Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Kaunitar korallidega ja teised Maa tütred


 

Sõna ja mõte on olulised ja ülevad nähtused küll, ent UNESCO ja L’Oreali auhinnad ja stipendiumid kogu inimkonna ja Maa jaoks kaitsvate ja päästvate saavutuste eest antakse liikumise “Naised teaduse” raames juba kümnendat aastat siiski nendele teadlannadele, kes tegelevad millegi tegelikuga. Soovitavalt geenide ja mikromanipulatsioonide tasemel.
Nobeli preemia laureaatidest koosnev žürii on pidanud vajalikuks suunata UNESCO vaimu ja L’Oreali raha jõud nende teadlaste toetamisse, kes uurivad inimkonda painavaid tõbesid ja geenivigu, Maad kahjustavaid ja ohustavaid protsesse erinevate taimede ja loomade näitel. Need naised pärinevad kõigilt kontinentidelt, on ületanud naisi alavääristava mentaliteedi ja ujunud vastuvoolu ookeanile, mille avarustes sooritatakse tõepoolest meie planeedi ja selle asukate tulevikku muutvaid tegusid.
Tegin meie lugejate jaoks äsja Pariisis mitmete globaal-tipp-kaunitaridega intervjuud. Olge lahked!
 
Miss Merebioloog
James Cooki Ülikooli (Austraalia) teadustedoktor Maria Joao Rego Rodrigues uurib meie planeedi tervislikku seisundit ja tema kui loogilise terviku kaitsmise võimalusi korallide näitel. 34aastane kaunitar on korallide sügavaimasse sisemisse ilusse tunginud nii Tansaania kui Keenia teadusasutuste rühmade liikmena.
Kui meie jaoks on korallrifid lõunamaine kaunis vaatamisväärsus ja lummava kujuga koralliharud tänu ära toomise keelule eriti eksootiline ja ihaldusväärne suveniir, siis Maria on varajasest noorusest saadik märganud ja muretsenud haiguste ja kahjustuste pärast, mis koralle hävitavad ja lammutavad. Kaunitar näeb meie elukeskkonda loogilise tervikuna ning teab, et see, mis juhtub meresügavuste asukatega, kipub juhtuma Maa asukatega tervikuna ning mõjutab-ohustab seega inimkonna tulevikku.
“Me käisime koos vanematega juba minu lapsepõlves India ookeani erinevates piirkondades sukeldumas ja ma märkasin, et mõnes kohas muutuvad korallrifid ulatuslikult valgeks – surevad ära. Ja nende moodustiste, mis kasvavad vaid 1-3 sentimeetrit aastas, taastumine võtab aastakümneid, samal ajal kui häving võib toimuda sekunditega,” räägib naine, kelle enese juured on Indias Goas, kus ta muide üldse käinudki pole. “Korallrifid on kalade kui tuhandete inimeste toiduse elukeskkond, nad kaitsevad kaldaalasid lainete stiihia eest – ent nii kliima soojenemine kui kalurite rumalalt ühe-päeva-liblikalik vandaalitsemine kipub neid ulatuslikult ja pöördumatult tapma.”
Marial tekkis väga isiklik suhe korallriffe moodustavate ja nende vahel elutsevate elusolenditega – nagu valgustus, sügavalt olemuslik äratundmine. Seepärast läks ta oma kultuuris tavalise naiseliku elukäigu asemel ülikooli ning sealt edasi kõrgteadusse.
“Ühest küljest soojendab El Nino, globaalne kliima soojenemine vett maailma meres nii, et seal hakkavad vohama bakterid ja seened. Need tekitavad õrnades ja aeglase kasvuga korallikolooniates üha ulatuslikumaid epideemiaid. Teisalt on harimatute ja oma rumaluses julmade kalameeste käes järjest võimsamad vahendid kiire ja lõpliku saagi tabamiseks. Dünamiit ja muud õudused, mis hävitavad hetkega inimkonnale eluliselt nii oluliste kalaparvede elukeskkonna,” teab Maria. “Korallriffe ei saa uuesti üles ehitada, mereasukaid ei saa tavamõistes ravida ega vaktsineerida. Küll aga saame inimtegevust suunata. Kõik teadusalad peaksid püüdma kliima soojenemist peatada. Igale kalurile ja inimesele, kelle argitegevus kipub väga karmilt millegi-kellegi arvelt tulema, peab mõjuvat selgitustööd tegema.
Tõsi küll, ma tean väga hästi, et rumal ja vaene inimene läheb tigedaks teadlase peale, kes püüab teda keelata ja ähvardab karistustega. Aga minu töös ongi ohtusid rohkem kui idülli.”
Esmapilgul võib Maria töö tunduda lõputu piknikuna. Ta sõidab – reeglina kolmeliikmelise teadlastekambaga – päevade kaupa paadiga mööda India ookeani, sukeldub ja talletab proove, einestab ja puhkab seal samas paadis. Tegelikult on nii, et sukeldutakse alati kahekesi – et teineteisel silma peal hoida – ja kolmas teadlane valvab paadis. Sukelduvat teadlast ohustavad teravad korallid, mereloomad ja ülerõhk ning tegelikult on sageli meresügavustes – aga ka mere peal paadis – rõske ja jahe, mitte üldse kuurordi tingimused.
“Õhtupoolikuti tipime päeval ookeanist toodud materjale arvutisse ja töötleme proove laboris. Seega on mul üsna lõputud tööpäevad, mis hoiavad mind lakkamatult ühenduses globaalsete protsessidega. Nii missioonitunne kui keskmisest pehmelt öeldes põhjalikum teadlikkus tingivad selle, et olen otsustanud kogu oma elu teadusele pühendada,” tunnistab Maria. “Selge, et naisena tahaksin lapsi ja pereelu – aga ma olen ära tundnud, et selles elus on mul üldisem ülesanne kogu inimkonna tütre ja teenijana.”
 
Naranjargal Dashdorj (27)
“Naised teaduses” liikumine on premeerinud ja toetanud teadlannasid, kes on jõudnud inimkonda ikka veel laastavate haiguste uurimisel ülipeente geeni- ja rakumanipulatsioonide tasanditeni. Peenimate algosakeste kaudu kahjutustatakse tuberkuloosi (Andrea von Groll Brasiiliast) ja leeprat (Indira Nathi Indiast), diabeeti   (Jamillah Zamoon Kuveidist) ning uuritakse-kasutatakse tüvirakke (Mde Tri Ari Penia Kresnowati Indoneesiast).
Mongoolia iludus Naranjargal Dashdorj kasutab globaaltasemel tunnustus-stipendiumi aga inimkonda painava hingelise-vaimse katku, depressiooni uurimiseks ja seljatamiseks. Pärit rahva seast, kus naisi kiputakse alavääristama ning teadusest ei teata veel midagi, oskab Naranjargal vägagi hinnata võimalust oma töödest rääkida Pariisi südames Prantsuse Teaduste Akadeemias, vaatega Eiffelile ja Triumfikaarele. UNESCO saalis stipendiumi vastu võttes hoolitseb ta ühtlasi selle eest, et vaatamata pikale nimele konfereeritaks tema nimi täies ulatuses ja õigesti.
Hiinas psühhiaatriks õppinud mongolite tütar tegi doktorikraadi Suurbritannias Nottinghamis. Ta kinnitab, et olenemata kliimast ja elulaadist kannatab kujuteldamatult suur osa inimkonnast depressiooni ja muude psüühiliste häirete all. Olenemata sellest, kas kesknärvisüsteem on sügavalt loksutatud külmast ja pimedast või kuumast lõõsast, ülemäärasest rikkusest või rusuvast vaesusest – ikkagi saab vaid 30 % abivajajatest õige diagnoosi ja ravi. Preili Dashdorj uurib depressiooni molekulaarsel-rakulisel tasemel ning on veendunud, et tulevikus saab sedalaadi korratusi korrigeerida plaastriga a la nikotiinsõltuvusest võõrutamine.
“Praegu teen oma erinevast rahvusest ja soost, vanusest ja rahvakihtidest patsientidele tuhandeid aju elektroentsefalogramme ja uurin neid ka magnet-resonants-meetodil. Saan sügavuti teada, mis toimub ajus rahulik, kurb või rõõmus olles ning kuidas mõjub üks või teine ravim neile seisunditele ja staadiumidele,” kirjeldab naine. “Inglismaal tehtu ja saavutatu viin üle Mongooliasse, kus psühhiaatria on alles lapsekingades. Minust saab Mongoolia uue taseme psühhiaatria rajaja.”
Mongoli kangelaste järeltulija oskab end kehtestada ja arusaadavaks teha, nii et küllap see nii ka läheb. Kusjuures naine väidab, et lõpuks ometi on Maa peal toimumas üles ehitav ja raviv rahvaste ränne erinevalt varasemate ajastute tapvast-vallutavast-lammutavast: “Minusugused teadlased rändavad oma vähem-arenenud koduriikidest kõrgeima teaduse ja tehnika lätete juurde, ammutavad ja arenevad – ja viivad siis oma teadmised-kogemused kodusesse tundrasse tagasi.”
 
Maja Zagmajster (30)
Taimede ja loomade vastupidavuse uurimine ja toetamine aitab säilitada inimkonna jaoks elusat ja ilusat planeeti tema liikide paljususes. Nendes ülipeenel tasemel töödes peegeldub alateadlik soov leida elujõu saladus ja ülima vastupidavuse võti igas olukorras. Carolina Trochine (Argentiina) uurib Patagoonia keskkonnatundlikest taimedest koosnevaid ökosüsteeme, Yonelle Dea Moukoumbi (Lõuna-Aafrika) manipuleerib riisi kui inimkonna suure osa põhitoiduse geenidega, Lina Maria Saavedra Diaz (Kolumbia) päästab meretaimestikku ja Susanna Phoboo (Nepal) Himaalaja taimestikku, Federica Migliardo (Itaalia) uurib võimalusi ensüümide abil ületada UV-kiirte kahjustusi ja toimet. 
Samal ajal kui Serbia seondub massiteadvusele kodusõja-teadete ja Eurovisioni “Letosvetiga”, uurivad sealsed teadlased näiteks Balkani poolsaare mäestikes maaalustes koobastes elutsevaid ökosüsteeme.
“Meie mäestikes elavad unikaalsed molluskid ja muud pisiloomad, kes suudavad ellu jääda täiesti võimatutes tingimustes – valguseta, toiduta, õhuta. Nende elukate, kellest inimestel on ülipalju õppida, nimetus on troglobiondid, ning samas ohustavad inimesed neid olendeid kogu aeg ja igal sammul. Mäestike kui globaalselt ülioluliste nähtuste püsimise huvides on ülioluline, et nende sisemuses säiliks elu – see säilib, kui inimkond lakkab saastamast-hävitamast ja loobub enesehävituslikust teest sellisel otsesel ja kaudsel moel,” manitseb Maja. “Ma täiendan Washingtonis ja Gainesville’is, Floridas oma oskused ja teadmised maailma troglobiondi-teaduse ja tehnika viimase ja tulevase sõna tasemele ning tahan kogu südamest anda oma panuse maa-aluse fauna säilitamisele. Sellest oleneb ka inimkonna tulevik, ilma et inimesed endale aru annaksid, kui otseselt olenevad nad mägede tervisest ja kuivõrd mägede tervise määravad nende sees elavad loomakesed. See on otsene ühendus Maa elujõuga ning Elu kestmise saladuse võti.”
 
Edasi tuleb huvitavat lugemist neile, keda huvitab, mis toimub maailma tippteaduses:
 
“Naised teaduses” laureaadid 2008
100 000 USA dollarit
  1. Lihadh Al-Gazali. Araabia Ühendemiraatide Ülikooli geneetikakliiniku professor. Pärilike geeni-haiguste uurimine-ennetamine Aafrika ja Araabia riikide lastel.
  2. V. Narry Kim. Souli Rahvusülikooli bioloogiateaduste kooli professor Koreas. Uue klassi RNA molekulide uurimine-töötlemine geenide regulatsioonis.
  3. Ada Yonath. Iisraeli Rehovoti Biomolekulaarse Assamblee juht ja professor, Weizmanni Teadusinstituudi professor. Proteiinide biosünteesi erinevus inimese ja haigusetekitajate rakkudes kui antibiootikumide käivitaja ribosoomide tasandil, kristallograafilised manipulatsioonid.
  4. Ana Belén Elgoyhen. Argentiina Buenos Airese Geenitehnoloogia ja Molekulaarbioloogia Instituudi professor. Kuulmise molekulaarse olemuse avastamine ja käsitlemine.
  5. Elizabeth Blackburn. USA California Ülikooli biokeemia ja biofüüsika teaduskonna professor San Franciscos. Kromosoomide otsmiste telomeer-struktuuride, kulumise ja anomaaliate avastamine ja suunamine vähi tekke ja vananemise protsessi juures.
 
Stipendiaadid 2008
20 000 USA dollarit aastas kahe aasta jooksul
  1. Carolina Trochine. Argentiina Buenos Airese teaduse ja tehnoloogia instituudi ning Aarhusi Ülikooli Looduskeskkonna uurimise instituudi ökoloog Taanis. Patagoonia ökosüsteemide uurimine, keskkonnatundlike taimede kaitsmine.
  2. Andrea von Groll. Brasiilia Rio Grande Föderaalülikooli ja Belgia Prints Leopoldi Troopilise meditsiini instituudi mikrobioloog. Tuberkuloositekitajate olemus, tüved ja resistentsus, mis põhjustab Rio Grandes 20 % haigestumise kui ülejäänud Brasiilia rahvastikul – selle patoloogia peatamine.
  3.  Lina Maria Saavedra Diaz. Kolumbia ning USA New Hampshire’i ökoloog. Merekeskkonna uurimine, saastatuse vähendamine, meretaimestiku kaitse.
  4. Made Tri Ari Penia Kresnowati. Indoneesia Bandungi Tehnoloogiainstituudi ja Austraalia Melbourni Monashi Ülikooli Keemilise Tehnoloogia Teaduskonna biotehnoloog. Tüvirakkude uurimine ja manipulatsioonid haavandite näitel.
  5. Naranjargal Dashdorj, Nottinghami Ülikooli Meditsiiniteaduste Instituudi neuroteadlane, Mongoolia. Depressiooni toime peaaju rakkudele ning võimalused mikromanipulatsioonide abil psühhiaatrilisi häireid ravida.
  6. Susanna Phoboo, Nepali Katmandu Tribhuvani Ülikooli ja USA Massachusettsi Ülikooli taimekasvatuse, pinnase ja putukateaduste instituudi ökofüsioloog. Himaalaja taimestiku kasutamine traditsioonilises meditsiinis.
  7. Jamillah Zamoon, Kuveidi Ülikooli ja USA Franklini Ülikooli strukturaalbioloog Chicagos. Proteiinide struktuur ja funktsioon diabeedihaigete krooniliste haavandite ja muude tüsistuste ravimisel.
  8. Magda Bou Dagher Kharrat. Liibanoni Beiruti Saint Josephi Ülikooli ja Prantsuse Lõuna-Pariisi XI Ülikooli keskkonnateadlane. Liibanoni taimede geneetika ja haiguste uurimine ja ennetamine õrnade ökosüsteemide mikrotasandil kaitsmiseks.
  9. Hakima Amjers. Maroko Abdelmalek Essaadi Tetouani Ülikooli ja Belgia Gemloux Ülikooli agronoomia teaduskonna mikrobioloog. Bakterite eluvõimelisus ekstreemsetes – ülimalt soolastes või suhkrustes – keskkondades ning selle kasutamine toiduainete, ravimi- ja kosmeetikatööstuses.
  10. Federica Migliardo, Itaalia Messina Ülikooli ja Prantsuse Lille’i Ülikooli Molekulaaraine dünaamika ja struktuuride laboratooriumi biofüüsik. Organismide vastupidavus eriti ebasoodsatele tingimustele ja UV-kiirtele tänu stabiliseerivatele ensüümidele.
  11. Alma Tostmann. Hollandi Nijmegeni Radboud’ Ülkolli ja Tansaania Moshi Kilimanjaro Kristliku Meditsiinikeskuse biomeditsiini teadlane. Tansaania diabeetikutel esineva tuberkuloosi ja muude võimendunud haiguste ravi ilma resistentsi tekitamata.
  12. Maja Zagmajster. Sloveenia Ljubljana Ülikooli ning USA Washington DC Ameerika Ülikooli ja Florida Gainesville’i Ülikooli keskkonnakaitse bioloog. Maa-alustes õhuta-valguseta koobastes elavate organismide vastupanuvõime ja selle laienemine inimtegevusest tulenevate keskkonnakahjustustega toime tulekuks.
  13. Yonelle Dea Moukoumbi. Gaboni Benini Abomey-Calavi Ülikooli ja Cotonou Aafrika Riisi Keskuse agronoom. Riisi proteiinide uurimine ja manipulatsioonid selle põhitoiduse vastupidavuse ja viljakuse tõstmiseks.
  14. Maria Joao Rego Rodrigues. Austraalia James Cooki Ülikooli korallriffide uuringute keskuse, Tansaania Zanzibari Mereteaduse instituudi ja Keenia Looduskeskkonna kaitse Ühenduse merebioloog. Korallriffide seisundi ja haiguste uurimine seoses kliima soojenemise ja maailmamere saastumisega.
  15. Hanneline Adri Smit. Lõuna-Aafrika Stellenboschi Ülikooli ja USA California Berkeley Ülikooli võrdlev fülogeograaf. Genoomi muutuste uurimine ja suunamine Aafrika imetajatel, eriti vombatitel, nende kaitseks ja alalhoiuks.  
 
10 aasta jooksul toetatud teadusharud ja kõik laureaadid
  1. Tulevikuline meditsiiniteadus – pisimal ainetasandil reuma, vähi, autoimmuunsete haiguste (astma, artriit) täppis-ravi.
  2. Biosfääri kaitsmine – põua ja tulekahjude, taimehaiguste ja üleujutuste ületamine.
  3. Epideemiate kontrolli alla saamine – leepra, Chagas, amööb-parasitaalsed soolestiku haigused.
  4. Pärilike haiguste avastamine ja ennetamine – verehaiguste sünnieelne diagnoosimine, kurtuse molekulaar-geneetiline diagnoosimine, geenihaiguste piirkondlik avastamine-ennetamine.
  5. Reproduktsiooni ja evolutsiooni uurimine – kunstlik viljastamine, imetajate sooliste erinevuste kromosoomtasand.
  6. DNA saladuste avastamine – reproduktiivsete mehhanismide DNA baas, kloonimine ja kunstlike inimkromosoomide loomine, geneetilise teabe biotehnoloogiline sisestamine rakkudesse.
  7. Vananemise vastane võitlus – Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, telomeeride manipulatsioon vananemise ja vähi tõrjeks.
  8. Tulevikuainete avastamine – ehitusmaterjalid, kergemad-tervislikumad-vastupidavamad tarbematerjalid, süsinik- ja nanomaterjalid.
  9. Uuringute tehnoloogia täiustamine – ülisuure lahutusega mikroskoobid, atmosfääri saastatuse uurimise optiline tehnika.
  10. Mikroelektroonika uued dimensioonid – pooljuhtide uued põlvkonnad, laserite ja arvutite viimane sõna.
 
1998
Grace O.L. Olaniyan-Taylor. Nigeeria. Epidemioloogia ja südame-veresoonkonna haigused.
Myeong-Hee Yu. Korea. Haiguste proteiin-tasandilised põhjused.
Pascale Cossart. Prantsusmaa. Infektsioonide molekulaar-rakuline tasand.
Gloria Montenegro. Tšiili. Taimede ökosüsteemide kaitse.
2000
Thressa Campbell Stadtman. Maryland, USA. Biokeemia – seleeni kasutamine ja funktsioonid.
Valerie Mizrahi. Lõuna-Aafrika. Tuberkuloos ja teised nakkuslikud epideemiad.
Margarita Salas. Hispaania. DNA paljunemise mehhanismid.
Eugenia Maria del Pino Veintimilla. Ecuador. Galapagose saarte erilise konnaliigi uurimine ja kaitse.
Joanne Chory. California, USA. Taimede valgusele reageerimise uurimine.
2001
Adeyinka Gladys Falusi. Nigeeria. Pärilikud verehaigused Aafrikas.
Suzanne Cory. Austraalia. Lümfoomi ja teiste vähiliikide geneetilise aluse uurimine.
Anne McLaren. Inglismaa. Kunstlik viljastamine. (lahkus meie hulgast 2007)
Mayana Zatz. Brasiilia. Pärilike neuromuskulaarsete haiguste diagnoosimine.
Joan Argetsinger Steitz. Yale, USA. RNA molekulide ehitus, funktsioon ja patoloogiad.
2002
Marianne Grunberg-Manago. Prantsusmaa. Uusim molekulaarbioloogia.
Nagwa Meguid. Egiptus. Downi sündroomi ja neuropatoloogiate uurimine Vahemere regioonis.
Indira Nath. India. Leepra patogenees, ennetamine ja ravi.
Mary Osborn. Saksamaa. Immunofluorestsents mikroskoobi leiutamine-rakendamine.
Ana Maria López Colomé. Mehhiko. Vaegnägemise teke, ennetus ja ravi.
Shirley Tilghman. USA. Embrüoloogiline areng, sünnieelse pooldumise uurimine.
2003
Karimat El-Sayed. Egiptus. Kristallide kasv ja neerukivide moodustumine.
Fang-Hua Li. Hiina. Elektronmikroskoopide uusima põlvkonna leiutamine.
Ayse Erzan. Türgi. Puukujuliste struktuuride moodustumise uurimine.
Mariana Weissmann. Argentiina. Süsiniku uute formatsioonide uurimine.
Johanna M. H. Levelt Sengers. USA. Vedelike kriitilisuse eksperimentaal-teoreetilised uuringud.
2004
Jennifer Thomson. Lõuna-Aavfrka. Põua, haiguste ja muude ohtude suhtes vastupidavate transgeensete taimede aretamine.
Nancy Ip. Hiina. Närvisüsteemi kasvu ja moodustumise molekulaarse tasandi uurimine ja mõjutamine.
Christine Petit. Prantsusmaa. Päriliku kurtuse jt. meeleelundite häirete geenitasandi uuringud.
Lucia Mendonca Previato. Brasiilia. Chagase haiguse olemuse, ravi ja ennetuse uurimine.
Philippa Marrack. USA. Lümfotsüütide toime ja tähtsuse uurimine immuunsüsteemis.
2005
Zohra Ben Lakhdra. Tuneesia. Infra-spektroskoopia tehnika arendamine ja kasutamine meditsiinis ja saastatuse määramisel.
Fumiko Yonezawa. Jaapan. Vedelmetallide ja pooljuhtide teooria ja kompuuter-matkimine.
Dominique Langevin. Prantsusmaa. Detergentide ja emulsioonide uurimine.
Belita Koiller. Brasiilia. Elektronide uurimine korrapäratutes materjalides (klaas).
Myriam P. Sarachik. USA. Metallide ja isolatsioonimaterjalide vaheline elektronide juhtimine.
2006
Habiba Bouhamed Chaabouni. Tuneesia. Geneetiliste haiguste analüüs ja ennetus.
Jennifer Graves. Austraalia. Imetajate genoomi evolutsiooni uuringud.
Christine Van Broeckhoven. Belgia. Alzheimeri jmt. geneetiline uurimine.
Esther Orozco. Mehhiko. Amööbidest põhjustatud infektsioonide uurimine troopikas.
Pamela Bjorkman. USA. Immuunsüsteemi reageeringute analüüs.
Christiane Nüsslein-Volhard. Saksamaa. Kõrge kvalifikatsiooniga naiste võime teadust ka emadena edasi teha. Meditsiini Nobel 1995
2007
Ameenah Gurib-Fakim. Mauritius. Mauritiuse taimede biomeditsiiniline uurimine.
Margaret Brimble. Uus-Meremaa. Looduslike materjalide analoogide süntees.
Tatiana Birshtein. Venemaa. Suurte molekulide kuju, suuruse ja liikumise uurimine.
Ligia Gargallo. Tšiili. Polümeeride lahustuvuse uurimine ja mõjutamine.
Mildred Dresselhaus. USA. Eriti vastupidavate ehitusmaterjalide sünteesimine.
 
Žürii 2008
  1. Prof. Gunter Blobel, esimees – Nobeli preemia laureaat meditsiini alal 1999
  2. Koichiro Matsuura, au-esimees – UNESCO peadirektor
  3. Prof. Christian de Duve, fondipresident – Nobeli preemia laureaat meditsiini alal 1974
Aafrika: Prof. Nagwa Meguid. Kairo, Egiptus (laureaat 2002)
              Prof. Valerie Mizrahi. Lõuna-Aafrika (laureaat 2000)
              Prof. Onesmo K. Ole-Moiyoi. Keenia
Aasia: Prof. Nancy IP, Hong Kong, Hiina (laureaat 2004)
           Prof. Kiyoshi Kurokawa, Tokyo, Jaapan
           Prof. Indira Nath, India (laureaat 2002)
Euroopa: Prof. Pascale Cossart, Prantsusmaa (laureaat 1998)
               Prof. Mary Osborn, Saksamaa (laureaat 2002)
               Prof. Marc Van Montagu, Belgia
               Prof. Jacqueas Leclaire, L’Oreali teadusuuringute direktor
               Prof. Maciej J. Nalecz, UNESCO Baas- ja Inseneriteaduste osakonna juht
Ladina-Ameerika: Prof. Gloria Montenegro, Chile (laureaat 1998)
                              Prof. Armando Parodi, Argentiina
                              Prof. Mayana Zatz, Brasiilia (laureaat 2001)
Põhja-Ameerika: Prof. Jeffrey Ravetch, USA
                            Prof. Joan Steitz, USA (aureaat 2001)       
 
 
Põhimõtted
  1. Toimigem rollimudelina, mis innustab tulevasi põlvkondi
  2. Kandkem edasi teadusjanu
  3. Julgustagem naisteadlasi põhjustama muudatusi
  4. Tugevdagem ja toetagem teadus-uuringuid kõigil kontinentidel
  5. Pühitsegem loovust ja uuenduslikkust
  6. Kaitskem tasakaalu ja sugudevahelist võrdõiguslikkust
  7. Moodustagem naisteadlaste vahel vastupidava võrgustiku
  8. Osalegem läbi naisteadlaste poliitiliste otsuste tegemises
  9. Kujundagem suhtumisi, mis muudavad teaduse palet
  10. Tutvustagem teadust kui edenemise allikat
 
Naised Maa teaduses
27% maailma teadlastest on naised
-         46% Lõuna-Ameerikas, 29% Aafrikas, 15% Aasias
32% riiklike ja 18% era-laboratooriumide töötajatest on naised
521 Nobeli preemiast meditsiini alal on 12 saanud naised
Prantsuse Teaduste Akadeemia 59 kuldmedalist 2 on saanud naised
                                                  494 liikmest 30 on naised
OECD andmetel on 82% poistest ja 53% tüdrukutest veendunud oma teaduslikes võimetes
 
L’Oreali arvuline-kõlbeline portree
 
Kosmeetika müügi abil kogu maailmast kokku kogutud raha õiglane tagasi-investeerimine teadusse-kultuuri-haridusse-sotsiaaliasse.
Moto: “Igaühel on õigus olla ilus.”
Idee: Ilu tagab elukvaliteedi – sisemine ja välimine on kooskõlas.
Ideaal: Solidaarsus – haigetega (keda toetatakse läbi ilu)
-         kodututega (vabatahtlike supiköögid)
-         asotsiaalidega (ratastevaheliste naiste järje peale aitamine)
-         töötutega (töökohtade loomine-pakkumine-leidmine)
Muuseumide ja koolide toetamine.
Majandus- ja sotsiaalterviku loomine kogu Maal.
L’Oreali ja tema korporatiivse fondi esimees – Sir Lindsay Owen-Jones
Viitsepresident, fondi eksekutiivjuht – Beatrice Dautresme
Investeeringud-liikumised:
-         teadus ja haridus – naiste kaudu, ilu vahendusel
-         info ja preventsioon (nt. “Juuksurid AIDSi vastu”, mis hõlmab 2,5 miljonit juuksurit - ja keskkond)
-         kultuurivahetus ja võrdõiguslikkus
52 naisteadlast-laureaati 26 maalt
120 rahvusvahelist stipendiumi 67 maale
335 rahvuslikku stipendiumi 35 maale
 
Telekast kosmeetikareklaame vaadates on huvitav tagataskus hoida faktid:
25 ülemaailmset kaubamärki
130 riiki
63 000 töötajat
17 miljardit eurot käivet


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat