Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Helsinki Horse Show 2007. Pühapäev (täiendatud kell 00.20)


 

Helsinki Horse Show 2007. Pühapäev

Mart Kivastik

 

Eilne õhtu jäi meil Horsemarketi korrespondendi kurnatuse tõttu kajastamata. Kes ei usu, et kirjutamine on raske töö, proovigu ise. Aga nüüd olen ma taas sadulas ja jätkan. Midagi liiga olulist eile õhtul ei toimunud. Kavas olid showalad - kostüümratsutamine ja kõrgushüpe. Kostümeeritud kahevõitluses lõi kaasa tänavune eesti meister Urmas Raag ise, kes seekord kehastas Julius Caesarit ennast (ehk Julle Keesarit, nagu soomlased seda hääldavad). Tegelikult on ta ju päris elus ka pisut Caesari moodi - Luunja imperaator. Caesari kõrval astusid üles Batman, Superman, lumekuninganna ja lumekuningas ... Kõik ei tule meeldegi, kuid võistelda tuli nii ratsutamises (kaheksakümmend senti soome hobustel) kui ka autosõidus. Võisteldi paarides, kaotaja kukkus välja. Urmas Raag oli igati osav mõlemal alal. Alustuseks võitis ta mängeldes kaunist Kleopatrat (Judy-Ann Melchiori) ja seejärel tegi tuule alla lumekuningale, tont seda mäletab, kes teda mängis. Finaalis läks Urmas kokku aga indiaanlanna Pocahontase ehk Tina Lundiga, kes on olnud Tallinna Nations Cupi võitja. Siin sai Juliuse õnn otsa. Caesarile löödi ju kaks tuhat aastat tagasi senatis üksteist noahaava, seekord andsid soomlased aga hobuse, kes hakkas Imperaatorile vastu. Seesama Soome kits (soome Brutus) katkestas Luunja imperaatori võidutee. Tribüünilt arvati, et lõpuks ometi on Urmas leidnud "oma hobuse". Esimesena rallis finišisse Tina Lund, Urmas Raag autokastis mõõgaga vehkimas.

 

Järgmisena oli kavas kõrgushüpe. Meelde tulevad kohe meie parimad Prohhorov ja Domingo, üks neist vaatab siin võistlusi. Arvake ära kumb? Soome rekord on meie omast kümme senti kõrgem - 2.19 - ja korraldajad lootsid, et see rekord lüüakse, kuigi ette oli näha, et auhinnaraha 5 000 euri ei pruugi olla piisavaks stiimuliks. Nii juhtuski, et kui üks eilsetest võitjatest, šveitslane Pius Schwizer ja prantslane Jean Marc Nicolas (väga uhkel täkul Exploit de Roulard) olid ületanud kaks kümme, kadusid nad nurga taha puhkama. Kaks kakskümmend üks mõõdeti välja. Publik ootas, tegi harjutusi kätega ja laineid, ja muudkui ergutas võistlejaid aplausiga, et need välja ilmuks. Kui publik oli kõik harjutused kaks korda läbi teinud, tuli teade, et mehed ja hobused on teinud sõbraliku viigi ja rohkem hüppama ei tule. Selle vastu ei olnud ju kellegi midagi, aga oleks saanud seda kohe öelda, mitte vastu hommikut.

 

Täna läheb võistlus vastu oma suurele lõpule - MK-etapp 160 cm ümberhüpetega. Seal enam viike ei tehta, kokkuleppeid ei sõlmita. Võisteldakse viimase meheni, jääb ainult üks võitja. Eelmisel aastal tegi Beat Mändly Helsingis puhta töö. Seekordne šveitsi mees Pius on siit ühe võidu saanud, mine tea. Kõik on ju Soomes pisut šveitsi stiilis, näiteks Hartwall Arena hinnad. Üks seanss võistlust maksab siin 59 eurot. Laupäev on tehtud kolmeks 59-euroseks võistluseks. Kokku ... kokku läheb ... kui tahta kõike näha ... üle 500 euro. Mamma mia, kaheksa tonni?

On ka teine võimalus. Tulla juba hommikul lihtsalt õlut jooma ja saali igaks võistluseks mitte minna. Seda võimalust kasutavad päris paljud hobuseinimesed, kes armastavad palavalt nii õlut kui ratsutamist, aga mõlema jaoks raha ei jätku.

 

Enne põhivõistlust toimus täna veel kaks kiirusparkuuri. Esimene (Kids Charity Race 140 cm) viidi läbi siis, kui kõik normaalsed inimesed magasid, enne kümmet. Urmas Caesar Raag tegi seal Lagunaga kena sõidu ja ajas maha vaid viimase takistuse, nii et miinus neli ... protokollist on näha, et kui teha võistlused nii vara hommikul, siis kõik, peale kümne osavõtja, magavad. Lisaks Urmas Raagile on seal sõitnud ka Anni Mägi Cayennega, kes maandus otse Urmas ette kuuendaks. Raag niisiis seitsmes.

Unimütsid kihutasid võidu alates kella ühest - Frenckell International Small Tour Final, 145 cm against the clock. Võta või jäta, jälle võttis raha endale Engemann (hobusega Late Night 16) Saksamaalt. Tema sõitu vaadates ei jõua ära imestada, kuidas ta jõuab - sammud klapivad, pöörded samuti, kõik toimub välkkiirelt ja puhtalt. Tulemuseks oli kahesekundiline võit prantslase Julien Epaillardi ees. Kaks sekundit on aga sellises sõidus hiiglama pikk aeg. Kui Engemann eelmine kord Helsingis oli, sai ta kokku kolm esikohta - kaks kiirusparkuuri ja veel ka põhisõidu. Tollest korrast on meelde jäänud, et Engemannil on oma tall omakasvatatud hobustega, nii et võidud on kõik tööga välja teenitud. Eeskujulik ratsutaja, keegi ei ole teda poputanud ega kandikul hobuseid ette kandnud. Ta on oma võite väärt. Hoiame pöialt! Kaks võitu on tal nüüd käes, eks näeb, mis edasi saab.

 

ROLEX FEI WORLD CUP 160 cm ümberhüpetega

 

Kuigi ette olid nähtud ümberhüpped, oleksid need selles sõidus äärepealt olemata olnud või hüpatud miinus neljade vahel, nagu Tallinnas juhtus.  Esialgu ei saanud arugi, milles asi, sest esimene võistleja, norralane Andreas Schou (hobusega Tagerups Agenda) oli just puhtalt lõpetamas, kui rahvas kukkus talle enne eelviimast tõket plaksutama. Väike segadus ja suhteliselt lihtne lattaed tuli maha. Siis aga algas tõeline mihklipäev. Mehi langes nagu Stalingradi lahingus. Seitse ratsutajat ei lõpetanud, kaks neist kukkusid, ja keegi neist ei käinud esimest päeva trennis. Imelist tarkust ilmutas seekord Raimo Aaltonen, kes starti ei ilmunudki. Ma usun, et hobune tegi talle selle eest välja. Noorel Jukka-Mikael Koivistol (Tallinna teine koht!) aga niipalju nutti ei jätkunud, tema läks tuuleveskitega võitlema ja sai neilt lakki. Lahkus poolelt rajalt. Aki Ylänne oli Helsinki halli endale monumendi ehitanud - kaelamurdva raja. Puhkemomenti ei olnudki, hobused olid süsteemides tõelises hädas ja kui ratsanikud kaasa ei aidanud, siis oli sõit lõppenud. Sebastian Numminen (Calandro) tegi -12, üks mahaajamine ja tõrge, mis tundus alguses päris mage tulemus, aga muutus võistluse edenedes üha paremaks. Nora Pentti (Evli Cagliostro) ja Mikael Forsteni (Isaac du Jonquet) miinus neljad olid juba väga head. Kokku tuli ühe veaga lõpetanuid üheksa. Nende hulgas Judy-Ann Melchior (Aktion Pur Z), kelle hobused on suurepärased, ja preili Lundbäck (Madick), Oslo etapi võitja, kes oli neist kiireim ja sai lõpuks neljanda koha.

Vaene Marcus Fuchs hobusel Nirmette, kelle tiitleid pool tundi ette loeti, sai kõikidest raja konksudest üle ja otsustas kolmese süsteemi viimasel takistusel pisut stekki anda, kaotas siis aga ratsmed käest ja enne kui need uuesti pihku haaras, oli järgmine takistus juba mööda tuhisenud ja Fuchs sõitis selle küljega maha - ikkagi miinus neli. Ei tohi hobust lüüa!

Kui kolmveerand stardilistist oli läbitud, käis saalist läbi kergendusohe. Hispaaniast saabus päästeingel Rutherford Latham hobusega Guarana Champeix. Nagu sellistel puhkudel ikka, tundus tema sõit elegantne, kerge ja pingevaba. Tuligi esimene null.

Õnneks jõuti siiski ümberhüpeteni, sest nulliga tulid raja läbi veel Göran Bengtsson (Quintero La Silla) ja Heinrich Engemann (Aboyeur W).  Ümber hüpati samas järjekorras ja tulemuseks oli 53-aastase hispaanlase peaaegu et kindel võit (38,56 sekundit), sest ümberhüpped olid nii tehtud, et lõigata midagi polnud, ainult tulista ja hüppa. Göran Bengtssonil peaaegu et šansse ei olnud, sest tal ei olnud sugugi tulistaja hobune, vaid suur rahulik täkk, kel läheb liigutamise peale aega (43,94 sek). Engemann tuli sama kiiresti kui Latham, kuid ajas viimase pulga maha.

Soomlaste parimana oli Forsten lõpuks seitsmes.

Tagantjärele tarkusena - võib-olla oli hea, et sinna starti ei pääsetud. Võitsid väga kogenud mehed (neid meil jagub), väga heade hobustega, kes meil ju alles kasvavad. Järgmisel aastal ollakse selliseks rajaks kindlasti  valmis.

 

Pärast võistlusi toimus pressikonverents, kus sai võitjaid oma silmaga näha. Kuna Heinrich Hermann Engemann ja Göran Bengtsson olid kõigile teada, siis uuriti põhiliselt võitjat ennast - Rutherford Lathanit. Ausalt öelda tundub, et see on vägagi inglise mees, või iirlane või šotlane. Hispaaniat meenutab vaid ta kodakondusus. FEI kodulehelt võib lugeda, et ta ongi USA-s sündinud, hispaanlaseks hakkas alles 1982. aastal, elab vaheldumisi Hispaanias ja Prantsusmaal. Ta ei ole sugugi enam noor, vaid hoopis parimas eas ratsutaja, kes on varem võitnud ühe Grand Prix ja selle aasta Oslo etapil sai ta neljanda koha. Ise arvas ta oma sõidu kohta, et ju siis läks tal hästi, kui ta võitis. Suure jutuga ta igatahes pole. Tema kolmeteistaastane täkk Guarana harjutab Rutherfordiga koos juba kaheksa aastat. Praegune tulemus on niisiis pikaajalise koostöö vili. Kes sõitu ei näinud, siis tasub kolmapäeval Eurospordist vaadata. Võitjapaari sõit oli silmapaistev, eriti võrreldes ülejäänud kaosega. Järsku on ta mingi endisaegne konkistadoor, sajandite tagant. Välja nägi küll selline.

Göran Bengtsson oli rõõmus. Tema hobune on kõigest üheksane ja selliselt rajalt puhtalt läbi tulla oli nende jaoks hea tulemus. Rada pidas rootslane samuti raskeks, aga talle ja ta hobusele oli järelikult jõukohane. Ümberhüpetel läks ta lihtsalt puhtalt hüppama, sest oli selge, et võidu peale hakkavad sõitma Engemann ja Latham. Oma tuleviku võistluste suhtes polnud ta eriti lootusrikas, sest on FEI edetabeli 10 esimese hulgast välja kukkunud ja peab seetõttu Rootsi ainsa koha pärast MK-etappidel teiste rootslastega vägikaigast vedama.

Sakslane Heinrich Engemann oli pisut tusane, sest läks ümberhüpetele viimasena tegema kiiret sõitu, et võita. Kokkuvõttes polnud ta aga kiireim, nagu ta on harjunud, ja ajas lisaks veel ühe maha ka. Aga muidu oli ta nende võistluste edukaim mees. Kaks esikohta ja põhisõidu kolmas. Raske oleks mitte rahule jääda.

Viimaseks vastajaks oli loomulikult Aki Ylänne, kes ootas oma järjekorda väsinud ilmel. Ütles lihtsalt, et tegi just sellise raja, mis on MK-etapile kohane, ei vähem ega rohkem. Parema õnne korral oleks nulle olnud kuus kuni kaheksa. Praegu oli kolm, mis tähendas, et õnne täna ei olnud. Tõsi mis tõsi. Ylännel oli ju õigus. Veel ütles ta, et seekordne rada on tõepoolest raskeim, mis siin üles pandud, kuid pole siiski võrreldav MK finaali, MMi või olümpiaradadega. Seega tema jaoks oli tegemist klassikalise MK-etapi rajaga. Võitjad olid igatahes väsind, aga rahul. Kaotajate kohta ei oska öelda. Neid ju pressikonverentsile ei kutsuta.

 

Head ööd, ratsarahvas!

 

Teie väsinud kirjasaatja Mart teel Helsingist Tallinnasse

 


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat