Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Tõnule toetuste asemel trahvid – ja ikka ajab oma vagu


“Mis te neid kände loete?”
“Ma olen keskkonnainspektor.”
“Need ülekasvanud puud on selleks maha võetud, et saaks järvekalda korda teha.”
“Terve rida kände, kohe loen kokku…”
“Ja nende abiga vähemalt kümme hektarit parandatud maad – puud said langetatud selleks, et tamm teha, üles paisutatud järv kogus muudelt maadelt liigvee. Sai ilus ja viljakas ja kultuurne, noh.”
“Ikka loen kokku. Langetamiseks luba ei olnud.”
“Ma ei müünud neid ju maha ja miljonäriks ei läinud. Ma ehitasin nendest siiasamasse oma talu juurde uusi hooneid ja paviljone ja pinke ja…”
“Mind saadeti inspektsioonist siia selleks, et ma trahvi teeksin. Te olete selle tammi, mis järvevee eest kevadise suurveega minema läks ja järve naabritele tagasi kaela laskis, ära parandanud.”
“Jah, viis päeva hullu tööd oli jälle.”
“Naabrid teie peale ei kaeba ka – hoopis kiidavad, et minema uhutud sillakene sai uskumatult ruttu tagasi.”
“Me siin kõigi sulaste ja töömeestega andsime pihta jah.”
“No järelikult ma ei saagi selle tammi ja uputamise eest trahvi teha. Ma siis teen ebaseadusliku puudelangetamise pärast.”
“Maad ei oleks saanud kuivendada ja korrastada, kui seda rida poleks langetanud. Aga nad on laudhaaval kõik siinsamas ära kasutatud.”
“Mind saadeti selleks, et ma trahvi teeksin!”
Voh selline on meie riik. Meie ametnikud. Ja inimesed, kes ei kõlba muuks kui ametnikeks. Mäletate siin jutustatud lugu Raba Riina ühest kroonist? Lugu, mis räägib tegelikult eelkõige tuimadest ja nüridest tšinovnikutest, kes istuvad tolmunud paberite otsas, ohustavad ja alandavad – mitte ei teeninda ega aita – meie riigi kodanikke. Nüüd on Leigo järvede peremehel, legendaarsel leidur-talunikul Tõnu Tammel keskkonnainspektsiooniga sama lugu. Vaja mistahes ettekäändel trahvi teha, sest mis sinna muidu kontorist välja sai sõidetud. Oma palka on vaja õigustada. Järelikult tuleb taadile eriti tihe dünamo keerata.
Mees on aastaid ehitanud, nagu sihikindel buldooser. Kõik, mis ta turismi ja atraktsioonidega – teate küll, need igasugused tarzanimängud, läbi õhu lendamised ja maastikumöllud - teenib, saab re-investeeritud ehitusse. Ja etendustesse. Et rahvas tuleks, järvesid ja ehitusi vaatama. Tõnu kinnitab, et majanduslangus ei anna sedasorti turismuse tarbimises üldse tunda. Leigo tallu tullakse nii perede kui asutustega, pidude asjus kui lihtsalt väljasõitudele. Talu on pidevamalt ja mõnusamalt välja müüdud kui kunagi varem – ses mõttes, et ka nädala keskel ja ses mõttes, et ei tulda tina panema, vaid värskesse õhku sportima.
Kui on töine kesknädal, üks mees kaevab kraavi, teine ehitab midagi ja peremees astub keset ehitusmasinaid üle kevadpäikeselise õue, äsja postist toodud elektriarve käes, ei tunne Leigot äragi. Argipäevaselt töine Leigo on absoluutselt teistmoodi kui see, kuhu tuhandeid autosid pargitakse, toimekatelt litsentsivendadelt sašlõkki ja metsamarju ostetakse, kontserte ja etendusi vaadatakse, sõpradega suheldakse, värskest õhust haamer saadakse ja õnnelikuna koju kobitakse. Keset aprillinädalat on vaikne töönohistamine. Ja teine nägu-tegu. See on umbes sama fenomen, nagu mõne inimese kohtamine väga harjumatus kohas ja riietuses. Eriti tundmatu on soliidne ülikonnainimene sauna või plaaži alastuses, olete märganud? Kui tal pole poolte näojoonte aset täitvaid prille ees, siis on asi eriti tundmatu. Suurte sündmuste taluga sama lugu.
“Sellel suvel ma teatrit ei tee,” ütleb Tõnu mind oma õues nähes kiiresti, vabandavalt ja natuke ehmunult. Aga ma ei arvanudki. Ja ega ma siin sellepärast ole. Majanduslangus teeb ise kõik meie lähema aja teatrid ja telesaated. Ain Mäeots ja Ervin Õunapuu võtavad mu romaani “Puugid kuubis” vabaõhudramatiseeringu uuesti ette ja kätte siis, kui kraanide sulgumine ei sunni sellest mingit säästuvarianti tegema. Sama on ühe päris suure hobuteleprojektiga – kuni kraanid üksnes tilguvad, mitte ei jookse, ei maksa suuri ideid kokku tõmmata ja ära raisata. Ootame ära.
Üldse on mõistlik ära oodata, mitte puššida. Pressitud ja pušitud asjad ei tee kunagi kedagi õnnelikuks. Tuleb oma unistus vanale Jumalale vaatamiseks unistusteriiulile panna. Ja öelda Loojale nii, nagu ütles piimamees Tevje Sholem Alejchemi loos: “Armas Jumal, kui sul on pisut aega, ole nii täitsa ja vaata mu hobuse paremat tagumist jalga…”
Kõigevägevam annab täpselt õigel ajal vahendid ja võimalused selleks, mida sul tegelikult vaja on. Kulka ei anna. Tõnu Tamm küsis selle suve kontsertide jaoks 400 000.- Anti 40. Tuhat siiski. Mitte senti. Asjatundjad, kes pidevalt Kulka rahade peal tiksuvad, ütlevad, et ka siis, kui Tõnu oleks küsinud 4 miljonit, oleks ikka 40 tuhhi saanud. Rohkem lihtsalt ei ole.
Esinejad küsivad ikka. Arusaadav, see on nende pusiness ja leivakannikas. Teatud piirini. Kui on tegemist lihtsalt kontserdiga. Aga Tõnul tuleb sel suvel järvede peale kümme Järvit. Saate aru – kümme Järvit!? Neeme, Paavo, Maarika – kõik muusikamaailma Rolexid. Kultuurist vähegi midagi teadvatele inimestele ütleb see sama, mis tärkaks hinges, kui öeldaks: kümme Kennedyt. Minu meelest peaks puhul, kui on võimalik koos sellise unikaalse koosseisuga Leigo järvede peal DVD peale mängida, iga muusik jooksma, habe harvis ja kannad kuklas. Tõeline muusik hakkaks juba praegu Tallinnast Leigo poole jalgsi astuma, et sellist Muusiku Elu Sündmust mitte maha magada. Aga Erso omad arvutavad. Arvutasid pool miljonit. Ilma välja ei tule. Ja miks mina peaksin tahtma edaspidi mingi erso kontsertidele pileti osta, kui ma tean, et nad ei loo ja ei lehvi muusika nimel, vaid raha pärast? Ega ei taha küll.
Edaspidi kuulame orkestrit ja segakoori nimega “Latvija”.
Ei olnud hapu nali. Nii ongi. Lätlased said aru, et Otepää-lähiste järvede peal juhtub Igaunija-juursete Järvidega midagi niisugust, millest enamus surelikke muusikainimesi unistadagi ei julge. Sümfooniaorkester ja segakoor Latvija tulevad järvede peale ja DVD peale ja paras erso kärssadele. Ostku plaat ja nutku pärast, et äri ja tükitöö piirid on nii pees.
Mis puutub Eesti ja Läti vahelisse piiri, siis selle tagant kardeti suveks tegelikult ei-tea-mida, ning seoses majanduslangusega võib see miski nüüd vabalt lagedale tullagi. Suvel on Pärnus WHO tippkohtumine. Kuna Lätil pole sõjaväge, võib suurustlevate eestlaste arvates sealt igasugune element imbuda. Kaitsejõud pidid piiri sulgema ja topelt-turvama. Miks? Aga selle pärast, et Maailma Terviseorganisatsioon kehastab seda eluvaldkonda, kus liiguvad praegu suurimad rahad. Ravimid ja ellujäämise instinkt, teate küll. Et WHOst ei saaks Pärnus WTC, oli mõte piir sulgeda. Majanduslangus võttis selle papirulli ära – ja tänu sellele saavad kuulsusrikkad Läti muusikaväed ikkagi Leigole tulla. Saagu meditsiinimiljonitest Pärnus, mis iganes. Kasvõi WC.
Ametnike ja trahvitürblitega ongi täielik peldik. Tõnu Tamm peab paratamatult oma kodus kände lugemas käinud ametnikkuja juhtumit võrdlema Tallinna äärelinnas härra Kruudat kottinud ametnike kangelastegudega. Ütleb: “Hea küll, ma saan natukene aru, et Oliver on kuradi kapitalist ja tema kujuteldav rikkus tekitab kadedust. Ehkki kirujad ei peaks ilmselt isegi päevagi sellist elu ja tempot, vastutust ja kohustusi vastu, nagu sellel mehel, tahaks ikka karistada ja kätte maksta. Karistamise kohta võib ju punktuaalselt ja juriidilisest seisukohast öelda, et tõesti, reeglid on nii ja naasugused. Aga kõige suuremat mannetust ja madalust näitas mõnitamine ja ilkumine meedias, kui Kruuda tegi oma kodumaja ümber oma raha eest parkmetsa korda. Majanduslangeval riigil poleks endal niipeagi pappi ega oidu selliseid töid teha. Üks mees teeb ja maksab – ja mõnitatakse läbi.
Mina mõtlesin seni, et olen oma. Et siin teatris ja kontsertidel käinud inimesed ei pea mind kuradi kapitalistiks. Iga mats, kes on vähegi ehitanud – eriti aga veel maaparandustöödega tegelnud – kujutab ette, millised kuradi kulud mul siin iga päev on. Kõik, mis turismiga teenin, selle ehitusse ja kultuurisse istutan. Aga ikka pole oma. Ikka on vaja trahvida. Sest mingi virtuaalne kadedus on inimeste vahele sellise rämeda piiri vedanud, mis ei lase üldse inimesed enam ollagi.
Õnneks on see lootus, et edaspidi läheb paremaks, täiesti olemas. Sest inimesed tahavad ellu jääda. Tulevad siia aastaringi, ilmadest olenemata, värsket õhku hingama ja ennast liigutama, et helgesse tulevikku kesta. Kunagisi suusavabu viinalaagreid enam peaaegu ei esinegi. Rahvas on vaos hoitud ja tervise järele janunev. Nii et vähemalt see isikkoosseis, kellega paremasse homsesse jõuda, jääb vist alles.”
Eks tegijatel on alati vaenlasi. Sest tegemine liigutab vägesid ja vägede liikumisel on paratamatult nii pluss- kui miinuspool. Kui Tõnul olid Leigol veel hobused – küll olid sobivad ja ilusad vaadata seal lainelistel maastikel lõkete vahel, oh nostalgiat… - sattus ta Kersna-tehtud Pealtnägijasse – küll oli armas teleinimene, oh mälestust… - seoses hobusepoisiga tülitsemisega. Ma ei mäleta enam, mis asja ümber seal sikutati, igal juhul tagajärg oli, et Tõnu lõpetas Leigol hobustega jamamise ära. Liiga palju intriige ja ekstsesse. Üks ekstsess oli Vidrike galopi ajal – küll oli hull uhamine, oh memuaare… - mil Brändi-nimeline hobune siis veel täkuna rajalt välja lajatas ja üle Raido Rüütli maasturi hüppas. Läbi kohtunike telgi jooksis ka. Ja pärast seda sai ruunaks. Brändi, kuidas sul läheb?
Tõnule ei saa pahaks panna, et tema tegi oma valikud. Need viivad ta, nagu kulgeja mööda Nuustaku künklikku maastikku, ka pärast langusi jälle tõusule. Kui omad ametnikuvad, tulevad lätlased üle kaitsmata piiri appi. Ja hobused on Tõnu naabertalus, kohe siinsamas mäe taga täiesti olemas. Järgmise loo tegelased, muide.


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat