Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Dr. Ragnar Viir – kiirusega 3 kilti tunnis kosmosesse


 

Meil on puudulik mälu. Lühike, valikuline ja ekslik. Vastakem näiteks küsimusele, millal polnud Eestimaa äärealadel elektrit ega autosid – nii et arstid sõitsid patsientide juurde hobustega ja tegid lihtsamaid hädavajalikke operatsioone küünlavalgel? 1940ndaid pakute?
Sellega on umbes sama asi, nagu Eurovisiooniga. Mäletame teistmoodi – ja paneme pahaks, et asjad on tegelikult olnud teistsugused kui meie mäletame. Leheminaatorid sõimavad praegu Kreisiraadiot selle eest, et need jälle Balkani geipraidil edasi ei pääsenud. Kuuleme karjeid, kui nõme lugu, lollid naljad, klaveri keppimine ja tossav akorts. Aga Leinakas-Võrno-Ojapets ei pannud ju oma kompale vähimatki juurde ega võtnud midagi vähemaks. Täpselt sellisena see lugu Aadria mere äärde higistama saadetigi ju. Ega seda lähetades ometi arvatud, et homoparaad tänab ja naeratab? Jumal tänatud, et niigi läits. Seda enam, et iirlaste ootuspärase ballaadi asemel saadetud kalkunitööstuse farss oli samasse väravasse ja vilistati samuti välja. Hästi läks aga suisa mitmekordselt. Esiteks poleks ei Iiris Bentoniga ega Birgit Õigemeel Koiduga kui tõeliselt head lauljad kobedate lugudega samuti edasi pääsenud. Ja neid tublisid tüdrukuid oleks mõttetu olnud Balkani sõjas ohverdada. Teiseks tegid rahva tahtel kutsutud ja seatud turjakad härjad kohusetundlikult oma töö Jugos ära – ja pääsesid ilma pikema smoorimiseta koju ää. Veel kestvam küpsemine keset õhulisi vähemuslasi ajanuks neil töögraafiku tsüklist välja ja nad endad tsüklisse sisse. Tsurr – tulge koju ja olge kreisid edasi! Kergendatult hingamise – ja elementaarse mäletamise! – asemel kisub valikuline vaegmälu nüüd hoopis tüli.
Ja samuti arvatakse seoses hoogsa mittemäletamisega, et alles sel sajandil on leiutatud inimmõistlik leidlikkus, tõeline ärioskus, kombineerimise fakiirlus ja inimkeha toimemehhanismide mõistmine. Tegelikult olid need kenad nähtused olemas nii antiigis kui nõukogude ajal. Üks näide sellest on doktor Ragnar Viir – legendaarne füsioteraapia guru, kes tegi oma esmase tähelennu Värska sanatooriumi ülesehitajana ning lahkus 1979. aastal Soome. Pärast kauaseid pingutusi õnnestus fenomenaalsel arstil korraldada Tartu Ülikooli juures rahvusvaheline sümpoosium “From Bathing to Space and Daily Living”.
Ragnar mäletab olemuslikult ja põhjalikult, kuidas mõtlemine ja enesetunnetus mõjub kehale – pinges vaim ajab ihuliikmed krampi, veri ja lümf ei saa loomulikult liikuda, soolad ja saast kogunevad, inimene haigestub ja vananeb. Samas aga ei talu doktor Viir devalveerunud sõnade seljas sõitmist. “Psüühiline” ja “energia” on need ära kulutatud sõnad, mille ületarbimine rahvusvahelist geeniust eriti kindlalt ja kiiresti leili ajavad.
Sain seda teada tänu sellele, et tegin Ragnariga intervjuu ajakirja Kodutohter juulinumbri jaoks. Sellesinase kohtumise eriväärtus mu jaoks tulenes aga sellest, et vaatamata valikulisele vaegmälule on miskit 1970-80ndatest meeles. Kuna mu ema töötas neil kümnendeil Pärnu sanatooriumis Estonia arstina, kuulsin lapsepõlves, kuidas Pärnu kuurordi arstid päris sageli kellestki Värska vägilasest rääkisid. Teised kurortoloogid imetlesid – ja kadestasid. Sest doktor Viir rakendas oma loogika tegevusse, kombineeris võimalikud vahendid ja inimjõud. Tänu millele ehitas üles Värska Valge Maja – ja miks, palun, ei võiks Jaak Üprusel tänasel Kallastel õnnestuda oma Valge Maja ehitamine, kui temagi oskab rakendada need, kel on vahendid, hoogsa idee ette?
Tolles sanatooriumis voolutati-jahutati mineraalvett piimatöösturitelt saadud torudes. Muda transamiseks saadi Tartu jõesadamast tolle venna pojapojalt, kes ehitas kurikuulsa Aurora, laev – mille sisemus kaeti betooniga, et muda laevakeret läbi ei sööks. Muda sisse ei tavatsenud nutikas Ragnar inimesi staatiliselt mähkida – kui miski ollus on loodud voolama, siis lastagu sel voolata. Just loomulikus olekus lõõgastab nii mineraalveevann kui mudaujutus inimkeha nii, et relakseerunud lihased kipuvad mudasse inimese seest teadagi mida poetama. Kellel on lapsed, need teavad, et titedki kipuvad vannis ja ujutamise ajal lõdvestunult ja naeratades äkipuki tegema.
Ragi ei talunud ka ise mingit ahistamist – nii, nagu tema õpetus ja praksis põhineb loomulikul olekul, liikumisel ja hõljumisel, vajas ta ka ise vabadust ja avarust. Mitte midagi rohkemat.
“Pole vaja mingit keerukat akrobaatikat ega geomeetriat – inimese kõige loomulikum liikumine on kätega vehkides kõndimine. Kui me tahame saavutada milleski häid tulemusi, peame tegema sellega väga sarnaseid liigutusi,” kirjeldab Ragnar. “Inimesed tavatsevad küsimusele, milleks on selg, vastata – selleks, et pea peppu ei kukuks. Aga kui vaadelda, mismoodi käte-jalgadeta inimesed kannika köntide peal kõnnivad, saab selgeks, et selg on liikumise ja tasakaalu telg.”
Ratsutavatele inimestele peaks selline tarkus üsna selge olema – seljalülide minimaalnegi liikumine muudab ju asendit, mis mõjutab hobust ja tekitab terve järgnevate reaktsioonide ja muutumiste ahela. Ja ratsutajatele on ilmselt olemuslikult arusaadav ka Ragi õpetusest see osa, mis räägib raputamisest-loksutamisest kui paika ja lahti liigutavatest tegevustest. Hobuse abiga võdistatakse veri ja lümf käima, süda rütmi, kanalid lahti. Ragnar teeb sedasama aga ilma hobuseta. Meie vestlesime Tartu restoranis Rasputin, kus mees täiesti kompleksivabalt ja enesestmõistetavalt selili põrandale viskas ning käsi-jalgu raputas – oli ju vaja näidata ja pildistada, milleks selle pärast muretseda, mida lõunatavad naaberlaudurid arvavad.
Selline asi mulle meeldib. Selline asi illustreerib hobuemand Malle Einaste väidet, et vabad mina-ised söandavad olla ja käituda, mõelda ja avalduda – ilma et peaks raamidesse mahtuma, omama ja käituma.
1970ndate alguses aga oli nii, et Värskasse suunatud noordoktor Viir oli samal ajal, kui Valget Maja ehitas ja geniaalset mineraalvee ja muda innovaatikat juurutas, ka rohujuure tasandil külaarst. Ja vastus siin alguses esitatud küsimusele, millal Eestis hobusega haige juurde mindi ja küünlavalgel protseduure tehti, ongi – seitsmekümnendatel!
“Värskas oli 21aastane hobune Esku. Tema peremees – minu sohver! – ütles, et kui 20aastane neiu on parimas ja kauneimas eas, siis hobune on selleks ajaks just see, mis tema on. Ja me liikusime patsientide juurde kiirusega 3 kilomeetrit tunnis. Mõnikord kihutasime ka. 3,5 kilti tunnis tuli ära. See tähendas, et teel oli tunde. Patsiendi juures saadi kuninglikult süüa, sageli jäädi sinna ka öömajale. Ja kuna nii mõneski kohas polnud ka elektrit, tegin näiteks lumbaarpunktsiooni – selgitasin välja, ega selgrookanalis seljaaju ümbritsevas lumbaar-ruumis verd ei leidu – küünla valgel,” meenutab Ragnar.
Ta on täiesti nõus setu muusiku Paul Vahelaane järeldustega, milleni too on kirikuraamatuid uurides ja analüüsides jõudnud. Et olnud aegadel on hullul hulgal naisi ja lapsi ohverdatud. Olenemata aastaajast ja ilmast viidi vastsündinu hobusega pühakotta. Õigeusklikud teevad maimukese ristimisel põhjalikult märjaks. Vihm-lörts-tuul lisavad puuduva – pluss leotavad äsja sünnitanud naise läbi. Mistõttu hulgi surid nii vastsündinud kui noored naised. Ja jumala selge, et õrnakesi vedanud hobused selles ogaruses nüüd küll süüdi ei olnud.
“Arst oli 70ndate Setumaal veel tõeline imetegija. Ja kui ma fiktiivabielu abil – nagu see tollal ju mäletatavasti käiski – Soome läksin, lootis ka mu isa Ants, et ma toon imerohtu. Ta põdes lümfisõlmede vähki. Mis on selles mõttes saatuslik seos, et mu elutöö on ju olnud seotud just sellega, et lümfi- ja vereringe korras oleksid. Mu esimeses sarkofaagis – minu leiutatud ergonoomilises väikevannis, milles optimaalses koguses mineraalvee või muda sees hõljuda, nii et kõik liigesed varvastest lõualuuni lõõgastuksid – oli isa katsejänes. Inimkeha kohtlemine on mul aga geenides ema poolt. Ema Helene oli Tartu vesiravilas legendaarne tegija, kes veel kõrges eas tegi unustamatult head ja tundlikku massaaži.”
Viimase mälestuspildi oma isast on Ragnar mällu talletanud ja edasi arendanud sadamakail klaverit mängivana. Doktor võttis eksiili kaasa isamaise klaveri ning enne kui see laeva veeretati, mängis papa Ants jäise tuule käes piirivalvurite ja sõjaväelaste jahmatuseks klaverisonaati: “Me moodustame oma eluloo unistustest ja legendidest. Unistused täituvad ükshaaval. Legendid täiustuvad ja romantiseeruvad aja jooksul.”
Vesine legend on muide ka Ragnari õde Kristiina Rummo. Tema alustas kliinikus Fertilitas vette sünnitamiste vastu võtmist. Ehk mäletate vaatamata meie mälu lünklikkusele ja ekslikkusele, kui uskumatu uuendusena selline looduslik lahend tundus. Kristiinal õnnestus näidata ja tõestada, et lõõgastav vesi vähendab tõepoolest valu ning sündija libiseb sünnitaja seest punnitamise ja kisata leebesse ülemineku-keskkonda. Kristiina on üldsuse valikulise vaegmälu kiuste Eesti üks vilunumaid ja teadlikumaid beebide ujutajaid. Sel alal praeguseks erus – aga see-eest veab ühel ülivõimsal teatripaaril, kelle lapsehoidja see daam nüüd on.
Laiemas mõttes võib justkui öelda, et see on raiskamine – nii tiheda tausta ja tõhusate teadmistega isiksus ainult Ene-Liisi ja Tiidu põnni teenistuses – ent loomulikult on maailm ka sellest parem ja täiuslikum, kui ühel väga suuri tegusid tegeva paari lapsukesel läheb hästi.
Ragnar saab augustis 65 ja võiks põhimõtteliselt justkui pensionile minna. Aga ega ta lähe. Tal on Soomes nii riiklik kui erapraksis, tema globaalsel tasemel ideed on jõudnud kosmosesse, kaaluta oleku rakendamiseni inimeste teenistusse. Tänu sellele, et Maa muutub iga päevaga üha väiksemaks ja käepärasemaks, pole lahetagune enam ka mingi välismaa, nii et siinsetel kurortoloogidel pole põhjust õhku ka kadestamisega paksuks ajada. Jääb rohkem jõudu ja energiat õigesti mäletamiseks. Ahjah, “energia” on ära lörtsitud sõna, ütleme siis… väge. Liikuvat ja kaalutut, tasakaalukat ja arukat väge.


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat