ja kaitsetu olemise-mulliga, saad augud sisse. Kui võtab maski ette, siis see küll kaitseb sind, ent linnas käimisi tuleb sel juhul samuti hoolega piirata, et liiga tihti seda maski kandma ei peaks – kasvab näkku kinni.
“Inimeste pealiskaudsusest ja näojoonte asemel külge kasvanud maskidest võrreldamatult õigem ja ausam seltskond on loomad. Nad ei sõida sinust kiirustades üle ega läbi, vaid on üleni, kogu olemusega siin ja praegu – su juures ja päralt,” arutleb Mati.
Tegelikult toovad ta enese loomad oma ilmeka ja ilmselge hoiakuga ka tema enese isiku selgelt kätte ja esile – nii et tänu tema loomadele ei tundu külaskäik ta juurde nii põgusa ega pealiskaudsena, nagu tunduks juhul, kui neljajalgsete sõjasalk oma kamba pealikku ei esindaks ega esitleks.
“Võitluskunste ja kaskadööri tööd õppisin Kuuendas. See on nõukogude kunagine sõjaväeosa. Eriväeosa. Ma olen Afganistanis käinud mees. Teise võimaluse saanud mees. Mind toodi Afganistanist koju sellise seljaga, et variant, et ma kunagi käima ega isegi mitte istuma ei hakka, oli oluliselt tõenäolisem kui see, et ma praegu turniiritan ja ratsastan, teen ja tegelen,” tunnistab Mati. “Koos hobusega kukkumine? Sellist nööriga esijalgade alt tõmbamist galopi õiges faasis, nagu omal ajal, nüüd enam ei tehta ega lubata. Kolmandik – kui mitte pool – sedasi maha võetud hobustest ei tõusnud enam.”
Mis puutub Voore hiies elavasse sõdalasse ja tema gängi, siis need tunduvad olevat just tõusvas faasis. Nagu Ennul ja Renel, on tal tööd ja tähtsusjärjekorrad reas ja paigas ning peateedest kõrval, tegelikel maastikel, on just selliste erak-tegijate tundlik ja mõtestatud päris-asjade aeg. 


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tðempionaat