Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Aitäh sulle, väike Ronja


Sest radikuliit võib nähvata siit, nii kui aknakest paotada. Laulab Ivo Linna ühes vanas laulus. Millal muidu see radikuliit ikka nähvad kui iseäranis kuuma ilmaga. Selleks, et vähegi arvuti taga tööd teha suuta, teed ukse ja akna vastakuti lahti. Õhk liigub. Turi on higine ja laua taga koogutamisest loomulikult pinges ka.

Lisame autosõidu. Vaese inimese asi – väikesel ustaval Hondal pole loomulikult konditsioneeri. Kuidas siis lapsi ja koera täis autos pikki otsi ühest Eesti otsast teise sõidetakse? Aknad alla keritud mõistagi. Ja tuuleke vuhiseb täpselt mööda turja. Higist turja.

Ühesõnaga just siis, kui Luunjas olid võistlused ja ma olin Sven Shoisile lubanud, et lähen neid kindlasti vaatama, sain teada, kui oluline ihujupp on kael inimese jaoks. Selge see, et tänu kaelale ei kuku pea peppu. Lisaks aga selgub, et me kasutame kaelalihaseid nii püsti tõusmiseks kui istumiseks, külje keeramiseks ja suhtlemiseks. Pea pööramisest rääkimata.

Seetõttu ei saa kaelaradikuliidi korral ei istu ega astu, köhhi ega naerda, puhata ega mängida. Mu kangekaelsust juhtus vaatama ja katsuma üks Viljandi kirurg, kes pole sugugi puhta tehnika pooldaja nagu paljud arstid. On veendunud mõttemaailma ja keha, tujude ja haiguste seotuses. Ütles, et kui pinges lihaste tõttu on närv sedasi selgroolülide vahele kiilunud ja tuuletõmbest põletikku läinud, saab valu vastu tablett ja blokaadsüst, närvi vabastab skalpell, aga tema arvab tegelikult, et ma pean mõtlemist muutma. Loobuma süütunnetest ja enese piitsutamisest, tegema tööd mõnu, mitte enesesundimisega.

Mõttemaailm saigi vapustuse. Täiesti ootamatust suunast. Ajalehe surmakuulutuste leheküljelt. Just samal päeval, kui Luunjas olid võistlused, suri mu pinginaaber. 36aastane imeilus ja häbematult andekas naine. Jättis keskkooli pooleli, sest oli vaja esimest korda mehele minna. Ühtegi oma talenti haridusega ei lihvinud, vaid töötas baaridaami, ettekandja ja hotelliadministraatorina. Armus ja abiellus, abiellus ja armus.

Kaks aastat tagasi suri tema isa, keda see brünett kaunitar maailmas üle kõige armastas. Oli elu aeg kaugsõidu meremees, kui maarotiks jäi, töötas Pärnus Uue Kunsti Muuseumis öövahina ja tegi maksale liiga. Kui mu pinginaaber oli oma kalli papa matnud, helistas ta mulle. Ütles, et ei taha pärast isa surma enam elada, vaid issi juurde. Et tal on üsna palju maale ja joonistusi, millest võiks näituse korraldada. Selle kõne jooksul ütles Merle vähemalt viis korda: “Tule mulle külla!”

Aga mina, tõbras, ei aidanud tal näitust korraldada. Andsin lihtsalt Mark Soosaare telefoninumbri. Et küll korraldub. Kuigi mu kutsikate lapsehoidja Pärnus on Merle üleaedne, ei jõudnud ma talle külla ka. Iga kord, kui tema majast möödusin, mõtlesin, et täna on kiire, vaja seda ja seda, küll jõuan.

Ei jõudnud.

Klassivennad kandsid Merle, meie lennu esimese Lahkuja kirstu, klassiõed pärgi ja lilli. Ema, poeg ja mõned kadunud kaunitari mehed käisid ta kirstu järel ja tegelikult oli ikka päris väga õudne sündmus. Olime nõutud ja sõnatud ega läinud peietele. Sest keegi meist ei tahtnud tilkagi seda vahendit, millega klassiõde ennast isale järele põletas.

Kael kange, hing haige – selge, et öösel sedasi magada ei saa. Roomasin autosse ja sõitsin Soomaale. Riisa rantshosse Ande juurde. Sisetunne ütles, et nüüd aitab ainult hipoteraapia.

Tõsi, tegelikult mõjub  tervistavalt ja klaarivalt juba ainuüksi Ande nägeminegi. On sihuke elujõuline ja heatujuline naisetükk, kes pole näiteks kell viis hommikul reeglina veel magama saanud, sest rantsho kliendid on ikka veel sauna, söötmist ja sibimist vajanud. Ja ikka tuleb sulle rõõmsalt naeratades vastu, annab sadula ja valjad ja tuleb sind maastikule saatma, sest mine sa neid metssigu tea. Pärast jätkab jälle või veel jõmakil pealinlaste teenindamist ja potitamist. Võeh.

Andel on üks kena väike, kompaktne, tundlik ja heatahtlik Eesti mära Ronja. Nooruke ja õrnake, pehme ja armas. Absoluutselt ületamatu “vahend” hipoteraapiaks, nagu nüüd tean. Ronjale sadulat selga pannes pidin hambad üsna tõhusalt risti suruma, et oma kaela-kuradiga kuidagigi kaubale saada. Ei saanud Andele näidata ka, et sitaks valus on – äkki poleks maastikule lubanud.

Ja siis – imede ime, aga see töötab! Koos hobusega vaikselt loksudes ja soojenedes lähevad inimese ihuliikmed tõepoolest paika ja töökorda. Pool tundi pärast radikuliidi upitamist hobuse selga on valu järele andnud. Selge, et mitte jäägitult, aga sinnamaale, et tühine tuikamine ei häiri enam.

Siis saab juba üle väljade kapata. Mis samuti – imede ime, töötab! Vastutuul puhub silmist pisarad pinginaabri pärast. Teadmine meie surelikkusest ja elu kaduvusest ei kao küll kuhugi, aga hobuse rütmis tuleb meelde, et elada on tegelikult mõnus ja elu pole sugugi üks hädaorg, mis siis, et ära surema pead kord. Heinapallid vuhisevad mööda, päike tõuseb ja varahommikune kärbes lendab suhu.

Nii ongi, et paari tunni pärast Ronja seljast maha ronides oled üleni uus. Pead on võimalik ilma peeta keerata ning sinna pähe on tuulutatud hulk muid mõtteid peale nende, mis niuksuma ja vesistama ajavad. Koju sõites panin autos mängima Harry Belafonte CD ja kinkisin Merlele laulu “Oh island in the sun…” Sest ta polnud elu sees välismaal, rääkimata päikesesaartest, käinud. Nüüd on tal oma päikesesaar, kus pole pohmelle ega maailmavalu ja sellega on asi ühel pool. Enam-vähem.

Küsisin Andelt, kas Ronja on müügiks. Ande vaatas mind nagu hullu – alles müüs oma hobused maha ja jälle vaja… Tegelikult oli küsimuse mõte hoopis selles, ega ei juhtu nii, et järgmisel korral Ronja juurde hipoteraapiasse minnes on Ronja kodust ära läinud. Palun, ei.

Ole mu jaoks kodus, väike Ronja – ja aitäh sulle!


Loe kommentaare (2)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat