Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Kolm kuningat põhulossi kõrval prügimäel


Keset infomüra võiks alljärgneva jutu pealkirjaks panna ka: PõdraTõnn lubas nuumhobuse ära süüa. Et tähelepanu tõmmata. Aga võhik ja teistsuguse absurditajuga lugeja võib kahtlemata ehmatada nii hobusesööma ähvarduse peale kui prügimäejutu pärast. Põrkame ju iga päev kokku erinevalt ja suisa vastupidi mõistmiste ja tõlgendamistega. Maailm on sõnu täis. Nii täis, et sõnad tunduvad kaotavat kaalu ja tähenduse. Ent samas võib neid tähendusi nii erinevalt vastu võtta, justkui käiks jutt erinevatest asjadest. Kogen seda sõnamaagia ettearvamatu väega mängimise paradoksi iga päev nii teravalt, et kohati on lausa hirm. Hirm sellepärast, et midagi kihvti kirjeldades võib sõna nii juhtimatult mängima minna, et pärast eemalt tema vabu vallatlemisi vaadeldes ei tunne enam oma enese sõna äragi mitte. Igal seltskonnal on oma absurditaju ja siseringi naljad. Põhulossiks nimetab ametit hingehoidja Naatan Haamer oma ehitatavat majakest Vooremäe veerel. Põhust ja savist ta koos perega seda hästi traditsioonilisel meetodil oma kätega just nimelt ehitabki. Matsakad ja looduslikud elusad seinad, müstilised pisiasjad ümber maja. Kodu! Ja kui sedasinast aastat alustades seal kodus külas käisime, siis teel Naatani põhulossi poole Roiu-tagusest Vooremäe suusakeskuse läheduses arenevast tallist mööda sõitsimegi. Nurgapealses teeäärses koplis toimetas tol päeval hall täpiline hobune, kes keeras nende poole, kes teda autoakendest vahtisid, otsustavalt ja järjekindlalt tagumikku, nii et keerles nagu halliõunaline kompassiosuti. Mõni päev hiljem majandas samas koplis lummavalt kauni maastiku taustal juba keegi teine, tekitatud hobutükk. Ja teises, bussipeatuse kõrval asuvas koplis näisid kaks mõtlikku ratsut otsekui bussi ootavat. Oli põhjust ka – Tartust tulid bussiga piigad, kes tegid end bokse puhastades soojaks, saduldasid ratsud ja läksid maneeži parimal võimalikul moel aega veetma. Roiu taga aasta aega ehitatud-aretatud-tuletatud tallikompleksis kasutatakse ka olemasolevaid ehitisi parimal võimalikul moel. Selge, et kolhoosiaegne hõredavõitu hoidla pole just unelmate maneež. Aga ta on. Ja vanast kollkoledast laudahoonest on ruum-haaval juba praeguseks teisendatud ütlemata leidlik ja tujutõstvalt mõnus tall. Hobuinimeste kogunemistel-võistlustel-üritustel suhtutakse Sepa talli loovasse kambasse üllatavalt soojalt ja lootvalt. Erkki Hõimu ja Artur Ilmjärve kohta, kes selles tulevikulises kompleksis ennast teostavad, ei öelda miskit hobuinimlikult skeptilist. Neile oleks otsekui antud puutumatu kriitikavaba aeg uue koha sünnitamiseks – küll pärast jõuab traditsiooniliselt tümitama hakata, eks ole. Või jääbki ehk suhtumine erandkorras soojaks ja soosivaks – mida rohkem uusi ja häid kohti, seda rohkem uut ja head ju ometigi. Seda rohkem võimalusi nii oma hobuste pidamiseks kui trennis käimiseks - ja laste pidamiseks tänavalt ja internetist ära, hobuste juures. Tallis, kus sissepääsu lähedal seinal seisab kirjas “ohutu tehnika” ja “Artur” – et bussiga tulevatel-minevatel piigadel peremehe nimi meeles püsiks – selgub, et hall õunaline tagumikukeeraja, kes autost vahtivaid uudishimulikke ei armast, on Helios. Aasta aega ruumhaaval üles ehitatud talli kohta ütleb Artur aga lühidalt, et see oli asja alustades Tartu varuprügimägi. Praegu ehitavad linlased järk-järgult Tartu ja Vooremäe vahelist sulnist maastikku oma onne täis. Varem aga oli nii endisaegne suurlaut kui hoidlad-kõrvalhooned prügi ja kola täis veetud. Leidlik tegevus, mis muutub nüüd kardetavasti jälle moodsaks. On ju uuest aastast rakendunud prügimajanduse uus korraldus oma arenenud-euroopaliku sorteerimise hüsteeriaga vallandanud olukorra, kus banaanikoorestki on saanud neuroosi tekitav vaenlane, mida ei julge ega tohi prügikotti sokutada. Mis siis veel rääkida vanadest patareidest ja katkistest kodumasinatest, mõraga või kasimatutest klaasnõudest ja surnud kummikutest. Kuhu miski käib, kes pereliikmetest vale asja valesse konteinerisse sokutas – selle klaperjahi lahendamiseks püüab päris kindlasti nii mõnigi haushõuld rakendada vana head võssa ja varemetesse sokutamise meetodit. Artur ja tema kamp kasis esimestel talli rajamise kuudel toda Vooremäe-veerset kollhoonestikku aastate jooksul kokku tassitud prügimäest tulevaseks hobukuningriigiks. Aga Eestimaa peal on ju veel küllalt tühjalt seisvaid endisi-tulevasi hooneid, kuhu tüsilik kraam käest ära nihveldada. Maanteekraavid ja metsaradade ääred hakkavad pärast vahepealset üllatavalt puhtaks muutumise aega jälle ilmutama märke segaduses rahva olmelisest leidlikkusest. Sinna kasvab polaaröö varjus nii kottide kui autokoormate kaupa igasugust inetut jama. Ilusa ja lootustandvana ostetud uutest asjadest saab kole häda. Nii, nagu ka ammendunud suhetest ja kuulumistest. Kui inimene ei taju mõnes kohas ja suhetes enam perspektiivi ega missiooni, laguneb ta seal koost. Ei kasuta eeldusi ega võimeid, vaid vireleb, kuni uutele väljakutsetele vastu astub. Kui ta oma õnneks need uued rakendused ja pühendumised leiab. Ja uues olekus saab ta ka vanade kaaslastega värskel tasandil, teisenenud positsioonidel sõber ja seltsimees olla. Hangunud-roiskunud suhetes oleks võibolla vaenlaseks ära pööranud. Korras eneseteadvus ja õnnestav koht päikese all teeb maailmaga sõbraks. Seaduspära selline. Roiu-taguse talli sünd algas tegelikult Aardla poldrilt, kus Brüsselis resideeriv Priit Ojamaa lihaveiseid ja eesti tõugu hobuseid pidama hakkas. Viisteist eestlast on seal praegugi. Ojamaa, Hõim ja Ilmjärv aga on oma kuningriigi kolme kunnina järgmistele looduskaunitele avarustele laiendanud. Tööjaotus on selline, et Ojamaa on oma mees Euroopa pealinnas, Ilmjärv ehitab ja majandab ning Hõim ratsastab ja õpetab. Kusjuures Hõim peab kandma jagatud hüüdnime koormat. Eku, tema hüüdnimi – võib kirjapildis välja näha ka EQ. Sama hüüdnimega kutsutakse koos piraka Keisriga Põlvast Kilgi talli saabunud treenerit-ratsastajat Egnet. See on meie pere ühe hobuse nimi. Ja liiatigi tähendab EQ ladinakeeli lihtsalt hobust, ingliskeeli equestrian kõike hobuseonduvat ja EQ lisaks veel lühendit mõistest Emotional Quotance – IQ kui intelligentsuse kvoodi emotsionaalne paralleel-kvoot. Voh sellised sõnalood. “Hobuse taha ei tohi minna,” teatas mees, kellega Ilmjärve-Hõimu-Ojamaa aastavanuse hobukeskuse sisse vaadates kokku põrkasime. PõdraTõnn – inimene, mitte seenesort teatavasti – on aastaid Luunjas Arturiga ühetallimees olnud ning käib uude ellu ja tasemele jõudnud sõbra tallis nüüd rõõmsasti sukse värkimas-rautamas. Selge, et ta toetas seda õpetust jagades hobuse taga küürutades pea parasjagu vastu ratsu kintsu ning ütles, et äärmisel juhul võib ettevaatlikult saba alt piiluda, mis hobuse sees on. Mis prügikastis sees on – selle prügimajanduse teema juurde kohe kipuvad kõik teed viima! – seda näeb uue talli vahel pidevalt ja elavalt. Mõnikord on prügikastis sees koerakutsikad. Äravisatud pesakondadena. Satuvad heade inimeste abiga sealt varjupaika. Ja varjupaigast leiavad endale hea õnne korral peremehe. Artur tõi just sellise elulooga noore koera omale talli. Prügikastist leitud kutsikal oli enne varjupaika sattumist juba nii karm CV, et inimeste usaldamisega on väikesel vuntsil veel tükk tegemist. Koerake, kes sai nimeks Minni, sattus vaimustusse väikesest inimesest – võttis inim-Minnist nimekaimul varrukast kinni ja kõndis temaga õnnelikult mööda talli ringi. Uus ja väike inimene on ohutu ja usaldusväärne! Ja talli kassi nimi on otse loomulikult Miki. Sellised pisiasjad – varjupaigakutsikad ja Mikid-Minnid – jutustavad inimese kohta, kes nad enda ümber kogub, rohkem kui kõik sõnad kokku. Ja inimest iseloomustab ka see, kui ta tassib enda juurde sügavasse sitta sattunud hobused – nagu oli jutuks siin hiljuti tutvustatud “Nimedeta loos” – ning loob erivajadustega hobustele erilised, vajadustele vastavad tingimused. Erivajadus võib olla näiteks saepuruallergia. Üsna paljudel hobustel tekib saepurust köha ja nohu ja paha olemine – sest nagu sõnastab PõdraTõnn, hobune pole puruloom. Talle pole looduslikult puru ja tolmu sees ja peal elamine näidustatud. Üks tori mära elab juba praegu eraldi talliosas puruvabas sektsioonis ning sinna tuleb sedasorti erivajadusega hobuste jaoks veel paar boksi. Tall tervikuna on Arturi idee ja sisekujunduse järgi üles ehitatud aga sedasi, et kari on omavahel risti-põiki igatpidi silmsidemes ja karja seisundis ka tallis sees olles. Vahekäigud ei raiska ruumi, vaheseinad lubavad kõigil hobustel igas suunas kõiki naabreid ja tallis toimuvat näha. Keegi pole üksikvangistuses, nagu kipub olema väga nooblilt – ent paraku inimloogika järgi, mitte hobuse heaolu arvestades - üles ehitatud tallides. Kariloom saab jõudehetkil end tunda ja tunnetada sellena, kes ta on. Kui eestlaste kari on üldiselt Aardla poldri peal, siis noored eestlased tunnevad end vabalt ja loomulikult talli taga. Nende karjamaa ulatab taamal tumendava suusametsani välja. Nad on oma rikkaliku talvekarvaga nagu mõnusad mõmmikud. Ja tuletavad oma ürgse eluviisiga Arturi ja Tõnu meelest õpetlikult meelde seda, et ka inimene-eestlane elas veel väga hiljuti koopas, loodusega ühtselt. Nii, nagu meeldib vabalt ja ahistamatult elada hobune-eestlasele. Kusjuures üle-tsiviliseeritud-urbaniseeritud eurooplased – need hüper-distsiplineeritud prügisorteerijad, noh, kelle hulka sellest aastast ka meie kuulume – vaatavad kimbatunud õudusega, kuidas klepperid metslaste kombel maastikul müravad. Maastik on Vooremäe ümber teatavasti nii maaliline ja müstiliselt ilus – iga ilmaga! –et võtab hinge kõige paremas mõttes kinni. Sinna on nii lummavalt kauni maastiku kui linnaläheduse tõttu mitmekordselt mõtet hobukeskust ehitada, sest noored inimesed kasvavad seal tõenäoliselt looduse abiga nii ilusateks isiksusteks kui lähtematerjal vähegi võimaldab. Artur ja PõdraTõnn püüavad sedasinast missiooni kirjeldades kogu hingest ja tõeliselt ilusti väljenduda. Et linn ja tänav teeb tüdruklastega nii ja naa. Hobuste pärast tullakse bussiga siia. Ja siin teeb loodus sedamoodi, et nii ja naa kippuvad beibed rahunevad ilusateks isamaa tütardeks. Kui nende meeste stiili ja absurditaju üldse ei taju, nende siseringinalju ei adu, võib nende loba tunduda ilkumisena – aga mõnikord mõtlevad nad tegelikult asju sindrima siiralt ja ilusasti. Kohe pärast hobuseid karjana kohtleva leidliku talli tekitamist on Artur ehitanud avarad-mõnusad inimeste ruumid, kus selle talli siseringi sünergiat üha juurde tekitada. Soe ja kodune köök. Ruumikas sadulate saal – vähem ta kohta öelda ei saa – kus ühtlasi kogunetakse ja ühis-elatakse. Kuni Artur päris seltsieluruumi juurde rajab. Sellise, kus saab pärast ratsutamist koos kabet mängida. Nali. On ja ei ole ka nali, kui Tõnn pakub välja, et ükshaaval juurde ehitatavates ruumides avatakse ka hobugurmee köök. Itsitab, sunnik, et Artur toobki sellepärast rondiksnäljutatud õnnetuid hobuseid siia kokku, et nuumab nad ümaraks ja pistab siis nahka. Ent selles naljas peitub ses mõttes tõde, et maailmas ju tehakse nii. Ja mitte ainult idamaiste nomaadide ega lõunamaiste barbarite seas ei sööda hobuseid. Täiesti siinsamas kõrgkultuurses – filigraanselt prügi sorteerivas ☺ - Euroopas süüakse ka. Mehed kirjeldasid, kuidas just äsja üks sakslane küsis nende käest, kas eesti tõugu hobuse liha maitseb rohkem nagu poni või pigem suure hobuse liha moodi. Normaalne. Sakslase meelest normaalne küsimus, sest seal viiakse üleliigseks kippuvad noorloomad, kellel ei paista perspektiivi ega tahtjat olevat, tapamajja. Tõsi, seal värava taga käib üldtunnustatud second-hand hobuseäri – inimesed ostavad sealt noori sukse lihahinnaga üles ning elavad koos nendega kaua ja õnnelikult. Ent kulinaarne eq-aspekt on saksastel üsna sama loomulik ja tavaline nagu mongilitel. Sedamoodi on talupoeglik või suisa ürgne loogika tänapäeva jõudnud. Talupojamõte ilmutab end Arturi majapidamises aga Daedongi nime all. Kui tahetakse kaunilt kaua majandada nii, et olme pooma ei hakkaks, peab teatud asjad iseendale soetama, mitte laenamise ega jagamise peale lootma. Endale liisitud traktor, millele käib kogu riist ja tark ette ja taha, sümboliseerib perspektiivitunnet ja kestmise kavatsust. Otsust läbi aegade kesta, ilma et heinategu ja pallivedu inimlike väiksuste taha takerduks ja takka üles lööma hakkaks. Roiu-tagused kolm kuningat valisid selleks, et maksekoormis päid ei lennutaks, nagu juhtus Paide nelja kunniga viissada aastat tagasi, soodsa traktori. Traktorite maailma Kia – amatööri ja oma-tarbeks-tasemel täpselt sama lollikindlalt toimiva, nagu koera-autodeks ilgutud sõidukid, mis on tegelikult ju absoluutselt tegijad. Nimi ei riku. Ei traktorit, meest ega hobust. Selle talli 29 hobusest enamus on bokse rentivate omanike omad. Mõnel – eriti soomlaste omadel – nii naljakad nimed, et hobustel endil veab, et nad lugeda ega nimede üle naerda ei oska. Mõni nimi kannab endas paradoksaalset absurdi – nagu näiteks talli kolmest täkust üks, Heavenly Terror. Taevalik vägivald, paradiislik pitsitus… Kaunil linnast-ära-maastikul terviklikeks inimesteks kasvavad talli-neiud saavad muude õppeainete kõrval kätte ka lõõbiga toime tulemise koolituse. Maarja, kes ilustanud ka ajakirja Oma Hobu kaant, peab hakkama saama paratamatusega, et Artur ees ja PõdraTõnn järel aasib teda miskipärast Moksuks. Neidis vastab omakorda samaga – ehkki Artur on oma nime spikrina “ohutu tehnika” kirja kõrvale seinale kirjutanud, kutsub teda Artjomiks. Aga sellised pisiasjad – nii lõõp, spikrid kui tegelik kokkuhoidmine ja hoolimine, mis seal sees leida on – ennustavad tallile mu meelest paljulubavaid tulevikuväljavaateid. Need on sama olulised kui tööjaotus ja eneseteostus, ühine pühendumine ja kestev missioon. Jube hea tunne on pärast järjekordse elujõulise ettevõtmise avastamist. Eesti kaardistamine laseb ilusat isamaad aina armastusväärsemana paista – näe, seal nad siis on, Naatani põhuloss ja kolme kuninga töökangelaslikkust eeldav suursaavutus. Ümberringi mitmete väärikate tartlaste linnast-ära-kodud, mis rajatakse teadlikult vaatega bussi ootavatele hobustele.


Loe kommentaare (1)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat