Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Seedrile ja teekaaslastele Meeliselt


Eelmises ajakirja Oma Hobu numbris võttis Kärevere hobusekasvataja Meelis Välimäe oma pöördumisega “Luik, haug ja vähk” sõna intriigitsemise ja tülide teemal, mis muserdavad haiglaslikult õelaks suhted nii kahe suurema seltsi kui hobusekasvatajate kui isiksuste vahel. Meelis kurtis, et suur osa seltside tegelikuks tööks vajalikust aurust läheb üksteise kirumise peale ning et sa ei kuule üheltki hobusekasvatajalt-ratsutajalt-hobuinimeselt naljalt kellegi teise kohta sõnagi head. Ühegi hobustega ja hobustele elava inimese arvates ei oska keegi teine neid ei aretada ega kasvatada, ratsastada ega ratsutada. Kuni sellisel mannetul moel edenemise asemel kurja kummardatakse, rikutakse nii oma elu ja karma kui jäädakse ilma kõigist neist võimalustest ja rahadest, üleeuroopalistest abidest ja riiklikest soodustustest, mis on olemas nende alade viljelejatel, kes ei vihista oma võimalusi intriigide tuulde.
Meelis koos abikaasa Sirjega pani kirja isiklike kogemuste pealt reastunud probleemid ja nende lahendusvariandid. Selle rea kõige üldisem eesmärk on tülide ennetamine nende põhjuste kõrvaldamise tehnikas. Üleüldise registri loomine, mis kaotaks ka kahe seltsi vahelise sikutamise ja hõõrumise, rebimise ja kleepimise põhjuse, on teatavasti ka ratsaspordiliidu üks lähema tuleviku suuremaid plaane. Seega töötab inimlik loogika sarnaselt nii all kui üleval, nii tallis kui kabinetis. Sama kehtib hobusekasvatuse ja ratsutamisteenuste pakkumise kontrolli ja järelvalve kohta – ka selle vajaduse on erinevatel tasanditel ära jaganud nii teoreetikud kui praktikud.
Hiljuti käis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Meelisel ja Urvel ja nende 11 hobusel külas ning sai kaasa alljärgneva üleskutse.
 
“Meie, hobusekasvatusega tegelevate ja alustavate kasvatajate hinnangul on Eestis hobusekasvatuse valdkonda reguleeriv seadusandlus vähene ja vajab täiendamist. Järgnevalt mõned näited probleemidest, mille lahendamiseks oleks vaja seadusandlikku sekkumist ning ka põgusad lahendusvariandid.
 
Probleem nr.1
Hobuse omandiõiguse tunnistamine ja pass
Hobuse passi saamine on praktikas tihtilugu pikaajaline protsess ehk siis passi kättesaamine võtab palju aega. Lisaks ei tõenda EHSi välja antav hobuse pass omandiõigust. See on selgelt ja mitmes keeles kirjas passi esilehel. Milleks seda passi siis vaja on ja mis on see, mis omandiõigust tõestab?
Hobuse arvelevõtmine on kontrollimatu ehk siis tänase seisuga on suhteliselt lihtne minna suvalise hobuse või passiga seltsi ja öelda, et see on nüüd minu hobune - ja seal vormistatakse pass ringi.
Näide: Üks hobusekasvataja ootas EHSist passi 5 aastat hoolimata korduvatest meeldetuletustest. Hobune jõudis selle aja sees korduvalt omanikku vahetada ja lõpuks läks hobusele passi taotlenud inimene ise kohale ning teatas, et ta ei lahku enne, kui asi korras. Siis saadi dokumendid paarikümne minutiga korda.
 
Ettepanek nr. 1
Peaks olema selline register, sarnaselt autoregistrile, mille välja antav dokument tõendaks omandiõigust ja milles tehtavad toimingud oleks reguleeritud sarnaselt autoregistrile. Hobuse ID on võimalik kindlaks teha kiibiga ning hobuse registreerimine selles riiklikus registris ning kiibistamine peab olema kohustuslik. Ka peaks hobune olema arvestatav kui vara – näiteks abieluvarana jne.
 
Probleem nr. 2
Piiriületamine
Piiriületus on aetud megabürokraatlikuks ja seda eeskätt Eestisse sisse tulekul. Eestist välja saab lihtsalt, aga oma hobustega tagasi tulemisel on hulk takistusi ja bürokraatiat. Eesti tippratsutajad on jäänud näiteks Venemaal toimuvatel võistlustel osalemata, sest tagasitulekuga oleks nii palju probleeme. Vene toll laseb eestlased koos oma hobustega riigist välja, aga Eesti toll ei lase neid riiki sisse. Tollitsoonis ei tohi aga hobuseid auto pealt maha võtta ning tihti on juhtunud, et võistlustest ja pikast sõidust väsinud loomad peavad 7-12 tundi või veel kauem tollitsoonis autos seisma.
 
Ettepanek nr. 2
Oma hobustega koduriiki naasmist peaks lihtsustama, ehk siis - kui omanik naaseb riiki, siis peaks see piiriületus vähemalt koduriigi tollis kiiresti toimuma.
 
Probleem nr. 3
Veterinaaria
Hobusearstide vähesus ja omavalitsuste veterinaaride ebapädevus. Kohalikud ehk siis nn omavalitsuse poolt kinnitatud veterinaarid hoiavad üldjuhul hobustest eemale – sama kehtib ka nn lemmikloomaarstide puhul. Samas tundub puudulik nn riigiteenistuses olevate loomaarstide vastutuspool. Kui arst üldse kohale tuleb, siis paneb ta tihtilugu vale diagnoosi ja vale ravi ega vastuta oma otsuste ja tegude eest.
 
Ettepanek nr. 3
Lisada nn riiklike veterinaaride tööülesannete hulka ka hobuste valdkond, kohustada neid läbima vastavat koolitust ning kehtestama veterinaaridele vastutuspiirid oma tegevuse kohta.
 
Probleem nr. 4
Järelvalve
On kogemus, kus Veterinaar- ja Toiduameti spetsialist, kes käis talli inspekteerimas, vaatas põgusalt eemalt hobuseid ja kontrollis dokumente. Koostas ettekirjutuse/õigusrikkumise, millest enamus punkte on ebaseaduslikud või vähemalt mittepädevad ja kehtetud. Järelvalvespetsialist andis ka teada, et ta ei tea hobustest eriti midagi ning omab kogemust vaid veiste alal.
 
Ettepanek nr. 4
Järelvalvet tegev inimene peaks olema ikka saanud vastava hariduse ja teadma, mida ja miks ta kontrollib ning vaatab.
 
Probleem nr. 5
Hobusekasvatuse arendamine ja toetamine
  1. Enamus erinevaid maapiirkondade toetusprogramme ei loe hobusekasvatust põllumajandusettevõtteks ning hobust põllumajandusloomaks. Põllumajandusloomade aretusseaduses on vaid ohustatud tõud ehk eesti hobune, tori hobune ja eesti raskeveohobune nimetatud põllumajandusloomadeks. Ka on hobuslane põllumajandusloomaks loetud veterinaarkorralduse seaduses.
  2. Hobusekasvatust ei võeta maapiirkonnas kui alternatiivset majandusharu. Miks loetakse alternatiivseks majandustegevuseks näiteks jaanalinnukasvatust, turismi jne, aga mitte hobusekasvatust?
  3. Hobusekasvatusega alustavale ettevõtjale ei kehti ka EAS jms toetusprogrammid.
Ettepanek nr.5
Muuta olemasolevat seadusandlust selliselt, et hobusekasvatus lisataks maapiirkonna alternatiivse majandamise valdkonda.
 
Probleem nr. 6
Hobuste jõudluskontroll
Hobuste hindamine pole objektiivne. Hobuste hindamine käib tänase seisuga selliselt, et hindajad ja omanikud on samad ja hindaja ei saagi objektiivselt hinnata, sest mingi x aja järel tuleb sellesama hobuse omanik tema hobuseid hindama. Hobust ei hinnata mitte hobuste endi omaduste põhjal, vaid omaniku ja hobuse põlvnemise andmete põhjal.
 
Ettepanek nr. 6
Hobustele peaks riiklikult kehtestama kriteeriumid, mille järgi hobuseid hinnatakse. Näiteks peaks olema hobused nn pimehindamises ehk siis hindaja ei tea ülevaatusel hobuse nime, omanikku, kasvatajat ega põlvnemist.
 
Kokkuvõtteks:
Tuleks koostada tervet hobusekasvatust hõlmav seadus, kuid kuna see on suhteliselt pikaajaline protsess ja enamus probleeme vajaksid kiiremat lahendamist, siis võiks esialgu katsuda muudatusi teha olemasolevas seadusandluses erinevate muudatuste ja määrustega ning paralleelselt alustada ka tervikseaduse koostamist.
Oleme igati valmis seaduseelnõu välja töötamisel kaasa lööma ning tegema omalt poolt kõik selleks, et probleemid lahenduse leiaksid ja võimalikult paljud asjaosalised tehtuga rahule jääksid.”
 
 
Mis puutub üleskutsesse “Oma Hobus” – lõpetada intriigitsemine ja üksteise vastu töötamine ühisväe moodustamise asemel, siis esimesed toetavad kõned tulid Meelisele veel enne, kui ta ise värsket ajakirjanumbrit näinudki oli. Tema e-posti saabus valik samas suunas tundvaid ja mõtlevaid vastuseid. Ning seega võib öelda, et sõna kui tegu on juba lausutud. Järelikult on alustatud teekonda õhkkonna klaarimise suunas.
Mõned näited:
 
“Tere!
Ka mind on see probleem aastaid "närinud", ise olen seltsis osalenud aastaid, tolle algusaastatel olid probleemid isegi veel suuremad. Praeguseks on vähemalt paigas haruseltside süsteem.
Midagi peab ette võtma - see on selge - tegelikult on organisatoorselt tõuaretus nagu paigas ja mingit katusorganisatsiooni enam poleks otstarbekas välja pakkuda. Küsimus on lihtsalt selles, mis on sellise "sündroomi" põhjuseks, tunnen väga paljusid hobusekasvatajaid isiklikult.Omaette võttes on nad kõik väga toredad ja tegusad inimesd, paljud ka endised tippsportlased. Mina nimetaksin seda "vankrihobuse" sündroomiks - neil puudub võime näha asju laiemalt, pidades oma valitud teed elus ainuõigeks. Ja kui on võimalik jagada mingeid rahasid - siis võideldakse oma asja eest kõigi vahenditega. Ka mul oli plaan - tahaks pakkuda selle probleemi lahenduseks omaltpoolt välja "Hosmarketis" (veebiajakiri hobusekasvatajatele) omapoolse põhjendustega artikli - kutsudes siis kõiki avalikult seda arvustama. Arvan, et midagi on nendel inimestel siiski ühist!”
 
 
Tere. Olen Oma Hobu lugeja ja hobuseomanik. Julgustasite oma artikli lugejaid vastukaja andma. Tahan öelda,et artikkel tekitas meeldivaid tundeid ja julgustas. Ometi leidub inimene, kes ei võta südameasjaks teiste hobusekasvatajate ja -omanike otsuste ning sammude muttatampimist. Aitäh!
 
Tere!
Ütlen ette ära, et vaidlema ma ei hakka. Olen teie seal öelduga täiesti nõus. Räägin ära oma juhtumi.
Kuigi olen alles 14, on mul 3 hobust ja ma sõidan kolmega. Kõik nimetatud on traavlid, kes mulle nö. jama tekitasidki.Nimelt oli mul ammu kavas hakata võistlema ja nagu öeldakse üks kord on ikka esimene kord. Erandit ei tehtud ka minu puhul. Enne võistlusi aga juhtus nii, et ka minu parim sõbranna pidi seal võistlema. Temal ei olnud see esimene kord. Enne võistlusi hakati mind mõnitama:"Tal on traavel, ta ei jõua sellega kuhugile." Eks ikka sisimas tegi see mulle haiget, ma ei näidanud seda välja ja tegin, nagu neid mõnitusi polekski. Kuid kaua sa jaksad?
Jõudiski kätte suur päev - minu esimesed võistlused. Ma ei seadnud omale seal kõrgeid eesmärke. Olin õnnelik, et olin jõudnud niigi kaugele. Läks nii, et tõrkusin välja mõlemast parkuurist, kus osalesin. Ma ei teinud sellest erilist numbrit. Minu sõbranna sai aga kolmanda koha. Mis siis ikka, tema oli poniga - mis mul sellest - temale ei olnud see ka esimene võistlus.
Alguses viskas see asi tõsiselt kopa ette. Aga noh, kui mul tulid esimesed kohad, räägiti ka taga, aga siis hoopis vastupidist juttu: "Küll on lahe traavel."
Eilse seisuga on meil 12 rosetti kokku kogutud. Aga kõik on alles ees, ehk läheb hästi ja tuleb neid veel.
Tahtsin jutuga jõuda sinnamaani et igaühel on õigus teha asju oma moodi - ka hobustega sõites, aretades erinevaid tõuge jne.
Lihtsalt olen nõus teie artikliga/seisukohaga, mis avaldati OmaHobus.”
 
Horsemarket on ka nõus. Kohe lausa väga nõus oleme avaldama Meelis Välimäele vastanud inimese programmilist kirjatööd, mida esimeses kirjas lubati. Saatke tulema! Meie koordinaadid on teatavasti kõik siin Horsemarketis olemas ning kui soovite vastuvõtjaks just nimelt doktor Välimäed, siis tema regaalid on 5169451 meelis@winbergabriel.ee
Meelise lapsepõlve unistus pole oma elu kirjuks elamine ega olme hulluks ajamine. Teie konstruktiivsed kõned ja progressiivsed kirjad laseb ta endale kaela selleks, et koguda enne peatselt korraldatavat hobuinimeste foorumit võimalikult palju ideid ja seisukohti. Selge, et foorum saab olema inimeste silmast silma kohtumine, mitte anonüümne mulin kusagil virtuaalias. Positiivse häälestusega tegudeinimesed, ühinegem!


Loe kommentaare (24)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat