Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Hobused on “Tasuja” peategelased


Jutustasin siin ajakirjas paar lugu tagasi Tõnust, kes Pärnus Endla teatri taga Urva-hobuga kundesid ootab ja nendega ümber Munamäe vankriga ringi klobistab. Tõnu oli kangesti uhke, et ta võeti vabatahtlikuna osalema teatri suvelavastuses “Tasuja”. Ja et Raivo Trass võttis selle Sauga 11-hobuse-mehe etendusse tükkis vankri ja Olliga, kes erinevalt Urvast keda kuraditki ei karda.

Kuidas Tõnul ja hobunal teatris läheb? 10. juulil esietendusel nägin järgmist. Etenduse esimese kolmandiku seisab ta oma vankriga Reiu jõe ürgoru teisel kaldal ja moodustab osa maalilisest-idüllilisest külaelu vaatepildist.

Kui madinaks ehk siis 14. sajandi vabadusvõitluseks läheb, paneb Tõnu järsust mäekaldast üles lõiku. Just Tõnu paneb jah. Selles mõttes, et tema jookseb ees, hobune tühja vankriga töllmölladi järel. Põõsaste taga pakib Tõnu vankrisse kamba üksiku jalaväepataljoni kutte. See nimetus, muide, meenutab mulle kangesti aega, mil Andrus Öövel tahtis ka puudega poisse sõjaväkke võtta ja rahvas sai ilkuda “üksiku puuetega jalaväepataljoni” teemadel.

Ei nendel poistel pole häda kedagi. Nemad kehastavad eestlasi, kes vanal raudteesillal Sepo Seemanile ehk siis Tasujale Indrek Sammuli ja Indrek Saare ehk siis saksa sigade vastu võitlemisel appi hakkavad.

Aga kui abi on osutatud, ronivad takustes hamedes sõdurid Tõnu vankrisse tagasi ja… Tõnu pistab jälle plagama. Appi, kui naljakas! Väikest jupsakat kasvu mees ähkat-ähkat vankri ees üle silla publiku eest läbi lidumas. Eks ta sellepärast Olli kõrval ja ees jookseb, et mingit jama ei oleks, aga kole koomiline on.

Näitlejad ja kõikvõimalikud teatritehnikud rääkisid “Tasuja” prooviperioodil, et jama oli hoopis Nurme talli hobustega. Sest polnud tolku, et nad eelmistel aastatel ka linnarahvale elusat hobust tegemas käisid. Ikka kartsid kõike. Kui prozhektorid-mikrofonid vihma kaitseks kilesse taheti pakkida, hakkas teatrirahvas hoopis hopside omanikku emand Morrissoni kartma.

“Tormas siin vihast vahutades ringi nagu tädi Rumpumpel,” meenutab valgustaja. “Meile jäi küll mulje, et ta kartis neid kilesid ise. Loomad pidavat omanikesse minema. Kui omanik on närvis, hakkavad nii koerad kui hobused ju ka pipardama.”

Esietendusel oli hobustega tegelikult kõik tibitobi. Kenad suksud vedasid kaks ja pool tundi vaheajata etendust kenasti välja, ilma et ühtki ekstsessi oleks olnu.d

Lausa sümboolsel ja kujundlikul kombel ilmnes professionaalide ja isetegevuslaste vahe lisaks näitlemisele ka ratsutamisoskuses. Kui sissejuhatuseks ronis vahvale atsakale raudjale selga koolipoiss, kes noort Jaanust mängis, hakkas päris õudne. Lapsuke surus viisud tallavõlvi põhjani jalustesse ja pistis jugama, põlved laiali nagu samovarisangad. Kätega vehkis ja väänutas nagu kättemaksuingli tiibadega. Sakutas looma jõnks-jõnks suulistest nagu lüpsaks lehma. Vaene hobune!

Ent kui raudteesillale ilmus Sepo Seeman – täiskasvanud Jaanus ehk Tasuja - musta ruuna seljas, algas imeilu. Nii tema kui Katrin Valkna – saksapreili Emiilia – olid täiesti kenasti ratsutama õpetatud. Kuna üdini positiivsete kangelaste rollid on ausalt öeldes igavad vaadata, siis kujuneski nende hobustest ja ratsutamisest peategelastik.

Seeman on suur ja raske mees ja vajub sadulasse mõnusasse väärikasse täisistakusse. Valkna on habras ja õrnake, sadulas graatsiline nagu gasell. Ratsmed oskajalt sõrmis, kand ja säär paigas – kõlbab kogu piletiraha eest vaadata küll.

Seda enam, et Indrek Sammulil, kes näitemängus samuti ohtrasti sadulat pruukida saab, on korralik kool juba musketäride etenduse ajast D’Artagnanina ning Indrek Saar on lihtsalt väga kena mees, ehkki hobuse seljas väheke luhvt ja ludri, nagu tema tegelaskujugi.

Jumal tänatud, et need Morrissoni setukad – absoluutselt ilusad loomad seejuures – seal sildu, teid ja mägesid pidi kablutavad. Nimelt tükk ise on õudne mis õudne. Veniv ja imal rahvusromantiline plakat. Meenutab Jaan Tätte kirjutatud läbilõiget eestlaste ajaloost “2000 aastat elu Eestimaal”, ainult et on selle hale vari, armetu plagiaat. Raivo Trass on nii näitlejaid kui hobunaid kasutanud selleks, et teha hädist euroliidu vastupropagandat. Nii venivalt ja tuimalt, et kasvõi nuta.

Esietendusel olnud Anne Veesaar (kes on ühes suvelavastuses hopsi seljast kukkudes põlve murdnud) jäi lihtviisil magama. Üllar Saaremäe (kes on vaatamata sellele, et eetilistel kaalutlustel oma jõudeseisnud hobuna maha müüs, ikka Kentaur ja hobuinimene) ei tahtnud seda etendus-joigumist-soigumist üldse arutada, vaid eelistas hoopis hobustest rääkida. Ainsa vaatamisväärsustena hobuste nautimine aja tagumiku sügelema ja sadulaisu peale, noh.

Aga järgmisel suvel tahaks Reiu jõe ürgorus ikkagi jälle hobuseid näha. Keegi väga teine kui Trass võiks lavastada midagi värsket ja lörtsimatut-nämmutamatut.

“Tasujas” oli Ireen Kennikul Mari roll. See on teenijatüdruk, kes Tasujat armastab ja koos temaga sõtta läheb, vibu hambus. Nii see tüüp kui Tõnu Raadiku lummav muusika ja Silver Vahtre (kes on Mart Kivastiku kiiluvees samuti kirglik hobufänn) puidust lavakujundus tekitas mulle mõtte, et järgmine värk võiks olla hoopis indiaanlastest.

Ireen oli indiaaniplika moodi. Silveri tehtud püstkojad-seinad meenutasid samuti indiaanistaffi. Kadunud Omar Volmerist on eestikeelsesse kirjavarasse jäänud nii palju indiaaniteemalisi tõlkeid ja tõlgendusi, et võetagu ja tehtagu ainult. Näitlejad õpivad ilma sadulateta lajatama ja saavad ka jälle värske loome-elamuse.

Või siis midagi Põhjala mütoloogiast. Trollilegende paluks! Võrgutav naistroll Hyldra läbi ürgoru kappamas. Vägev ju? Ainult mitte enam seda meie ürgusundit madaldavat ja priiust primitiivseks sogavat Eesti-aatelist ägamist enam! Tulised eesti matsid saksa tõugu või vähemalt saksa tõugudega tembitud hobuste seljas – lõpetage ära! Kaunid hobused väärivad asjalikumaid rolle, ütlen ma – äsjanähtud etenduse armetuse peale üsna vihasena. Näitlejad seisku enda eest ise.


Loe kommentaare (2)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat