Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Ratsaspordi emeriitprofessor püsib rühikalt sadulas


Isegi siis, kui 83-aastane ratsaspordikorüfee Mihhail Fadejev on teinekord mõelnud, et kuidagimoodi ei viitsi treeningule õpetust jagama minna, on ta pärast maneezis veedetud tunde kui ümbervahetatud. Teisisõnu – energiat ääreni täis. «Hobune annab  nii palju energiat,» kiidab ta. «See, et hobusega on kasulik sõita – nii vanadel kui noortel inimestel – on teaduslikult tõestatud. Ka siis, kui ise ei sõida, vaid annad üksnes tundi, oled pärast treeningu lõppu kui teistmoodi tehtud. Kerge ja vaba. Ei tea, kust see energia tuleb – tõesti vist hobuste käest.»

Ratsaspordi emeriitprofessoriks kiidetud Fadejev on ilmselt oma särava oleku ning noorusliku hoiaku just suksudele võlgu. Eas, kus enamikel inimestel kõndimisegagi raskusi, istub see mees sadulas ja juhib hobust kui noor jumal. Nädalapäevad tagasi austas ta oma esinemisega Luunja Karikas 2003 raames toimunud Balti noorte meeskondlikku maavõistlust ratsutamise takistussõidus – astus üles koolisõidu demonstratsiooniga. «Kõige raskem on sadulasse saada, aga kui juba seal olen, ega ma siis noortele inimestele järgi ei anna,» muigab ta. «Sadulas tunnen end sama kindlalt kui alati.» Seekord aidati vanahärra sadulasse, kui Fadejevi enda sõnul pole seegi mingi abituse näitaja. «Raske on minna, aga saan sellega hakkama küll,» ajab ta rinna kummi. Enne Luunjat oli Fadejev hobu seljas märtsis. «Ma olen kogu aeg hobuse seljas olnud, veel paar-kolm aastat tagasi sõitsin kohe kõvasti, õpetasin hobuseid ja kõik. Tondil Ratsaspordibaasis.»

Tondil on ta töötanud alates aastast 1946 ning ehkki pensionil, ei saa tänased ratsasportlased tema nõuannetest üle ega ümber. Elav entsoklüpeedia. Ruun Fööniks, kelle seljas Fadejev Luunjas säras, on tema enda koolitatud. Et aga Fööniks on mõnda aega Fadejevi käe alt eemal viibinud, ilmutas vanameister pahurustki, et hobune on paljut õpetatust unustanud ega tee päris seda, mida temalt nõutakse.

«Praegu pole mul ühtki nii head hobust kui vanasti,» tõdeb ta. «Siis olid nii head hobused, kes tegid hispaania sammu, passaazi, piaffe, piruette. Praegu sellist pole ja nii palju ei taha ka tööd teha kui siis - see on suur-suur töö.»

Millal 40-kordne Eesti meister nii takistus- kui koolisõidus, voltizeerimises ja mõõgaraiumises jälle hobuse selga istub, ei oska emeriitprofessor ise öelda. «Ei tea praegu, kuidas tervis lubab – aga sadulasse istuda võin ma igal ajal.»

Sadulas on ta juba istunudki igal ajal, õigemini – terve eluaja. Mitme hobuse seljas ta oma elu jooksul istunud, Fadejev ei mäleta. Saja piires - võibolla. Päris esimesi aga loomulikult mäletab. Kodus Petserimaal oli Eesti ajal kaks hobust, keda sai karjast galoppides koju toodud. Sõit käis sadulata. Sadulaga sõidu õppis ära siis, kui ta võeti Eesti sõjaväkke. Aastal 1939 sai Fadejevist Eesti Vabariigi Kahuriväe ajateenija. «Suurtükke vedasime hobustega,» pajatab ta. «Kogu aja olen ikka hobustega tegemist teinud.» Ning päris trennitegemine algas pärast sõda, kui Fadejevist sai Eest Laskurkorpuse spordikomando liige. Polkovnik Nõmm juhendas, sportlane Fadejev higistas. Sõitis kindral Pärna hobustega: ühel nimeks Piraat, teisel Buraan. Piraat oli oma nime igatahes täiega väärt, sest ilmutas nii suurt tigedust, et sööstis viha korral kallale nii liigikaaslastele kui inimestele. Fadejev mäletab, et kindral Pärn, suur mees, karistas riiakat hobust kõige maalähedasemal viisil: kui Piraat tahtis kallale tulla, haaras kindral kepi ja peksis kurikaela läbi. Kahjuks ei muutnud see aga Piraadi kanget loomu: ta ründas ikka ja jälle uuesti. Võistlustel too kurjur aga vimkasid ei visanud. «Kui harjunud olid tema ja ta vihaga, polnud vigagi ning kui sa juba sadulas oled, ei saa hobune enam midagi teha,» ütleb Fadejev. «Kõva sõitja valitseb hobust.» Aga Fadejev ise, on ta ka kõva sõitja? Mees muheleb. «Nooh, ei tea, eluaeg sõitnud.» Kõik. Ei mingit kiidulaulu. Buraan aga, kelle Pärnale kinkis kindral Vorošilov, oli sama energiline kui Piraat, aga tige mitte.

Kindrallike hobustega käis Fadejev mööda kohalikke võistlusi. Saavutuste rivi, kuhu teiste seas kuuluvad ka Nõukogude Liidu ja Leedu meistritiitlid, tuli aga juba teiste hobustega.

«Nii see kõik läks,» möönab Fadejev. «Võistlused ja laagrid. Iga aasta mais sõitsime ära ja septembris tagasi. Kogu aeg – Kiiev, Moskva, Rostov, kuude viisi olime laagris.» Venemaa on see mees risti-põiki läbi sõitnud ning võib pajatada surematuid lugusid kunagistest ratsaspordialadest, mis tänaseks nimestikust kadunud – mõõgaraiumisest ja voltizeerimist. «Mõõgaraiumine oli isegi Nõukogude Liidu spartakiaadidel võistlusala,» räägib ta. «Nooo, ja voltizeerimine ehk hobuste seljas võimlemine – saltod ja muu - oleks tänastelegi sportlastele väga kasulik. Praegu meil kahjuks seda ei tehta, aga vanasti…oi, kui hästi voltizeerisid. Mul oli grupis üks poiss, kes trampliinilt hüppas saltot üle kuue hobuse. Rahvas tõusis tribüünidel kohe püsti.»

Nii sportlasi kui hobuseid koolitanud Fadejev teab, et praegu on ta vanim ratsasportlane mitte üksnes Eestis, vaid kogu Baltikumis ka. «Tunnen kõiki sportlasi ja kedagi vanemat kui mina, ei ole. Üks mees oli Leedus küll 90- aastane, aga suri paar aastat tagasi.»

Kui aga Fadejevilt küsida, milline tema hobustest talle kõige armsam on olnud, jääb vastus tulemata. Etteheitev pilk küsija pihta tuleb aga seevastu küll.

«Minul on niisugune asi, et kõik hobused on ühtviisi armsad,» ütleb ta. «Mina armastan kõiki hobuseid, sest ma kasvatan neid kui inimesi.» Fadejev kiidab, et tema käe all tudeerinud hobused saavad isegi ta sõnast aru. Kasvandike kiindumus oma õpetaja vastu on sedavõrd eriline, et Fadejevi hüüatuse peale on rõõm laeni. «Kui kord kolm kuud tallist eemal olin, siis tagasi minnes hüüdsin talli ukselt hobusele «Mudik!» ja tema hirnus rõõmust vastu! Siis ütlesin: «Mudik, rabotai!» ja see hakkas kohe tantsima ning tegi seda nii kaua, kuni lubasin lõpetada,» pajatab Fadejev. Lõpetamise märk oli suhkrutükk. «Vjoot, niisugused hobused on mul olnud…»

Ning kes on kunagigi näinud vene filmitootjate loodud «Hamletit», mille peaosas säras Innokenti Smoktunovski, see on kogemata kombel kaenud ka Fadejevi koolitatud hobuseid. «Sinna tegin numbri,» on vanameister võidukas ja peab põnevust venitava pausi. «See oli nii: hobused on seotud lasipuu külge, vaim tuleb katusele. Hobused tõmbavad end lahti, sõimed lendavad, hobused jooksevad välja, hüppavad üle aia…aga värava peal seisan mina piitsaga, sest üks hobune peab tagajalgadele tõusma – ta tõusiski, nagu tsirkuses.»

Kuidas saab hobuse tagajalgadele? Fadejev muheleb ning teeb näo, nagu oleks tegu maailma lihtsaima trikiga. «Reflekside alusel,» rehmab ta käega. Kirjeldus on tõesti imelihtsana näiv: algul tõstad natuke ja siis muudkui rohkem ja rohkem, meelitad suhkrutükiga ja lõpuks hobune ise tõuseb. «No ei ole lihtne, aga peab oskama,» möönab Fadejev. «Peab oskama reflekse arendada, oled nagu psühholoog.»

Hobuseid trikitama õpetanud vanameister kiidab, et hobune on ütlemata tark loom, kel hea mälu. Mis on see, mida hobusele võimatu õpetada oleks? Fadejev kratsib kukalt ja pakub: «Rääkimine.» Kõik muu on võimalik. Ratsaspordi emeriitprofesseri käes loomulikult.

Pan Mihhaili kiituseks

Kui läheb kõnelemiseks Mihhail Fadejesvist, tõmbab Eesti Ratsaspordiliidu peasekretär Siim Nõmmoja kopsud õhku täis: «Fadejev on meie ratsasportlaste hulgas väga lugupeetud inimene ja seda mitte ainult oma vanuse tõttu - ta on olnud Eesti takistussõidu koondise kapteni Rein Pilli ja paljude teiste tänastel tippude treener.» Et Eestis on sellises vanuses aktiivseid ratsamehi vähe kui Fadejev, siis on tema kogemused ja teadmised Nõmmoja hinnangul ka hindamatud.

«Ta on ju Eesti ratsaspordi järjepidevuse sümbol läbi igasuguste valitsuste,» sõnab ta. «Arvan, et kuni on olemas pan Mihhaili sugused ratsasportlased ja neil on  ka hobused, siis Eesti ratsasport ei kao kuhugi. Ta on tõelise ratsamehe hingega väga tore inimene.» Muide, pan Mihhailiks kutsuvad  Fadejevit kõik ratsasportlased. Mis põhjusel, ei tea Nõmmoja vastata.

Kui tihti Fadejev taolisi ülesastumisi teeb nagu nädalatagusel «Luunja Karikal»? «Oma sõnade kohaselt oli ta sadulas viimati selle aasta märtsis aga viimast avalikku esinemist ei suutnud ta meenutada - vist 1980-90. aastatel,» ütleb Nõmmoja. Kulissidetaguseid esinemisi jätkab pan Mihhailiks kutsutu Tondi maneezis.


Loe kommentaare (2)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat