Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Mairis Marupest


 

Mairis Penelis on ehitanud Riia linna Jurmala-poolse külje alla vinge ratsaspordikeskuse, millesugust tema Eesti sõprade ja kolleegide sõnul Eestis ei olegi. Marupe tallikompleksi võlu on selles, et ta on hästi uus ja värske. Kuna omanikud-pererahvad on tänini ise sealsamas tallis elanud – nagu normaalsetel inimestel kombeks – siis on kõik nüansid ja hobukõrvalised ruumid hästi mõnusalt läbi mõeldud ja koduks ehitatud. Aga et tegemist on tippude tekitamise ja majutamise keskusega, siis ei sebi seal ei inimlastest algajaid ega hobulastest pealekasvu. Mis on natuke nukker – emotsionaalselt. Ent ainuõige – ratsionaalselt. Kui tahad, et sul hästi läheks, pead tegema valikud ja valitud aladega eriti gigahästi tegelema – mitte ühtaegu pidama tippsporti pürgivat talli-maneeži, rendibokse, sugukarja, turistide-algajate harrastushobuseid, aastatepikku kasvatatavaid-väljaõpetatavaid müügihobuseid ja mida veel. Nagu kipuvad tegema alles alustavad hobumajandajad. Kes säärase killustumise tõttu alustamisest kaugemale ei pruugi jõudagi.
Mis puutub Mairise nimesse, siis hobusevõhikul on kahtlemata raskusi isegi selle välja mõtlemisega, kas tegemist on mehe või naisega. Kuivõrd Marupe on üsna ilmselt Läti kohanimi, läheb lihtsamaks. Ja see on juba selge, et Penelis on isase inimese nimi – nii, nagu Penele on tema õrnemasooline vaste. Vähem võhikud teavad, et Mairis Penelis on aastatepikkuste teenetega Läti koondise mees takistussõidus – umbes samas eas, nagu meie Tarmo Kutsar või mullu International Horseshow võitnud vennasvabariiklane. Kestvalt spordis on temagi. Ja tema kaasa Airisa Penele on maailma parim Läti koolisõitja.
“Ma ei ole tõepoolest poisike,” kinnitab oma tallikompleksi klaasseinaga külalistetoas – vaade on mõistagi maneeži – kaminasse puid lisav Mairis kohalejõudnule. Ent kohale jõudmisega, muide, on see lugu, et… see pole lihtne. Kui oled Riias hetkeks vaimustunud Latgale-Vitzeme-Kurzeme muinasmaakondade tähti taevasse sirutavast vabadusesambast – muide, meie paljukultuurilisele isamaale vabadusristi rajavad iseilutegijad võinuks mõelda, et siin elab peale kristlaste mitmete usundite ja rahvuste esindajaid, kes on (olnud) Eesti vabaduse saamise ja jäämise ees hindamatult teenekad ning seetõttu võinuks aatelise postamendi püsti panekul lättide pealt spikerdada – võiks Riia linnast välja pääseda. Jurmala – see on üldjoontes sama tee, midapidi lennujaamagi minnakse – maantee üks harudest päädib Tallinnaga ning sinna saab ükskõik millise Daugava-silla ületamise järel. Edasi aga on siltidega pahasti. Lätis on neid veel pikemate vahemaade järel kui Eestis, need on poole väiksemaks kirjas, nähtamatut tumesinist-plasshalli kaitsevärvi, nende peal pole pooli olulisi asju. Ja üldse on Eesti – ja iseäranis Pärnu – teeviidamajanduse pärast pidevalt pirtsutanud Mark Soosaar meile liiga teinud. Lätis on see asi kõvasti hullem. Seal pead sa teadma, kuhu sa lähed – või telefoniarvet tegema. Ses mõttes, et sõidad mobiili otsas kohale. Mööda pidevatest veenvatest plakat-märkidest, kuidas end Lätti laiendanud Merko ja Arco on nõus olema kasvõi Merks ja Arcs, peaasi, et pappi tuleb.
Ent siis on autasuks ilus vaatepilt ka. Ühe mehe – ja tema kaasa – elutöö, ei rohkem ega vähem. Lätis tänini moes ja armastatud stiil laiad liistud krohvi peal, muudab ratsakeskuse fassaadi koos kaunilt projekteeritud treppide-varjualuste kombinatsiooniga ühtaegu nii õhuliseks kui imposantseks, sõbralikuks kui soliidseks. Ligi kümme kopliteks jagatud hektarit embavad kompleksi, kus maneeži küljes on üks enam kui 30 hobuse, ja taga teine veel suurem tall. Ees aga on punastest tellistest sopiline ja stoiline elumaja – seda nägu, et üsna varsti saab valmis. Kuna Mairise ja Airisa villa alles valmib – sedamööda, kuidas pereisa raha teenib – on maneeži avaneva vaatega iseteenindav kohvik ühtlasi Penelise-Penele külalistetuba. Talli köök aga on külgepidi koos selle taga oleva pererahva koduse köögi ja üldse elamisega.
“Lapsed on tallis üles kasvatatud,” konstateerib papa Mairis tõsiasja. 18aastane kaunitarist tütar, kes sädistab sõbrannadega sealsamas, ei ratsuta ega taha üldse sellest elamise viisist rohkem midagi kuulda kui lapsepõlve ümber nagunii kogu aeg kummitas. 12aastane tütar pidavat aga vägagi vahvate eeldustega väike ratsasportlasehakatis olema. Alles valib, kas talle sobib rohkem ratsastus või hüppamine. Kõik asjad omal ajal.
Kõik asjad ühe kaupa.
“Ma ei laena ennast lõhki ega võta ette rohkem asju kui ühe korraga on võimalik suuta. Kõigepealt üks tall ja maneež. Siis seda tiivalt toetav teine tall. Nüüd oma enese elumaja. Elu käib kümneaastaste tsüklitega. Üks kümme – tallikompleksi ehitamise oma – hakkab läbi saama. Poolteist aastat on maja valmimiseks jäänud, siis tuleb tallist ära, päris majja kolida,” rehkendab Mairis. “Selleks, et graafikus püsida ja ära majandada, ei tuleks ilmaski bokside rentimise ega ratsakooli pidamisega välja. Bokside rendid on meil vastavalt siinse turu dikteerimisele ka teie Tartu hindadest tuhatkond teie raha madalamad, igal meie sportlasel on oma, mitte tsentraliseeritud ratsakooli treener ning seda olukorda ma üksinda seisus, kus 15 kilomeetri raadiuses ümber Riia on vähemalt neli ratsakeskust, kohe päris kindlasti ei muuda. Mul on transpordifirma. Paarkümmend eriti suurt rahvusvaheliste vedude veoautot. Eks majanduslanguse ajal läheb ka transarekkadel mõnevõrra hõredamalt kui seni. Aga mul ei ole põhjust piriseda. Kui on majanduslangus, siis on see kõigil – ja tegelikult ei sure ju keegi selle paratamatu elu sinusoidi tõttu, mis peegeldub ja laieneb ka transa- ja hobumajandusele, lausa välja. Kuna lõppkokkuvõttes jäädakse ka hullemas olukorras ellu, pole mõtet õhku halamisega paksuks ajada. Tuleb tööd teha. Hea tujuga.”
Mairis keeldub majanduslanguse ümber kurja kuulutamast ja vaeva vaakumast – sest ta pole eestlane ega ammugi mitte eriti nadi variant eestlast, poliitik näiteks. Mis siis, et Läti ühe kauase tippratsutaja võimatus hobumajandusega ära elada on ju tegelikult ikkagi absurdne ka. Aga nii on. Airisa ainus tegevus on ratsutamine – perekonna pea jaoks peab kuitahes tipptulemuste saavutamine püsima hobi koha peal.
Takistussõidu ja ratsastamise majutab Marupe keskus paralleelmaailmadena ära nii, et paaris ja paaritud päevad on vaheldumisi ära jagatud. Mööbliga ja mööblita. Kummapidi seal kolistatakse ja ei kolistata, pole oluline – vaevalt te sinna trenni lähete, eks ole.
Kui te ka kunagi Marupesse Mairise juurde ei trehva, siis võite vabalt ette kujutada, et see on täiesti tavaline pealt 60 hobusega majapidamine. Seal on alailma värkimispäev. Seal on kõrvuti nii graatsilised noorte sportlannade koolisõidugasellid kui ligi 190sentimeetrise turjakõrgusega killerid – sest kuidas sa madalama jalaga üle takistuste saad. Tõugudeks määratleb Mairis üldjoontes ühtlaselt läti sporthobuse. Üks eurosport kõik.
“Tegelikult on selle tõugude ja tõuraamatu värgiga Lätis üsna kehvasti,” nendib Mairis. “Siin on kaks konkureerivat ja kaklevat ühingut. Koostöö ja ühinemise asemel tülitsetakse ja segatakse üksteist – ma olen kuulnud, et teil on üsna samamoodi. Selle võrra oleme teist ette jõudnud, et meil on üks ühine hobuste register. Aga kuni on kaks kaklevat ja kangutavat seltsi, ei võeta meid Euroopa ühingusse. Mis mõjub teatavasti rahvusvaheliselt maksva tõuraamatu sisse seadmisele hukatuslikult – jätab hobuste hinnad ja sportlaste positsiooni madalamaks ja kõikuvamaks kui see olla võiks.”
Suvel on Mairise isiklik positsioon muuseas reeglina igas kuus vähemalt korra Eestis. Ta käib nii ise kui rahvuskaaslastest kolleegidega kaasas siin kõigil suurematel võistlustel. Sõbrad on siin. Meeldib siin. Ja meeldib ka vaadata, mida Igaunija omad talve jooksul teinud ja saavutanud on. Mairis ütleb, et kõrvalseisja objektiivne pilk kinnitab: pole võimalik rääkida mingist Eesti takistussõidu koolkonnast, igal mehel on oma stiil ning – mis kõige huvitavam ja jälgi segavam – see stiil muutub ja vaheldub iga aastaga. Ellermann vaatab, et Pillil on see hea nõks, Raag näeb, et Klettenbergilt tasub laenata toda võtet – ja šnitte pistetakse omavahel nii sujuvalt ümber, et ole ainult mees ja pea järge.
Otse loomulikult peavad Mairis ja Airisa järge, mis hobused kus parasjagu peale kasvavad – Gregoretti, kes Astrida ja Sintija tallis Kocenis üles on kasvanud, meeldib talle vägagi. Ta ütleb aupaklikult, iga sõna rõhutades ja silmade särades: “Ma tean seda hobust.” Mõnikord on lühikeses lauses erakordselt palju suhtumisi ja sisu sees.
Maailm aga on endiselt väike ja käepärane koht. Kuna ma lendasin Riiast edasi Pariisi, sain asitõendiks maailma väikesest ja ilusast ümarusest pildistada Riia Jurmala-poolset serva ka taevast. Lennuk ronis nii kiiresti nii kõrgele – ja pilved olid ka – et lausa kindlalt ja täpselt ei söanda öelda, et nüüd just Mairise-Airisa kuningriik üles sai pildistatud. Aga üldjoontes küll. Eksklusiivselt.
Ja eriti eksklusiivne lugu on endiselt ka igas sadamas leiduva eestlasega, mille juba Hemingway ära tabas ja raamatusse raius. Pärast Mairisega kohtumist Pariisi-lennukisse astudes ütles kena brünett stjuuard meile tere… selges eesti keeles. Sest tema isa on eestlane. Ta on eestlase-leeduka ristand. See kena kutt elab Leedus, tervitab – ja otse loomulikult üllatab – eestlasi Läti lennukite peal, mis suvalises suunas stardivad. Ja selline see meie Maa just nimelt ongi. Nii väike ja käepärane, et mitte üheski kohas pole mõistlik end lollisti lõdvaks lasta ega maakeeli vanduma pista. Isegi mitte mõttes. Kontrollimatutest sõnadest ja tegudest rääkimata.


Loe kommentaare (1)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat