Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Farmplant lähtub loomade heaolust, mitte inimeste tujudest


 

Rahu ja rahvaste sõprus! Nii mühatas sisehääl irooniliselt, kui aastavahetusel partsatas meie elektroonilistesse postkastidesse ringkiri rahutult Puka-kandi sakslannalt. Tema konfliktsus on juba ammu legendaarseks muutunud. Hobusekasvatajate keskmist sõjakuse nivood kõrgelt ja kõvasti ületav fanatism vanatüübiliste torikate aretamisel pälvib juba aastaid leebeid muigeid ja õlakehitusi – no-mis-sa-taga-ikka-teed. Rahu ja rahvaste sõprust käib oma kohta päikese all otsiv sakslanna külvamas ka hobufoorumis, kus tema tigedaid ning kõiki ja kõike halvustavaid “komme” võetakse kui diagnoosiga kaasnevaid ilminguid. Aga kardetakse ka, sest sõna on tegu ja räpane energia haavab ka tugevamaid. Võib küll kaastundlikult nentida, et tüübil pole mitte halligi teha – kõõlub päevad otsa arvutis kommentaare puristada ja igas suunas tüli norida. Ent inimesed on ikkagi puudutatud, kui kuri kärbes teatab, et tegelikult armas ja kodune väiketall on näiteks järsku mingi kõlbmatu kuut, kus hobustel on pead laes ja pidamistingimused pees. Õeluse põhjuseks lihtsalt see, et väiketalli omanik ei kuulu karmi tädi fännklaabi.
Seekordne tülikiskumine lubas aimata midagi enamat kui igavuse pinnal kasvanud kurja eneseavaldamise-teostamise-väljendamise tarvet. Kui asjatundjad – seekord veel küll söödatootjad, mitte eriarstid, kelle kompetents antud juhtum näib olevat – pretensiooni tagamaid uurimas käisid, selguski, milles asi tegelikult on. Aga kiri, mille me paljud saime, nägi välja selline: 
 
“Subject: HOIATUS!!! SEOSES FARMPLANDI TOODEGA!!!
 
Tere,
 
kurb uudis: Farmplandi hobutoidud vöivad hobustele eluohtlikuks muuta.
 
Hiljuti tuleb Farmplandist rohkem ja rohkem jahulaadne hobutoit. Viimased
kotid, mida mina isiklikult olen kätte saanud, on aga nii jahused, mina ei
soovita seda riski enam ühele hobuomanikule enalde vötta - oht, et hobusel
selline jahune toit eluohtlikuks muutub on töenäoline.
 
Jahune täissööt vöib tekitada eluohtlikud körihummistused, samas koolikud ja
neeruvigastused. Märadel on oht, et kaotavad loodet enne-aegselt. Palun ärge
riskige oma hobuste elu!!!
 
Soovitan köikjal hobusekasvatajatel head vana-aasta löppu
 
Ute Wohlrab”
 
Jätsin kirjapildi tükkis täiega selliseks, nagu ta oli. Sellepärast, et see iseloomustab. Kuidas just inimest iseloomustab keelekasutuse häirimatu isevool vaatamata aastatepikkusele elule selle keele keskkonnas – sellest on kirjutatud pikki raamatuid. Sisemise ilu, keelevaistu ja musikaalsuse seostest kõneleb terve riiulitäis teadust.
Keskoagros, kus Farmplandi söötasid ja muid tooteid müüakse, kõneldi aga, et tegus tädi helistas ka sinna ja keelas vastavalt oma võimetele ja võimalustele eluohtlikku sööta müüa.
Ei saa ju samas sedasi olla, et suur, mitmetest tehastest koosnev kontsern raiub rahumeeli essu. Vaatasin kodukalt järele, mis asi Farmplant faktiliselt on. Ja on nii:
“Taani põllumajanduskontsern Dansk Lantbugs Grovvareselskab ja Rootsi põllumajanduskontsern Svenska Lantmännen asutasid uue ettevõtte, mille nimeks on Scandinavian Farmers AB.
Scandinavian Farmers AB kuulub 50 % ulatuses DLGle ning 50% ulatuses SvLile. Scandinavian Farmers AB omastas SvL-I osaluse Farm Plant Eesti ASis Eestis ehk omab Farm Plant Eesti aktsiatest 85%. Ülejäänud 15% aktsiatest omab Yara AB.
DLG ja AvL koostöö eesmärgiks on optimeerida tegevust Baltimaades ning suurendada tootmise tõhusust ja atraktiivsust, samuti jagada riske ja võimalusi tulevaseks laienemiseks uutele turgudele.”
Keeruline, aga veenev, eks? Edasi:
“Toodame jõusöötasid ja seguväetisi, pakume kvaliteetseid Yara ühegraanuliväetiseid, taimekaitsevahendeid, sertifitseeritud seemneid ja silotootmistarvikuid, varume vilja ja rapsi ning osutame nõustamisteenust.”
Seda kõike saab Keskoagrost kerge vaevaga kätte jah.
Mis nad veel räägivad?
“Meie põhiväärtused:
Meeskonnatöö – aususe, usalduse ja avatuse õhkkond aitab üheselt mõista klientide, ettevõtte ja isiklikke eesmärke ning koostöös saavutatakse parim tulemus.
Lojaalsus – klientide, partnerite, Farm Plant Eesti ja kaastöötajate suhtes.
Areng – õppivate ja arenevate töötajatega on FPE edukam klientide tulevikusoovide täitmisel.
Tulemuslikkus – peame kinni kokkulepetest ja tagame kvaliteetse tulemuse.
Farm Plant Eesti ASi missiooniks on pakkuda Eesti põllumehele kindlat ja kasulikku koostööd taime- ja loomakasvatuses.
Farm Plant Eesti ASi visioon on olla parim partner edukaimate lahendustega Eestis.”
Aga need hobuseid-tapvad söödad?
“Farm Plant Eesti AS üheks põhitegevusalaks on täis-, sega- ja täiendsöötade tootmine ja müük.
Täissöödad – erinevatele loomaliikidele (peamiselt sigadele ja lindudele mõeldud täisratsioonilised söödad, mis tagavad loomadele kõik vajaminevad toiteelemendid. Täissöötasid turustatakse nii lahtiselt kui ka 30 kg kottidesse pakendatult nii granuleeritult kui ka jahuna.
Segasöödad – söödad, mis ei kata produktiivloomade kogu toitainete tarvet. Peamiselt mõeldud veistele, hobustele jt. loomaliikidele. Segasöötasid turustatakse samuti nii lahtiselt kui ka 30 kg kottidesse pakendatult nii granuleeritult kui ka jahuna.
Täiendsöödad – toodete grupp, mis on mõeldud kasutamiseks koos oma teravilja lisamisega või spetsiifiliste toitefaktorite rahuldamiseks. See tootegrupp turustatakse jahuna pakendatult 30 kg kottidesse.
Söötadega kaasnevaks lisateenuseks on vastavalt põhisöötade analüüsile koostatud söötmisalane nõuanne. Nõuannete maht kasvab aasta-aastalt. Kõikide toodete juurde pakutakse lisateenusena ka toodangu transpordi teenust.
FPE partneriteks uute toodete väljatöötamisel ja katsetamisel on EMÜ jt teadusasutused. Söötade mitmekesine valik võimaldab leida sobiva sööda nii hinnatundlikule kliendile kui ka nõudlikumale koostööpartnerile.
Rivo Pent
Tootmisdirektor” 
Vahva, Rivole helistamegi. Rivo arvas ka, et vahva on, kui keegi helistab selleks, et sõbrakätt sirutada ja abi pakkuda. Kuivõrd ringkiri jõudis läbi kümnete adressaatide kokku sadade hobusekasvatajateni, tuleb neile kõigile ju meelde tuletada, et rahvusvahelise kontserni tiiva all tegutsev sadakond eestlast toodab päevast päeva siiski söötasid, mis on teaduslikult välja töötatud ja professionaalselt timmitud selle kaalutlusega, et hea saaks. Mitte selleks, et hobuseid “körihummistada”, tiirusid tekitada, neerusid vigastada (?) või looteid aborteerida.
Otsustasime erinevalt legendaarsest segadusetekitajast reastada oma sammud soliidselt ja eetiliselt. Delegatsioon läks Farmplantist sündmuskohale, et välja selgitada, milline sööt see nüüd äkki nii eluohtlikult jahuseks on pööranud. Hobustele on sortimendis ju täiendsööt, segasööt “Proteiin”, segasööt III, segasööt “Sport” – kõigi koostises erineva protsendiga P, Ca, ME/MJ, TP, lüsiin, A vitamiin, D vitamiin ja E vitamiin. Urmas Raag peab oma hobuseid “Spordi” peal, järelikult see ei tapa. Farmplantil on oma mees Raimo “spiooniks”, jälgib tegelikult kõigi söötade kvaliteeti ja omadusi, tegeleb edasi- ja tagasisidega, nii et õigupoolest ei saa ükski toode ei kogemata ega meelega nii mõrvarlik olla, nagu meid hoiatati.
Rivo võttis Ute-juhtumi kokku väga konkreetselt ja täpselt: “Tegelikult polegi siinkohal vaja meie söötasid kaitsta, sest nende laimamine on osa selle hobusekasvataja alustatavast müügitööst. Asi pole mitte meie toodetes, vaid hoopis tõsiasjas, et see inimene kavatseb hakata – või juba hakkaski – maale tooma Saksamaal toodetud hobusööta. Ja turgu teeb endale sellisel mustaval-kakleval kombel. Miks? Kõik ju mahuvad. Dietz toob mashe, Ruila omad müslisid – keegi ei halvusta ega talla selleks teisi, et turule mahtuda. Igaüks toob ju erinevaid asju. Ja meie toodame oma graanuleid, mis ei konkureeri ei müslide ega mashidega – on oma kindlas nišis ega pälvi millegagi laimu ega materdamist. Kes tahab ja oskab, toogu maale mida tahab ja oskab – tahtku ja osaku palun lasta teistel ka elada!”
Tõdemusega, et markantne muulane alustas lihtsalt eht-endalikul kombel müügitööd, võiks ju kogu undamise sisu poolest lõppenuks kuulutada, kirja vormi üle mõnusa lõuatäie naerda ja eluga rõõmsalt kevadesse kulgeda. Suu täis sööta, mis kohe päris kindlasti ohtlik ega halb ei ole. Ent kuigi mu enese hobused on vanamoodsa heina ja kaera peal, söövad koerad päris hea meelega Farmplanti “Mukit” ning ikka tekib ju inimlik uudishimu järele vaadata, kuidas seda kõike tehakse.
Külaskäigud teiste inimeste eludesse ja elualadele rikastavad ja õpetavad. Ning teadmine, mis on asjade sees ja taga, annab turvatunde. Maailm on kohe suurem ja ümmargusem, kui tead pärast Farmplanti Elva söödatehase külastamist, et see väikelinna suurim ehitis, mida oled alati näinud, aga pole ta sisu ega olemust teadnud, on mitmekümne punkriga viljakuivati, mille all, kõrval ja ümber valmibki loomasööt. Ja mille vastas samas tänavas elab Tarmo Noop J
Rivo, kes teeb meile õpetliku ekskursiooni, selgitab, et mahuliselt on kõige suurema kogusega tooraine loomulikult igat liiki vili. Aga Elva hoovile veereb igast maailma otsast kokku pea terve Mendelejevi tabel, mis teaduslikel alustel erinevate looma- ja linnuliikide toiduks keeratakse. Kulda pole söödatehase õuele veetud. Kõik muu on olemas. Ja igast Maa servast tulemas. Eestist enesest ka. Aga rohkem Soomest, Hollandist (sealt tulevad hallituse inhibiitorid, nagu arvata võib) ja Malaisiast (palmiõli).
Kuna 24/7 huugavad söödaliinid on omadega üsna õues, on loomulikult tootmine talvel külm ja suvel palav ning laadimine tolmune. Aga pakkimise liini häälestasid see-eest äsja soomlased ning kõik see progress juhtus RAK-märgi all. Nagu õnn ikka uuemal ajal meie õuele tuleb. Hulgiostjad sõidavad küll veoautode ja traktoritega puhurite alla ja laevad maitsvat pilve – lehmade meelest, noh! – õhku paisates end pilgeni. Väiksema koguse ja ekspordi jaoks pakendatakse. Neid pakke teame poest ja koduköögist küll, eks ole. Ja rahvusvahelisse kontserni kuulumise pärast Farmplanti omadele kaasa tundma ei pea – Rivo kinnitab, et ollakse hästi autonoomsed, isemääravad, vabad ja normaalse elukorraldusega.
Ajal, mil meie Rivoga liinide vahel ja ümber jalutasime, anti sealt tulla veistele mõeldud graanuleid. Põhikomponendiks mais. Hiiglaslikest-stalkerlikest punkritest liinile kulgevad söödakomponendid üsna veenvalt sünge vaatepildina. Ent tegelikult on kogu protsess läbi kompuuter-aju-trusti inimeste kontrolli all. Arvuti juhib juga, inimene kontrollib arvutit – külma ega kuuma üle ei virise. Seinal on kirjas, kuidas anda esmaabi ja kuhu helistada, kui loodusjõud näilise turva-illusiooni ümber lükkavad – nagu peab. Kogused on tohutud ning igast partiist läheb näidis asitõendina kilekotikesega laborisse hoiule. Selleks puhuks, kui keegi hakkab jälle spinninguga akvaariumist kuldkalu püüdma ja korstnast jõuluvana hüüdma. Piltlikult öeldes. Segasuse iseloomustuseks Kopvillemi laulusõnu tsiteerides.
Laboris kontrollib ja talletab armas emand Marina kõiki tootenäidiseid. Laboris on talletatud ka ajalugu. Enam kui pool sajandit tagasi ühest viljasalvest leitud hobuseraud. Väike. Natuke kohmakalt ja kobalt tehtud. Aga nii kodune ja armas, et pisar tuleb seda vaadates silma. Üks pisikest kasvu tubli ja aus hobune kandis seda, tatsates oma töörada pidi ustavalt ringi-ringi-ringi. Et meil oleks selline tänapäev, nagu ta just on. Ja et meie aja hobused saaksid nii täiuslikult süüa, nagu nad just saavad.
“Tegelikult moodustab 90% meie tootmismahtudest veistele ja sigadele toodetav. Ülejäänud 10 % sisse mahuvad hobused ja lambad-kitsed, kalad ja linnud ja koerad. Nii et maailma ajaloo seisukohast on hobustele toodetav üsna marginaalne. Tegelikult aga koostöös hobusekasvatajatega välja töötatud, kontrollitud ja pidevalt tagasisiduv ala,” kinnitab Rivo. “Igale looma-linnu-kalaliigile on välja töötatud kõige õigem ja ökonoomsem sööt. Kuna ma olen kõrgharidusega loomaarst – Farmplantis töötab üldse ohtrasti endisi epakaid – siis tean üsna täpselt, kuidas ökonoomsus ja teaduslikkus sööjate sisemise iluga suhestub. Liiga odav pole hea. Nagu pole minu meelest hea ka suhtumine seasse või veisesse, nagu väiksesse tehasesse. Temasse pannakse sisse tõepoolest nii vähe ja odavat kui võimalik – et saada kätte see, mida temalt just saada loodetakse. Mis sa teed, endised ilusad ajad, mil loom oli lisaks tootmisühikule ka isiksus, ei tule enam kunagi tagasi. Emotsionaalset suhet toiduga ei saa ei olevasel ega tulevasel inimesel enam olema. Nii on.
Mina olin ülikooli minnes ja seda lõpetadeski veel üsna suur idealist. Tahtsin suurfarmides sigu ja teisi elajaid võimalikult humaanselt kohelda. Ainult et just siis lendasid suurfarmid laiali. Hakkasin endises “Avangardis” Saadjärve ääres kanu kasvatama. Enne, kui suurtootjad meid alla neelasid, müüsime oma äri maha – ja seal hoonetes Äksis toodetakse nüüd minu teada puidust uksi. Või midagi sellist.
Farmplantis töötamisega olen absoluutselt rahul. Loomaarstina ma ju tööle kunagi ei hakanudki ning praeguses rollis teen võimalikult paljudele loomadele võimalikult palju head kohe päris kindlasti. Suur-trust meid ühestki otsast ei poo ega ahista. Nii et nii töö vormi kui sisu poolest võin üsna ausalt öelda, et olen õnnelik.”
Rivo uurib seda rääkides kohvitassi ja küpsiste vahele tõstetud hobusegraanuleid – mille puhul tema oskab jälgida konsistentsi, värvust ja muid ergonoomilisi omadusi nii hobuse kui inimese seisukohast vaadates. Hobuse hambad, maitsmismeel ning magu ja sooled eeldavad söödalt teatud kindlaid omadusi. Inimese emotsionaalsed eelistused tahaksid hoopis muud.
“Inimene tahab, et ka kaasaegne sööt näeks vähemalt välja, nagu vana hea kaer. Et graanul oleks nagu kompvek. Et sööt oleks värviline, piiksuks ja hüppaks. Ehkki seda ei igatse ei kass, koer ega kala. Sööt olgu sööt, mitte mänguasi,” muigab loomaarstist professionaal. “Aga eks hinda teeb ja abstraktset usaldusväärsust tõstab just see inimesele adresseeritud värviline-piiksuv-hüppav gurmee, millest loomadel tegelikult sooja ea külma ei ole.”
Kui Farmplanti liinidel töötavatel töölistel enam seoses aastaajaliste iseärasustega külm ei ole – ühesõnaga kui kevad tuleb – siis saab Elva söödatehas veel ühel erilisel moel inimestele kasulik olla. Fotograafid turnivad siis mööda kuivatit, et selle kõige kõrgemast tipust kevadiselt kargeid ja helgeid maastikufotosid plõksida. Et iga tiu-tiu-ja-teisiti taas ja taas kinni püüda.
Kõikjalt maailmast veereb aga lakkamatu voona kemikaalne tooraine ikka söödatehase õuele, vormub graanuliteks, pakitakse või valatakse hulgi koormasse, labori-Marina riiulisse jääb näidis-asitõend ning väike hobuseraud hoiab ajastutevahelist hingesidet. Olge õnnelikud, tänased hobused, kes te praeguse aja sööda peal elate – näib ütlevat see väike hobuseraud.
Kuidas olnud aegade hobud nii väikesed olid ja praegused nii suured kasvavad? Miks ka väheldaste esivanemate järeltulijad järjest jurakamaks sirguvad? Rivo kinnitab loomaarstina, et söödas see asi ilmselt siiski ei ole – hobused aktselereeruvad nähtavasti samade mehhanismide tõttu, nagu inimesedki. Iga põlvkond kõrgemaks-pikemaks-sihvakamaks. Kas mängus on kosmiline kiirgus, ehitusmaterjalide radioaktiivsus või muud geneetikat väänavad fenomenid – igatahes pole söödaga võimalik kedagi kõrgeks upitada.
“Palju ja rammusalt toites saame paksu ja pekise looma või lapse. Suurt ja ilusat üle toites kindlasti ei saa,” manitseb Rivo. “Nii, nagu ka lagunevast graanulist ei saa, muide, jahu ega tolm, vaid siiski üsna konsistentne pulber.” 


Loe kommentaare (26)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat