Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Mida teha preiga?


 

Nüüd on see siis käes. Prei. Mitmete hobusekasvatajate paljudel hobusel korraga. Kuramus. Suvi otsa uurisin igal hommikul kõigi hobuste jalgu – ega öösel pole mingit lõiget-väänet või preid tekkinud. Ja nüüd on valgete sokkidega raudja mära tagumine vasak päris korralikus preis. See on teatavasti kabjanaha põletik, mille põhjustab päikesevalguse ja söödas leiduva proteiini koostoime. Eriti ristik – ja just selle valge kultuurvorm – annab hobuse ainevahetusele sellise tongi, et organism ei tule valkude lagundamisega toime.

Minu mära tagumine vasak sokk tundus alguses tagant poolt lihtsalt määrdunud, pesemise järel selgus, et sodi all on kaks leemendavat lõhet. Kui nendesse lõhedesse trenniplatsil liiv läks, hakkas hobune – üsna hellik ja õrnake on ta muidugi ka – dramaatiliselt lonkama.

Meie treener, loomaarst-Dimela müügipiiga Annika Õkva soovitas osta bakteritsiidset-pehmendavat spetsiaal-šampooni ja purgikese sinist haavasalvi Blue Horse Skin-healer. Loomulikult juhtus prei avastamine laupäeval, nii et tegelikult kaapisin tallist Tartusse Ain Erkmaa kliinikusse Farmax. Nad ei tegele seal Raatuse uulitsas hobustega, aga liitri jao kloorheksidiini lahust pakkisid mulle abiks ikka. Sellega sai pestud-puhastatud pind päris hea.

Kui kolm päeva Dimela sinise salviga määrimist mingit muutust ei toonud, hakkasin uurima, mida hobusekasvatajad ja veterinaarid preist teavad ja teevad. Nüüd on mul seitse erinevad kontseptsiooni, mis kattuvad omavahel vaid selles suhtes, et jalgu tuleb hoida võimalikult kuivana, et ravimid mõjuda saaksid ja haavad pahaks ei läheks. Muus osas on seisukohad pehmelt öeldes erinevad, täpsemalt väljendudes üksteist välistavad.

Pangodi hobusekasvataja Karin Sild Karl-Eeriku ratsatalust soovitas salvi asemel sinist spreid kasutada, et haavad ei jääks ummuksesse – sinine suts, mida hobusekasvatajad lasevad ka laste ja abikaasade haavadele, kuivatab-desinfitseerib ja ennetab mädanema minekut. Kilgi talli perenaine Aire Saarm ütles, et tema eelistab alumiiniumspreid, mis jätab haavale kelme – mustus ei lähe kahjustatud kudedesse.

Vana-Vastseliina Raamatu Piia Piiri tallist kinnitas, et tema eelistab vanu häid äraproovitud võtteid nõukaajast, mil midagi saada ei olnud. Vaseliini sisse tuleb segada briljantrohelist ja preid selle möksiga peitsida – vaseliin ei lase briljantrohelisel vorpe liialt ära kuivatada-kärbutada.

Peeter Viiard Lasva tagant Virve talust teadis oma kogemustest, et ainus tõeliselt toimiv ravi prei vastu on totaalne karjamaalt maha võtmine: “Prei on ainevahetushaigus. Terve hobune preisse ei jää. Kui hobuse organism ei saa hakkama päikese ja karjamaal leiduva taimekoosluse ühistoimel tekkiva proteiinide pealetungiga ja kabjanahk läheb hukka, siis see pole nahahaigus. Igasugune möksimine on kulukas ja tülikas võitlus tagajärje, mitte põhjusega.

Loom tuleb karjamaalt ära tõmmata, söödaks anda kuivheina ja müslit – ja ainevahetus läheb juba kolme-nelja päevaga nii korda, et haavad paranevad iseenesest.”

Seda ma muide prei avastamise järel kohe tegin ka – noh et kui asi on päikesevalguses ja ristikus, siis olgu kapis heinatoidul – ainult et boksis jäi mära kehavedelike ringlus arvatagi aeglaseks ning haige koha ümber seiskunud lümf ajas jala paiste. Tagasi välja lastes möödus paistetus õnnelikult ringi leekiva hobuse jalal paari tunniga.

“Too ta ainult ööseks sisse – siis ei saa prei kastemärga – las ta olla päeval ikka väljas,” õpetas Väimela talli emand Klaire Rannamäe. “Võidmiseks on parim tsinksalv ja tõrv. Täitsa tavaline tsinksalv – ja seesama tõrv, mis ravib ka kabjakiilu mädanikku.”

Hobuste arst Ulrika Danziger rääkis: “Öösel just tuleks välja lasta ja päeval, kui on päikesekiirgus, sisse tuua!

Prei on süsteemse ainevahetushäire tagajärg – hobuse maks ei tule proteiinide läbi töötamisega toime. Praegu on üle Eesti üleüldine prei-ajajärk, sest karjamaadel vohab lopsakas ädal. Mõistlik on päikese käest hobune talli tuua ja toita teda müsli ja toiduõliga – üle paari-kolme päeva see talle ei muidugi ei meeldi, aga rohkem pole vajagi.

Jalg tuleb võimalikult kuivas hoida. Kõigepealt bakteritsiidse šampooniga pesta, siis kuivatada ja sinist spreid lasta. Et mädanikku ja armkudet ei tekiks. Kuiv-puhas jalg paraneb võrreldes karjamaal leiduvaga kardinaalselt teistsuguse sööda baasil kiiresti.

Kui haavad on nii halvad ja põletik nii tugev, et tekib paistetus, peab kutsuma loomaarsti, sest niisugune seisund eeldab juba hormoonravi. Niisugune on veterinaar-meditsiiniline soovitus.”

Tiit Siiboja annab aga veel ühe veterinaar-meditsiinilise soovituse: “Ei too hobust sisse! Ei öösel ega päeval. Prei on tingitud päikesekiirguse ja ädalas sisalduva proteiini koosmõjust küll – aga muu hulgas tuleb mõelda ka sellele, kas meil on käsil tõusev või langev aeg. Loodus on praegu languses ja ädal ei sisalda enam sellist valgupanka, nagu kevadine noor taimestik. Päike ei käi nii kõrgelt-intensiivselt kui kevadel. Hobusel on vaja enne talve värskes õhus vabalt liikuda, kuni veel saab.

Oluline probleem on küll muda ja liigniiskus – pori sees vorpidega, kunagi kuivaks saamata, loomulikult sumbata ei tohiks. Haav peab olema võimalikult kuiv ja puhas. Raviks annan mina humaan-meditsiinis tunnustatud põletushaavade salvi Prontosaan. Ta on naatriumkloriidiga ja korrastab prei-haavades loomuliku pH, tänu millele organismil enesel on kergem haav seestpoolt tulevate jõududega välja põdeda.”

Kuna prei väljanägemist kujutab ette iga hobusekasvataja, panen siia juurde pildi hoopis millestki ilusast, ent samas probleemsest. See on eile, sügisesel pööripäeval pildistatud ristikupõld Setumaal Uusvada külas. Mu äi näitab kord oma isa rajatud roosa kultuurristiku põldu, mida järeltulijad nüüd samas vaimus edasi harivad. Õied on parim mesilastele – neist tehakse sulnist mett. Taimed aga on lehmadele toitev ja hästi piimakaks tegev sööt.

Ühte fotot võib vaadata väga erinevalt. Kes vaatab – näe, maafilosoof Asser Murutar! Kes vaatab – oo, kaunis Setumaa! Kes imestab – septembri lõpus selline mitmeteistsentimeetrine ristikuädal! Kes imetleb veetlevat päikesepaistet. Kes mõtleb mesilastele, kes lehmadele. Hobusekasvataja nohiseb mornilt: siuksest ädalast – ja veel niukse päikesega koos – saab prei külge!

Mis muud, kui hoidke päeval ja öösel hobuseid sees ja väljas, loputage kloorheksidiiniga, peske spetsšampooniga, määrige sinise salvi ja briljantrohelisega, tsinksalvi ja tõrvaga, astelpajuõli ja kanasitaga, laske sinist spreid peale ning katke see kõik alumiinium-sussuga. Nali. Mina sõidan nüüd talli Tiidu soovitatud Prontosaani proovima. See on apteegis käsimüügis ja kuna on inimestele, siis võrreldes koerte-hobuste ravimitega võrreldamatult odavam. 


Loe kommentaare (29)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat