Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Värvilised hobused.


 

   Eesti Hobuse Kaitse Ühingu selle aasta üldkoosolek on toimunud, ilm on kevadiselt kaunis ja minu purunenud rangluu ilmutab juba selgeid paranemise märke. Need on peamised põhjused, miks käesolev kirjatöö teieni jõuab. Kui nüüd lõpumi aus olla, eks mõned kaudsed põhjused leiab ehk veel – üle poole sajandi meie nelja aastaaja rutiinset kordumist näinud, mis aga annab loodusele võimaluse mõjuda meie meeltele oma täies nüansirikkuses ja kordumatus ilus, peaks andma õiguse oma tähelepanekuid elust ka teistega jagada. Ajajärk meie väikese rahvusriigi arengus on muidugi eriliselt ainulaadne ja põnev. Elulaad, mis võimaldab meid ümbritsevate eluprotsesside põhjuste ja tagajärgede üle rahulikus elukeskkonnas mõtiskleda ja seekord küll tänu ainult hobustele leida aega, et neid mõtteid ka teiega jagada.
    Tagasitee Matsalust eelmainitud koosolekult ei toiminud just väga rõõmsas meeleolus, ilmselt jättes sellele oma pitseri ka seal eestis esmaesitlust näinud eesti juurtega rootslase tehtud film rootsi talumehest, kes oma talutöid ka tähapäeval kangekaelselt ilma traktori abita teostas – lootes ainult iseenda kätele ja hobuste abile. Kuigi seitsmeaastase tegutsemise järel pidi EHK Ühingu üldkoosolek tõdema, et taaskord on saabumas raskemad ajad, kui arvestada riigipoolse toetuse kadumisega säilitusühingule – näitab 13% protsendiline liikmete juurdekasv möödunud aasta jooksul ühingu poolt püstitatud eesmärkide elulisust.
Koosoleku peamotona jäi kõlama - eesti hobuse tänapäevaste kasutusalade võimalikult mitmekesine propageerimine, kasvõi naaberriikide kogemusi arvestades.
   Kodu poole sõites, nagu juba mainisin, jäi mind kummitama vägisi kurb tõdemus -- eesti põhiseadus vajab ajakohastamist, kuna üha globaliseeruvamas maailmas on avatud ja demokraatliku ühiskonnakorraldusega väikeriikide rahvuskultuurid paratamatult määratud hukule, ilma riigipoolse kaitseta.. Paljud parlamendisaadikud osalevad Tiibeti Kaitse Ühingu töös – mis kaitseb üht maailma ainulaadsemat kadumisolus olevat kõrgkultuuri, kuid oma esiisade vaimusaavutusi häbeneme kaitsta.
    EHKÜ on küll kodanikualgatuslikult teinud suure sammu selle probleemi lahendamiseks - kaitstes eesti hobust, kaitseme ju tegelikult Eesti kultuuripärandit !!
   Väikeriigi omapära arvestades, peaks meie põhiseadus sätestama praeguses avatud ühiskonna tingimustes riigi ülesandeks ka rahvuskultuuri säilimise ja arengu kohustuse.
   Kui nüüd leidab ikkagi keegi, kes küsib – milleks seda siiski vaja, see on ju riigile lisakuluks, seda saavad lubada endale ainult rikkad riigid jne.– siis vastus on üks :
   ainult nii on võimalik inimühiskonna harmooniline areng, see tingib aga omakorda maksimaalselt suure omariiklusega rahuloeva rahvahulga – mis peakski ju olema iga riigiaparaadi peamiseks ülesandeks !
   Seda väidet on tõestanud viimased maailmamajanduse arengu uuringud ja isegi kui teadlaste järeldused kõrvale jätta, on ju selge, et see aeg, kus meile sisendati, et inimene on looduse kroon ja me ei küsi looduselt armuande, vaid võtame ise – on jäädavalt möödas. Loodus on siiski tugevam kui inimene – kes on kõigest osake loodusest ja loodusseadused kehtivad meie tahtest sõltumata kõigi elusolendite puhul. Targem on neid siiski tundma õppida ja neid järgida, siis ei satu me looduse ja iseendaga konflikti.
   Rahvuskultuuril ja loodusel on aga väga otsene seos. Kuigi kultuuri mõistel on päris mitmeid definitsioone – väljendab tema olemus vast kõige adekvaatsemalt ikkagi Hando
Runneli sõnastuses -- Kultuur on kõigepealt kodu, vaba inimese olemine, tegutsemise ja käitumise viis, mis tal oma kodus on . Kultuuripärandit kannavad edasi traditsioonid ja kombed. Erinevad rahvuskultuurid on kujunenud eelkõige tänu erinevatele looduslikele oludele.
    Sarnaselt erinevate rahvuste tekkele on loodus vorminud küll pikkamisi aga kindlalt ka erinevad liigid ja tõud loomariigis, kes tunnevad end nendele põlistes looduslikes tingimustes hästi ja koduselt – nii nagu inimenegi, kui ta vaevub otsima harmooniat ja kooskõla loodusega.
   Loomariigis on säärane loodusega harmoneerumine terve mõistuse ja närvisüsteemi korrasoleku säilimiseks ilmselt veel suurema tähtsusega, kui inimeste puhul. See ongi peamiseks põhjuseks, miks vähemasti harrastussportlased ja hobiratsanikud peaksid jääma oma rahvuslike hobusetõugude juurde. Eesti raskeveohobuse puhul oskaksin aga pakkuda veelgi lisaks eelöeldule ühe omaduse, mis räägib tema kasuks ratsa- ja rakendispordiga alustajatele – nimelt on tema tänu oma kõige rahulikumale loomule korra omandatud oskusi ka pärast pikemaajalist pausi võimeline edukalt kordama. Temperamentsemate tõugude puhul on enamasti vajalik ikkagi üsna järjekindel ja pidev treening.
   Nagu näitavad vanade kultuuritraditsioonidega riikide kogemused, on ilmselt õigus J. Edward Chamberlinil, kes väidab oma teoses “ Hobune”, et hobustel on võime päästa meid
meie eneste käest sellega, et nad on võimelised tooma meid välja oma egoistlikust enesekesksest maailmast, nõudes endaga suhtlemisel keskendumist, harmooniat ja meelelist tunnetust. Mis omakorda sunnib meid ümbritsevat mõistma hoopis sügavamalt ja tajuma harmoonia olulisust, kui looduse peamist olekut. Miks muidu pole katkenud see ammune side inimese hobuse vahel ja arenenumates riikides on hobuse arvukus tõusuteel, mitte küll
lihaloomana, vaid kui kaaslane jõudehetkedeks ja partner spordivaldkonnas.
   Jääb loota, et majanduslike võimaluste avardudes sarnased protsessid ka meie väikeses rahvusriigis arenevad ja meie loodusmaastikke jäävad inimese kõrval kaunistama ikka ja alati “värvilised” hobused! On ju Eesti hobune oma isendite värvuste gamma poolest üks maailma esinduslikemaid hobusetõuge.


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat