Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Maiu on piimaauto


 

Jõuame üha uuesti üksteise juurde ja samadesse kohtadesse. Kui liigume oma eluteel ladusalt loomadega kõrvuti, on enamus taastulemisi ja kohtumisi ikka ja jälle koerte või hobustega seotud. Alati.
Endise peapiiskopi Jaan Kiiviti abikaasa Sirje peale olen erinevatel põhjustel aastaid palju mõelnud. Tänulikult. Ta pakkus mulle tuge ja tagalat ühel kõige ärevamal ja teravamal ajal. Tema hoiatused ja nõuanded olid oluline põhjus, miks patuse papi juhtum minu jaoks nii edukalt lõppes. Peapiiskopi ootamatu lahkumise järel mõtlesin selle helge ja suure naise peale iga päev – võib vist öelda, et palvetasin tema eest.
“Nüüd on mul sinu abi vaja,” ütles Sirje ühel ilusal päeval telefonis.
Ilus oli see päev nii ses mõttes, et asi, mida on vaja üldsusele tutvustada ja toetada, on üdini õilis ja õige – kui ses mõttes, et emand Kiiviti kõne tõi pinnale tõsiasja, kuidas loomad kõiki ja kõike ühendavad.
Mamma Kiivit on kümme aastat oma missioonile pühendunud. Ta on Tallinna lähedal Rahulas luteri kiriku laagrit rajanud ja pidanud. Sugugi mitte ainult misjonitöö tegemiseks. Kristlikul talulaagril on ülesanne nii lastele suvise tegusa äraolemise koha pakkujana, vene noorte integreerijana kui selliste tugi-tühikute täitjana, mille peale Eestis seni veel keegi ei ole tulnud. Ehkki vajadus on tuline. Noorte paaride ettevalmistuslaager esimese lapse sünniks ja perekonna loomiseks. Väga noorte emade laager. Ülekaaluliste laste laager. Neid nišše loetledes tekib küsimus, kuidas enne nende peale tuldud ei ole.
Põhjus, miks proua Kiivit mõttekaaslasest ajakirjaniku oma Tallu tahtis viia, oli asine. Luterlik maailm on Rahula hoonetekompleksi ülesehitamist toetanud ja toetab veel – eeldusel, et ka Eesti riik ja siinne raharahvas peab vajalikuks nii olulist oaasi rahastada. Et riik ja rahardid seda vajalikuks peaksid, tuleb neile kirjeldada, miks ja millega on au.
Kui Sirje oma Nõmme kodust mu autosse ilmus, vaatamata meie esimesele silmast silma kohtumisele hoobilt vana sõbra ja teekaaslasena tundus, mu tütretibaga nagu võrdväärse isiksusega ühendust võttis, otsustasin: kui minul õnnestub 60-70aastaseks elada, tahan olla samasugune. Hoogne ja eluterve poissnaine. Teotahtest ja sisemisest särtsust õhetav. Kannatustes karastunud, aga mitte kibestunud. Vaheda mõistuse ja mahlaka huumorimeelega.
Mamma Kiivit on ise ilmale toonud kolm tütart – kaksikud on juba üle 40 ja kolmas tütar samuti ligi 40 aastat vana - ja omakorda trobikonna poisse sigitanud. Sirje ütleb, et tema emadus on olnud nii lihtne ja ladus, et ta võinuks selle töö peale jäädagi, ainult et olnud kümnenditel polnud lasterikkus “moes” ning ajad pehmelt öeldes mitte julgustavad. Küll aga hoolitses nõukogude okupatsiooniriik selle eest arukalt, et töörahva lastel oleksid suvised äraolemise kohad.
“Riik ehitas kogu Eesti lastelaagreid täis. Varustas nad kasvatajate-treenerite-õpetajatega. Maksis suure osa laste “pidamisest” seal – ja teise osa maksid asutused. Tulemuseks oli praegusest võrreldamatult erinev olukord – lapsed ei lõnkunud suved otsa mõttetuina tänavail ja-või internetis, vaid olid looduses, tegevuses, arendavate spetsialistide käes. Inimesed oskasid hulludest aegadest parima võtta,” arutleb Sirje. “Nüüd on suurem osa kunagisi pioneerilaagreid eraomanike käes motellideks teisenenud. Kui keegi neid erastades lubaski raha teenimise kõrval ka lastelaagreid korraldama hakata, siis enamasti ei tee nad seda mitte. Lastelaagrid on hobusekasvatajate ja turismitalude juures – aga neid on ikkagi sedavõrd vähe ja paljude inimeste jaoks on nad paratamatult nii kallid, et suurem osa lapsi on ikka tänava ja interneti avaruste meelevallas.
Hoides kümne aasta jooksul väga suurt hulka lapsi oma luteri maailma rajatud Talu tiiva all olengi koos abilistega avastanud, et eestlaste endi laste suvede sisustamine pole tegelikult sugugi ainus probleemne tühik. Ka noored emad ja noorpaarid, vene lapsed ja tavalisest mõnevõrra erinevad lapsed vajavad ühiseid laagreid ja koolitusi, mille jaoks meie – pooleldi valmis ehitatud – oaas on vägagi sobiv.”
Eriline nali aga oli, et Rahula Talule lähenema hakates ütlesin mamma Kiivitile rõõmsalt, et olen seal tegelikult mitu korda olnud. Eesti Bernhardiinide Tõuühing on korduvalt seal oma suviseid tõupäevi ja kokkutulekuid korraldanud. Selge, et sajakilose noore isasega seltskonda minnes on pehmelt öeldes tegemist, nii et toona ei küsinud ma, kelle oma see suur ja mitmekesiste võimalustega majapidamine on, kus me möllame. Oli peahoone, kämpingutelgid, nutikas kileseintega väliköök ja valmimisjärgus tegelik talulaagri hoone. Ja keldrimägi, mille tippu oli heisatud sinimustvalge.
Bernhardiinide kokkutulekule sõites nägin, et peaaegu Pärnu-Tallinna kiirtee kõrvale ehitatakse maneeži. Sellest Pihlaka-Rahula tallist ja maneežist olen siin jutustanud. Nüüd Sirjega tema missiooni juurde sõites nägin rõõmuga, et maneež on valmis ja koplites oluliselt rohkem hobuseid kui tookord. Vaadake pildivaliku viimast pilti!
Pildivaliku esimestel piltidel aga on vaatepilt, mis ilmutas end hetk enne Talu juurde keeramist, mil Sirje pistis pea autoaknast välja ja hüüdis “Tere, Maiu!” Olime temaga just rääkinud sellest, et kadunud Jaan Kiivitit pidasid fundamentaalsemad ja katoliikliku varjundiga luterlased liiga ilmalikuks. See “ilmalikkus” tähendas tegelikult, et peapiiskop oli nii südame kui näoga inimeste poole pööratud ja teadvustas sügavalt seda, et usk on inimeste, mitte kiriku jaoks. Kirik on koht, kus loovalt ja elavalt kõiksusega ühendusse saada – ja et inimene pühakotta tuleks, peab see olema kaasaegne ja sõbralik, mõtteid ja tundeid tekitav ja toetav elus maja. Ja samamoodi ei tehta Talus mingit ekstra misjonitööd – parimas mõttes kristlik olemisviis ja elamiskeskkond toob ise Jumala ligi.
Ja siis tuligi tere, Maiu!
Maiu seisis mõnevõrra noortest hobustest eemal ja vahtis oma linalaka tuka alt tulijaid sõbraliku umbusuga. See raskeveo mära toob igal kevadel uue varsa ilmale ning sellise poolloodusliku väikese tabuunina nad otse luterlaste Talu kõrval toimetavadki. Mul juhtus autos suhkrut olema. Seda jõulisele-maalilisele kambale jagades toimus vanuste ja positsiooni järgi rivistumine. Mamma Maiu lopsakas kandiline molu ilmus suhkru järele kõige pealt. Asjalikult ja otsustavalt, aga mitte üldsegi agressiivselt jõnglaseid tagaplaanile nügides. Ja see oli üks ütlemata mahe ja muhe kohtumine.
“Tahaksin naabertaluga just nende hobuste asjus koostööd teha,” unistas Sirje, kes suhtus Maiusse nagu vanasse heasse sõbrannasse. “Eks see koostöö käib tegelikult meil ka midagi tegemata – laagri kõrval lihtsalt elavad ja toimetavad nii need hobused kui suur veisekari, kelle pidamine on naabertalu põhiline ja tegelik ala. Vaatamiseks ja silitamiseks väljas on lehmad ja hobused ju nagunii. Aga nende raskeveokatega saaksid lapsed otsesemalt ja sihilikumalt ju ka suhelda ja sõita.”
Maiu ja tema jõuk on siin paari pildi peal näha. Rahula Talu pildistasin ka kõigepealt Maiu kodutalu poolt. Luterlaste Talu peahoone sisevaadetest üks olulisemaid on Jaan Kiiviti pilt. Ja välisvaadetest olulisim on see lipuga keldriküngas, mille kohta mamma Kiivit ise ütleb, et see on viimane koht, kus viimse veretilgani iseseisva Eesti eest saadakse võitlema, kui… Selge, et pilt Ema Sirjega lumes on ülioluline hetk minu Indirtsu eluloost – aga üldoluline on see putka, mille trepil väga noor ja parajalt elatanud naine kahekesi on.
See on üks paarikümnest putkast – praegu just ja ainult sellistes elataksegi. Peamajas on kantselei, kasvatajate magamistoad, söögituba ja olmeruumid. Väliköök ja need kämpingukolmnurgad on tegelik laager. Ja ehitamisel olevasse hoonesse tuleb kapitaalne köök, saal korraliku lavaga, konverentsikeskuse nime väärivad ruumid. Aga mis puudutab neid kämpinguputkasid, nagu seesinane Marylandi-nimeline, siis kõigi nende küljes ongi sellised nimelised sildid. Need on toetajad. Patroonid. Kuidas just nimetada. Täpselt samamoodi, nagu Salzburgi loomaaias on igal elukal oma toitja-katja. Nii vist tänases maailmas raha neilt, kellel on, nendele, kellel vaja, jagatakse ja suunataksegi.
Jagagem siinkohal luterlaste laagrimajanduse hetkeseisu ja tulevikuplaane. Siin on nende asjade tutvustamiseks sellepärast õige koht, et Horsemarketit loeb üha arvukam ja laialdasem kaader – järelikult ka need, kes võivad tunda tungi emand Kiiviti missiooni toetada. Pärast nende dokude tutvustamist aga jutustan teile Maiu – kes on iga-aastase emaduse tõttu auga laulusõnadest inspireeritud piimaauto tiitlit väärt – peremehest.
 
SA EELK LAAGRIKESKUS TALU
 
Taust
 
1997. aastal alustas EELK Noorsootöö Keskus aastaringse litsentseeritud laagrikeskuse ehitamist Saku vallas Rahula külas. Laagrikeskuse põhieesmärgiks on kristliku, säästva ja looduslähedase eluviisi õpetamine, mis aitab lastel sirguda kõlbeliselt terveteks noorteks.
Ehitust on finantseerinud välisannetajad ~3 miljoni krooniga. Põhiliseks annetajaks oli Luterlik Maailmaliit, lubades aastatel 1999 – 2001 toetada 240 000 USA dollariga. Toetusest jäi laekumata 64 000 dollarit, mistõttu algasid ehitusraskused. Peahoone ehitus katkes.
2,4 ha territooriumile on ehitatud väike kahekordne maja (saun, pesuruumid, puhkeruumid), kümme neljakohalist köetavat kämpingut, elektrialaldi, puurkaev, kelder, puuviljaaed, grillimaja. Pooleli ongi ainult peahoone koos siseõuega.
 
Hetkeolukord
 
Aastal 2005 alustas Soome Herättäja Yhtistys peahoone ehituse finantseerimist nii rahaliselt - igal aastal ~300 000 krooniga kui ka töid teostasid soome talgulised (pensionärid) tasuta.
Käesoleva aasta sügiseks on peahoone karp peaaegu valmis (puuduvad mõned uksed). Peahoone valmimiseks vajatakse ~ 5 miljonit krooni.
 
Tegevustest
 
Lisaks kristlike laagrite korraldamisele alustati 1997. aastal eesti kõnekeele pilootlaagritega Narva Pähklimäe Gümnaasiumi 10. – 11. klassi õpilastele, kus osalesid eesti tuginoored. Avatud Eesti Fondist saime 1998 aastal stipendiumi 30 000 krooni, millega oli võimalik välja töötada tuginoore töömetoodika. Antud kogemusest kasvas välja järjekindel integratsioonitöö projektiga „Kõrgkooli eestikeelsesse osakonda,“ mis kestis üheksa aastat. Aastaid tegutses eesti keele klubi NATA (Narva – Tallinn), mida finantseeris Tallinna Soome saatkond. Neid kogemusi, mis on saadud pideva järjekindla tööga, oleks väga hea kasutada käesoleva hetke integratsioonitööks.
 
Tänavu algasid projekti „Uus tee“ kristlikud laagrid, kus päev on jaotatud kolmeks osaks - religiooniõpe, inglise kõnekeel ja kehalise kasvatuse tunnid. Antud projekti edukas läbiviimine eeldaks aastaringset tegevust, mis peahoone puudumise tõttu ei ole võimalik.
SA EELK Laagrikeskus Talu pakub võimalust korraldada integratsiooniprojekte, kasutadaes väljatöötatud metoodikat ja kogemusi.
 
SA EELK Laagrikeskus Talu kui riiklik õppebaas
 
I Integratsioonitöö
1. Välja ehitada SA EELK Laagrikeskus Talu riikliku õppebaasina:
    metoodiline kabinet, kuhu on koondatud Integratsiooni Sihtasutuse väga hea 
 metoodiline materjal ja Laagrikeskus Talu laagrite metoodiline materjal ja samuti tehnilised vahendid nende materjalide kasutamiseks.
2. Kasutada õppebaasi uute programmide ja meetodite väljatöötamiseks:
 lasteaiaõpetajate, aineõpetajate, üliõpilaste eesti keele ja meele omandamiseks,
     kus on võimalik ka omandada praktilisi oskusi õppepäevade ja laagrite vormis.
3. Klubitöö programmide ja meetodite väljatöötamise ja praktika koht.
4. Eesti- vene ühiskoori ja tantsukollektiivi programmi ja metoodika väljatöötamine ja praktilise tegevuse koht.
 
II Laste- ja noortelaagrite programmide väljatöötamine (tervisespordi laagrid):
Antud laagrid peaksid mingil viisil asendama pioneerilaagreid 5. – 9. klassi õpilastele, mis kestsid kuu aega ja toimusid korrapäraselt. Pioneerilaagrid omakorda olid mugandatud skaudilaagrid.
Välja töötada Eesti Vabariigi vajadustele vastavad laste- ja noortelaagrid oma programmide ja meetoditega.
Selleks tuleb eelkõige välja selgitada, milline peaks olema Eesti Vabariigi laps, noor.       (50 aastat kasvatasime kommunismiehitajaid.) Kui oleme saanud sellele küsimusele vastuse, siis saame ka töötada välja laste- ja noortelaagrite programme ja meetodeid ning koolitada välja töötegijad ja korraldada näidislaagreid.
Ühes asjas võime kindlad olla – me soovime, et kõik noored oleksid terved. Sellest järeldub, et võiks planeerida tervisespordi laagreid 5. – 9. või ka 1. – 9. klassini, mille kestvus oleks vähemalt kaks nädalat. ~ 50 % oleks sportlik kasvatus ja ~ 50 % oleks isamaaline, kõlbeline ja kultuuriline kasvatus. Need võiksid oma kehakultuuri programmilt olla erinevad:
1.      õpilastele, kes ei ole võimlemisest vabastatud ega harrasta korrapäraselt ühtegi spordiala, kuid sportlik tegevus meeldib.
2.      õpilastele, kes ei ole võimlemisest vabastatud, kuid ei meeldi sportlik tegevus.
3.      õpilastele, kes korrapäraselt käivad mingi spordiala treeningul.
4.      õpilastele, kes on vabastatud võimlemisest.
5.      ülekaalulistele õpilastele.
6.      liikumispuuetega õpilastele.
 
III Noorte emade ja noorpaaride õppepäevad ja laagrid
Nende õppepäevade ja laagrite edukus aitaks loodetavasti ka tõsta meie rahva iivet.
1. Esmakordselt dekreeti minevate emade õppepäevad:
·        Abielus olevatele emadele
·        Üksikhooldajatele emadele
·        Noortele emadele (alla 18 a.)
2. Noorpaaride (esmakordselt dekreeti minevad emad ja nende abikaasad) vaimset ja  
    kultuurilist silmaringi arendavad laagrid.
3. Puuetega laste vanemate puhke- ja õppelaagrid.
 
Finantsabi taotluse hetkeseis
 
SA EELK Laagrikeskus Talu kavatseb 2008. aasta jaanuaris pöörduda peaministri poole toetuse saamiseks 2009. aasta riigieelarvest 3 miljoni krooni ulatuses peahoone väljaehitamiseks.
Ettevalmistavad tegevused 2007. aastal finantsabi saamiseks eeldusel, et laagrikeskust saab tulevikus kasutada riiklikuks integratsiooni-, laste- ja noortetööks:
 
  1. Septembris toimus nõupidamine ekspeaminister Mart Laariga teemal, kuidas leida rahalist toetust peahoone väljaehitamiseks.
  2. Septembris külastas laagrit kaitseminister Jaak Aaviksoo, sest eesti ja vene kogukonna suhted on sise- ja välispoliitiliselt tähtsad.
    Laager meeldis talle ja ta lubas toetada meie palvet finantsabi saamiseks peaministri poole.
  3. Oktoobris saadeti Talu poolt integratsiooni sihtasutusele meie eelnõu riigiga koostööks. Vastuseks öeldi, et meie poolt pakutud projektide teemad on sobivad integratsioonitööks.
  4. 25. oktoobril toimus kohtumine rahvastikuministri Urve Paloga.
  5. 13. novembril toimus kohtumine sotsiaalministri Maret Maripuuga.
  6. 6. novembril oli antud teemal kohtumine haridus- ja teadusministri Tõnis Lukasega.
  7. Kõik kolm nimetatud ministrit olid seisukohal, et väljaehitatud laagrikeskus „Talu“ sobib nende ministeeriumi projektide teostamispaigaks.
  8. 29. novembril toimus kohtumine kultuuriministri Laine Jänesega.
  9. Antud hetkel on aastaks 2008 kindlalt ehituseks lubatud Isamaa ja Res Publica Liidu poolt 100 000 Eesti krooni ja Soome Herättäjä Yhdistyse poolt 30 000 krooni.
Soome Herättäja Yhdistys jätkab ehituse finantseerimist tingimusel, et Eesti Vabariigi (EELK) poolt saadakse ka rahalist toetust. 
 
Emand Kiivit läheb peaminiser Ansipi juurde läbirääkimistele eelkõige selleks, et täiendada seadustikku ja suhtumisi – Eesti Vabariigi rahakotis pole praegu lastelaagrite rahastamise sahtlit ega seadusi, mis aitaksid seda sahtlit tekitada. Tuleb teha! Nii seadused kui sahtel. Ilma lastelaagriteta on väga keeruline, et mitte öelda võimatu katkestada poolesajandilist “nõukogude inimeste” kasvatamist.
Sirje kirjeldab seda fenomeni sedamoodi: “Nõukogude ajal õpetati ja kasvatati üleüldist valetamist ja variserlikkust. Lapsed teadsid, et õpetaja on sunnitud valetama ja õpetaja teadis, et lapsed teadsid, et ta valetab. Meie praegused põlvkonnad on sellisest varjavast-salgavast topeltmängust läbi imbunud. Lapsevanemad, kes seda taaka kannavad, on õnneks oma töö ja riigi ülesehitamisega nii ülepeakaela hõivatud olnud, et neil pole olnud kuigi palju aega oma lastega tegelda. Tänu sellele on – kui seda kurblugu optimistlikult võtta – lapsed rikkumata jäänud. Ent uute, inimlike, ausate ja avalike mentaliteetide kasvatamisel peaksid just sellised laagrid appi tulema. Neis laagrites moodustub laste ja noorte oma ühiskond – see õpetab elulisemalt ja sügavamalt kui mistahes käsud-keelud.”
Mis aga puutub Maiu pererahvasse, siis selle linalaka raskeveo mära ja tema jõugu peremees oli Mihkel Loorits. Oli. Perekonnanimi Loorits meenutab mulle kohe ja põhiliselt Oskar Looritsat. Meest, kes eestluse elujõust rääkides kirjeldas Kõiksust paarilise tervikuna. Maapealne elu on taevase elukorralduse peegeldus. Taeva-Ema ja Taeva-Isa ning Maa-Ema ja Maa-Isa toimivad paarilise võrdväärse tervikuna.
Looritsate talus oli Loorits-Isa kolossaalselt tubli ja töökas mees, kes tegeles veisekarja ja hobustega, hoonete ja majapidamisega ning võimaldas Loorits-Emale mugava ja turvalise elu. Naabrid vaatasid juba ammu murelikult, et sellise rühmamisega naabriperemees küll kaua ei kesta.
Eelmisel suvel sõitsid Soome sõbrad end bussiga luterlaste Talu juurde kinni. Loorits tuli neid lahti tõmbama. Kinnitas traktori sedamoodi bussi külge, et ema Kiivit vaatas kohe, et asi pole õige – traktor ajas juba esimese tõmbega end tagaratastele püsti. Aga mehel oli jube palju tegemist, aega vähe, ju ka ülepingest suur osa eestlase elujõudu tühjaks jooksnud. Hakkas rabistama, ei kinnitanud uuesti ja paremini. Rapsas traktori kraavi kummuli. Ise jäi alla. Sai ema Kiiviti ja soomlaste silme all paugu pealt surma. Kõik.
Leseks jäänud naabrinaine saab aga nüüd üksinda päris kenasti hakkama. Seni mehe poolt nii hoitud ja turvatud daam ohjab talu ja veiseid, majapidamist ja hobuseid. Mis on tõestus tõsiasjale, et mitte kellegi tubliduse tase pole lõplik. Ei kummaski suunas. Kui olud ja vajadus muutub ja nõudmised teisenevad, muutub ja teiseneb ka vaprus ja vastupidamise valmidus.
Aga seda on ju hea teada – andke põhjus ja võimalus, ja igaüks võib puhkeda!
 


Loe kommentaare (9)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat