Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Te põlegi Lindora laadal käind?


Laatadel käimise traditsioon on üks müstiline nähtus. Inimesed kogunevad ilmast ja aastaajast, teeoludest ja kaugusest olenemata mingisse Eesti punkti, kus antakse. Põhimõtteliselt antakse kaupa – kõikvõimaliku käsitöö tulemusi, kodus üle olevat, mis võib kellelgi just puudu olla, ja ka sedasama, mida on nagunii päevast päeva täis igasugused sepa ja lepa turud. Mingit müstiliselt suurt ostutööd neil laatadel ju ei tehta – olulisem on kokku saamine, näitamine ja vaatamine.
Suvel oli Mihkli laat keset Koonga valda täielik müsteerium. Kohutavast tolmust oli läbi rühkinud tuhandeid autosid. Inimesed kuulasid kontserte, võtsid õlut, ringlesid ja kommunikeerusid. Nüüd koguneti Lindora laadale. See asub teeristis inthemiddleofnowhere. Üks ristuv tee on Võru-Obinitsa magistraal, teine Vastseliina-Kerepäälse-Lindora tee. Asjateadjad ütlevad, et müüjatele on see väga ahvatlev väljakutse sellepärast, et maanteeäärsed müügiplatsid on odavad ning keegi ei kontrolli ega litsentseeri kaupa. Omavahel öeldes ei kontrollinud kümmekond kohal olevat menti ülearu väiklaselt ka autojuhte. Selge, et laat oleks koht, kus puhutakse rooli tagant välja hulgi mitte just vastsündinud hingeõhkusid. Aga sellise õelusega laata ei solgita, et kõik imevad.
Müüjad tulevad Rannust ja Kihnust. Tuhandete autodega maanteeveeri palistavaid uudistajaid on aga mõnevõrra ennatlik kõiki kohe ostjateks nimetada. Kõnnitakse, vesteldakse, hingatakse värsket õhku ja ollakse rõõmsad. Suur osa ajast läheb ligimeste otsimise peale – mida raskendab absurdne olukord, et keset Setumaad on mobiilivõrk üle koormatud. Aga selle eest kohatakse paljusid, keda ei teatudki seal olevat. Veider brauni liikumine maailmalõpus.
Selle liikumise telg ja tala, tugi ja käivitaja on naised. Müüjate seas on rohkem naisi. Käsitöötoodete tegijate seas samuti. Tantsivad ja laulavad naised. Korvi seest ja hõlma alt pakuvad naised. Rahvarõivad ja valged mantlid seljas. Mehed on kas purjus või päris surnud, kus mujal.
Kui ma oleksin ostnud ära kõik asjad, mis mulle meeldisid, oleks mu bussikõnõ pealaeni täis saanud. Neid asju polnud palju, aga need olid väga suured. Esiteks ühe Võru emanda tehtud hiiglaslik koer – laste diivan, mille tegemiseks šniti oli tädi võtnud ühelt tavaliselt kaisukalt. Teiseks vanatatud nägu tegevatest laudadest raamiga peegel. Lauad jätsid mulje, et on nurgast nööridega kokku seotud. Kolmandaks pirakas laastukorv kihnlaste hülgenaha-auto katusel. Eks mõne kaltsuvaiba, käsitsi kootud kampsuni või siku oleks kah kaasa rabanud. Aga tegelikult ostsin ma neli Kihnu latikat – ja Raamatu Piia viis Piiri talli kaasa Puiatu poiste tehtud titetooli. Sa ei saa endale kogu maailma koju kaasa osta. Võtsin ühelt Kallaste puutöömeistrilt kaasa hoopis visiitkaardi, sest tema karvase muljega karusid-öökulle-penisid tootvat käsitöötalu kavatsen lähemalt vaatama minna. Taavi Pirk on ta nimi. Kõik nähtu-kogetu-tuntu aga on piltide peal. Mitte kodus hingamise ja elamise ruumi röövivalt kuhjumas. 
Mis meil siis siin sabas olevate piltide peal on? On teeviit, mille järgi tuleval aastal samal ajal selle laada üles leiate. Autokastis olevad kaks jäära on muide omavahel jalgupidi kokku seotud. On üldine melu, mille moodustas igat liiki käsitöökaupade – ja ka tavalise turuträni – ümber kogunenud paljutuhat inimest. On Rannu talumees Jaan Erm koos minu setust äiaga. Pildi tegemise hetkel sõimas Jaan mind selle eest, et ma ütlesin, et ametlikult ei tohi laadal hansat müüa. Laskmata mul lisada, et hansat saab setueitede suurräti hõlma alt kas tasuta või niiöelda hapukurgi hinna eest, pani Jaani-onu undama, et ma olen liiga palju Tallinna vahet käind ja sealsete eluvõõraste seadustega semmind. Vastuvaidlemise asemel pildistasin üles, mismoodi näeb välja sõimav talumees. Jaan on hakanud muide soodsa hinnaga, mõõdukalt pruugitud hobutreilereid maale tooma. Aga kuna ta kisas mu peale, siis seda ma teile ei ütle J
Ja veel on pildil Raamatu Piia meie beibedega. On Kihnu kala. Ainus asi, mille Lindora laadalt ostsin, oligi Kihnu väinast püütud ja Liu sadamas maiselemaale toodud latikas. Kihnu mehed irvitasid, et suiaega vahivad nad ommukuti mu obestega sadamas tõtt – a perenaine põle mitte sadamasse kala nõudma tulnd ning. Ma siis vabandasin, et näen-kuulen nende tulemisi küll, aga koidu ajal on mu magusaim tööaeg, mida ma ei saa sadamasse kaapides ää kulutada, loomaaed jääb nälga ning. Seletus võeti vastu – aga kala polnud tegelikult üldsegi hea. Sapp oli sisse jäänud. Soola oli vähe pandud. Ja selleks, et laada ajaks võimalikult palju valmis saada, oli liiga kuumas ahjus liiga vähe aega hoitud – sedasi haudub kalasisu lödiseks ja on napi suitusmaitsega keedetud kala.
Mingi sealtkandi kamp käib kõigil üritustel miilitsateks-munkadeks kostümeerituna. Selge, et nad ei öelnud sõnagi, kui Kihnu meeste žigulli peal hülgenahad ilutsesid. Mõnevõrra üle mõõdu ja määra hülgekaitsega üle vajutavate loodussõprade tubliduse tagajärjel ei tohi kihnlased hülgeid püüda. See on nende traditsiooniline ala. See annab meestele üldse mingi töö ja mõtte. Kui mehed hülgeid püüda ei tohi, jääb neile ainult poetagune – ja võrke lõhkuvad veeloomad hakkavad liigarvukuse tõttu loodusliku valiku ja nakkushaiguste tõttu massiliselt surema. Laadal oli näha, et kjõhnlased ei ole nõmedat keeldu ülearu tõsiselt võtnud mitte ning – aga seda kohta siin need ärgu lugegu, kellel teada vaja põle mitte ond!
Piltidel on need kaunid valged tagumikuplisseeringutega peenvillased mantlid, mille üle setud on nii uhked. Nende tegemine ja hooldamine nõuab tohutut tööd ja oskust. Aga see on oluline osa setu väärikust. Sellise sukmani hõlma alt pakutav hansa on ka soliidne ja väge täis. Teavad öelda need, kes proovinud-võrrelnud.
Hanega tädi on Raamatu Piia lihane tädi, kes peab Vana-Vastseliina (hea kohanimi, eks?) ja Lindora vahel Kerepäälse turismitalu. Tema mitmemajaline puhketalu asub tegelikult Võrumaa veerel – kui olla poliitiliselt korrektne. Ja sellel läks tänavu suvel eriti hästi sellepärast, et filmi “Taarka” võttegrupp ööbis-sööbis seal. Nüüd võib toa uksele, kus Ain Mäeots oma naise ja pojaga tudus, memoriaalsildi naelutada. Tristani, Kristeli ja geniaalse Mäeotsa-papa unenägusid valvas pirakas maduloom, kes on poole toa suuruses terraariumis praegugi. Perepoja lemmikloom
Kerepäälse turismitalus on teine lemmikloom veel – lühikarvaline bernhardiin Dolly, kellel olid suvel kutsikad. Kellest üks tuli just meie seal olles emmet vaatama. Kuna minu silm on harjunud pikakarvaliste bernadega, on karvutut alaliiki keeruline sama tõu esindajateks pidada – aga käitumise ja hoiaku, suhtumiste ja mustrite poolest on nad tegelikult täpselt ühesugused.
Mu tütred läksid pooleks koolivaheajaks – nagu varemgi – Raamatu Piia juurde. Pool koolivaheaega sõitsid tema juures tema hobustega, pool omadega. Õigupoolest küll oli sel ajal Piia juures sõita Viiardi Petsi Harmony, kellega meie beibed üliväga rahul olid. Loodetavasti tema beibedega ka. Pildil on näha vanamoodsad kangid Piia käes – eriti põikpäise hobuse molu ohjamiseks. Ja noorukene Omeri-vereline Opera. Klaire juurest toodud sälg, kes koges hetk enne pildi tegemist oma elu esimest tagumikku turjal. Piia ehmatas, kui poolteiseaastase hobusele selga libistasin – aga Opera leidis, et väike soe pepu tema seljal ning kaelast kinni hoidvad titekäed ja vastu lakka surutud põsk, sobivad talle väga hästi. Ja see oli selle päeva kõige helgem hetk. Võibolla pikemagi aja energia positiivseks timmija. Sellised asjad juhtuvad spontaanselt, toimuvad lühidalt – aga mõjuvad kaunilt kaua. Nagu laadalkäikki.  
 


Loe kommentaare (3)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat