Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Varastatud vankri ralli – ärge näidake, mis teil on!?


 

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi liikmetele tuli äsja Torist ringkiri, mis püüab ühel seltsi liikmel aidata tagasi saada kodusest küünist varastatud vedruvankrit. Hea on see, et niisugune ühisrinde moodustamine näitab, kuidas meie selts reaalselt toimib. Veel parem on, et sellised juhtumid aitavad teada saada ja meeles pidada, milline ühiskond meil on. Informeeritus on teatavasti juba pool teed turvalisuse poole.

Olen nii ajakirjanduse subjekti kui objektina alati mõelnud, et ilusaid ideid ja nähtusi tuleb paljundada. Peab näitama positiivset programmi ja saavutusi. Tuleb tutvustada edu ja inimlikkuse mudeleid. Ent samal ajal vaatab keegi ajakirjandusest: näe, mis tal on – nüüd ma tean, kustkohast minna ja see asi endale võtta.

Käin üsna sageli vanglates loenguid pidamas ja lugusid kirjutamas ning pahade poiste pansionaatide asukad on mulle korduvalt öelnud: “Meie jaoks on meedia nagu andmepank. Me loeme ajakirjandusest, mida ja kuhu saaks müüa – ja mida on järelikult vaja varastada. Siis vaatame ajakirjades-lehtedes ilmuvate piltide pealt järele, kellel ja kuskohas kõik need meile vajalikud asjad asuvad.

Sina näitad avalikkusele enda arvates piltide peal oma lapsi ja loomi – aga meiesugused vaatavad tänulikult, kus asub sul televiisor ja cd-mängija, kus kärud-tööriistad. Mis ripakil, see ära! Ainult loll näitab ajakirjanduses, mis ta on. Kenade kodanlaste seas tekitab see kadedust, vähem kenade jaoks on need pildid justkui koduanttila kaubakataloog.”

See teeb kurvaks ja võimetult vihaseks – aga nii on. Teatud rahvakiht vaatab laulupeo tule teekonna reportaažist seda, millises vedruvankris tuld toodi. Saab tori hobuse päeval teada, kelle oma see vanker on, kus rongkäigu ajal vallavanem istus. Siis valib kõige õrnema ja haavatavama hetke, mis vankriomaniku elus üldse olla saab – ning läheb ja toob kauba ära. Hoiab seda kusagil varjul, kuni madin ja hädakisa vaibub – ja müüb siis kraami välismaale. Kuna mujal veetakse hoopis levinumalt hobuvankrites nii turiste kui tähtpäevalisi, on tõldade ja kalesside, vedruvankrite ja muude hobuhaagiste hinnad siinsetest võrreldamatult kõrgemad. Isegi Lätis.

Kiri, mille meie selts ringi lasi, on selline:  

From: EHS [ehs@ehs.ee]

Sent: 15. november 2007. a. 12:13

 

Subject: Palume abi hobusekasvatajale

 

Tere

 

  Edastan kirja seltsi liikemtele. Palun aidake kõikvõimaliku infoga ning loodame

vedruvankrit üles leida koos.

  Samas hoiatus kõigi võõraste inimeste suhtes, kes erinevatel põhjustel Teie talli tulevad

(näit. hobuse või vana tehnika, hoburiistade ost jm. ). Võivad olla kurjad kavatsused nähtu osas.

 Palume kindlasti külalistega tuttavaks saada.    Krista Sepp 53407095

 

 

“Varastatud valgete puuratastega must, kutsaripukiga ja üleskäiva

katusega vedruvanker, mida kasutatud palju pulmasõidu vankrina. Kui

keegi juhtub sellist nägema või kellelegi pakkuma tullakse, siis palun andke teada tel. 5135385. Vaev saab tasutud. Umbes kuu aega tagasi varastati samuti vedruvanker ühest Raplamaa tallist, aga see õnnestus heauskselt ostjalt tagasi saada. Seega tundub, et päevakorda on tulnud vedruvankrite vargus ja müük ning seega tasub oma hoburiistad korralikult luku taga hoida.

 

Ette tänades,

Mirje

 

Kehtna, Raplamaa”

 

Helistasin Kalju Laiapeale ja küsisin, mis värk see ometi on.

Kalju rääkis: “Mul oli see pinkvankri ja kalessi liit-variant küünis. Reed ja muud lihtsamad riistad olid tal ees. Suur vanker kaeraga ka. Nõnda et varas teadis täpselt, kustkohast otsida.

Selle vedruvankri kõige isamaalisem sõit oli laulupeo tule toomisel. Sajad noorpaarid on temaga abiellu sõitnud. Viimane suurem sõit oli augustikuus tori hobuse päeva aegsel rahvakogunemisel siin Raplamaal. Vallavanem oli peal ja puha.

Eks ta sedamoodi varastamiseks välja vaadati. Meie näitame pildi peal tori hobust ja laulupeo tuld, isamaa ilu ja hobusekasvatuse traditsioone. Pätid vaatavad kraami. Kes täpselt töö tellib, veel ei tea – teise siitkandi vankri heauskne ostja andis asja omanikule tagasi ja seletas, et müüja oli keegi joodikust juhutööline. Tankist, ühesõnaga.

Lätis saab selliste sõidukite eest 2000-3000 eurot – kaugema välismaa hindadest rääkimata. Kuuldavasti on Eestimaa peal terved laod, kus niisugusel kaubal seista lastakse, kuni värske varguse melu vaibub. Siis veetakse minema.

Aruväljal ja Patikal on vanavara-aidad, kus vankreid-regesid müüakse, aga nii naiivne ma pole, et loodaks oma vedruvankrit seal kohata. Liiga tuntud ja uhke asi. Piiripunktidesse ja tollitöötajatele tuleb muidugi teatada, aga seal nohisevad ju kõigest ametnikud…

See oli üks eriti hell ja karm päev, kui mu vanker ära varastati. Olin ise sel ajal just põdrajahis. Tulin metsast ära, sest mulle teatati mu naise surmast. Naisel oli neeruvähk. Keemiaravi tegi luud hõredaks, luumurru pärast läks üsna kõbusana haiglasse – ja korraga oli koomas, läinud…

Tüdrukud ütlesid, et üks punane Fordi kaubik oli sel päeval ümber elamise luusinud. Kolm meest sees. Selle järgi ei leia nüüd küll muidugi enam midagi – metallivargad vahetavad ju ka igal nädalal autosid.  Aga ma ikka loodan veel oma vankri tagasi saada. Maailm on ju väike. Ikka nähakse. Ka siis, kui seda ei pakuta Eestis, vaid võõrsil.”

Laiapeade perele soovin leebet koos olemist pereemaga, kes on nüüd neile lähemal kui kunagi varem. Meie hobuüldsuselt oodatakse aga teravat silma ja kokku hoidmist varastatud vankri ralli edukaks finišeerimiseks. Ainus edukas finiš on teadagi selline, et vanker jõuab oma koju oma peremehe juurde tagasi.

Teiste elualade esindajatest kollektsionäärid – näiteks kujur Tauno Kangro – on juba avaldanud oma valmisolekut toetada ja aidata, leida ja tabada. Jõuaks ühisel jõul ka tankistidest kaugemale, tegelike niiditõmbajate ja varastatudvankriäri käivitajateni, muutuks ehk see ettevõtlusvaldkond nii ebamugavaks ja võimatuks, et sureks välja. Koos varganägudega. Mina ei usu inimeste paranemisse – inimesed ei muutu, vaid vananevad. Ja - mis kinni ei jää, saab kinni löödud.


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tðempionaat