Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Tõuloomade näitused nagu Noa laevale pakitud traditsioon


Armas vanamoodne sõna “laat” paneb eakama põlvkonna südamed nostalgiliselt helisema – kui on laat, siis saab mõdu ning magusat saia ju. Missiooni mõttes kannavad laadad edasi ilusat ja loogilist traditsiooni – vahepeal tehtu tuleb ette näidata ja maha müüa. Olgu laada nimi sügisnäitus või mis iganes. Tänapäeval on sellised tõuloomade, traditsiooniliste põllumajandusalade ja käsitööalade üles rivistamised ka selles mõttes ülimalt olulised iluteod, et kusagil mujal linnalaps lehma ja hobust, kitselüpsi ja sigade kismat, leivategu ja lamba villata nägu ju ei näegi. Maalaps ka. Üha rohkem maapiirkondi on teatavasti sellised “arendusalused” majakarpide külad või punakülade korterjäänukid, kus nähakse loomi ja nendega kaasnevaid sooritusi täpselt sama vähe kui keset mõnda njujorki elades. Eks sellepärast just 1. septembril, esimesel koolipäeval, korraldatigi Ülenurmes Tartu sügisnäitus ja Tõuloom 2007. Et peredel oleks pärast mudila kooli saatmist koos millegi tegeliku ja tõelise keskele minna.
Väimela talli perenaine Klaire Rannamäe arutles Heimtalis trakeenide päeval murelikult, et nüüdisajal on elementaarne-normaalne elulaad mingiks museoloogiliseks imeks muutunud: “Tänu taevale, et inimesed viitsivad pidada taluloomaaedu, kus linnalaps näeb jänest ja kana, põliseid põllumasinaid ja traditsioonilisi töid.”
Üks sellise elusmuuseumi pidaja, Viktoria Kaasik Pärnumaalt, oli kohal ka Ülenurme suurpäeval. Mäletatavasti oli tänavu raskeveokate päev just tema juures – tema omad on kompaktset tüüpi ja heledat verd Kuningas, Neidi ja teised raskeveo tõugu hobused. Viktorial on just niimoodi valitud-peetud lindude-loomade valik, nagu peaks olema üle terve Eesti laotunud taluloomaaedade võrgustikus. Eesti peaks olema kaetud sedalaadi pere-ettevõtetega, nagu on Pärnumaal Raja talu või Soomra Pihlaka talu. Lapsed, kes koos loomadega keset loomulikku-elutervet elulaadi ei kasva, on pahas olukorras niikuinii – neile peaks saama vähemalt aeg-ajalt võimaldada loomale silma vaatamist ja pai tegemist. Kui euroülipüüdlikud ametnikud hakkavad sellistesse pere-zoodesse palgalisi vette, pererahvalt zootehniku haridust ja majapidamisse eurositahoidlat nõudma, võetakse väikestelt eestlastelt täiesti jabural kombel ära võimalus loomade abiga inimeseks kasvada.
Mis puutub Ülenurme suurpäeva, siis loomade ja tegelike tööde lähedus ja toime oli selline, et erinevalt Mihkli või Hauka laadast, kus päeva keskel kisub üsna ohjeldamatuks lamisemiseks, püsiti vikside ja tegusatena. Rahvamass, kes põllumajandusmekasse kokku oli tulnud, oli Koongas või Setumaal koguneva tulvaga üsna üheväärne. Aga loomade ja tööde ümber keskendatud toimekus hoidis olukorda kontrolli all. Publikum sai pilli ja pulli ka ja küllalt. Kui tavapärastel laatadel müüakse mõnuga ka üle Maa laiutavat HongKongi Armanit ja Taiwani Guccit-Versacet, siis Ülenurmel oli ainult ja üldiselt ehtne kaup. Käsitöö. Naturaalsetest, ise kasvatatud materjalidest. Ja loomad.
Eeskava oli selline, et puhkpilliorkester avas nii põllumajandusürikute näituse kui ettenäitamised areenil. Areenil näidati kolmveerandtunniste tsüklitena lambaid-kitsesid, linde, sigu, karusloomi, Eesti maatõugu, punasttõugu, holsteini veiseid, vissisid ja lihaveiseid ning hobuseid. Võisteldi käsitsilüpsis – mille alal üks korüfee on Sigastest Vaike talust saabunud Merike Bakhoff, kellel oli ümber mitmete ta muudegi oskuste tulemus. Linane rõivas. Kodus pargitud kitsenahast vest. Ise valmistatud lõngast seelik.
Õpikojas õpetati leivategu, sepatööd, viltimist, kirivöö meisterdamist, linase kanga kudumist, puidu, õle ja savi töötlemist, vigursaagimist, laastukatuse tegemist, pillide meisterdamist ja kõigi võimalike sügisandide tallele panemist. Ühesõnaga seda elulaadi, mille juurde üha enam küpses eas abielupaare mingil hetkel jõuab, kui moodsalt katkine on ära oldud ja isiksuslik arengutase on valmis terviklikuks ja tasakaalu saama.
Mõisapargis näitas Kaitseliit oma oskusi ja võimisi, esinesid koerad, tehti paarisrakendi sõitu, tantsiti rahvatantsu – ja tekitati segadus. Kui ettevõtmine on väga suur, on tal mitmeid korraldajaid ja liine. Seepärast võis kutse peal kõrvuti veergudes näha kahtmoodi teavet: Areenil hobuste esitlus, mõisapargis aga “Ute Wohlrabi Hargo talu eesti puhtatõulise tori hobuse esitlus”. Kui ei süvene ja-või ei tea, tekibki segadus ja missarusaam.
Hoburahvas, kes uuris Ülenurme suurpäeva kutset Palladium Cupi finaali ajal Olustveres, luges tarkpaberilt välja, et komplitseeritud suhtumistega sakslanna ongi kogu hobuseesitlus. Mispeale öeldi – tsiteerin! – “Keda ta üldse esitleb, kui hobufoorumist jääb mulje, et tal on kõigil hobustel lakkamatult mingid tõved ja probleemid? Kuna tal on lisaks muudele tülipartneritele ka naabritega suhted kirjud, pole tal karjamaid, hobused on aastaringse konservtoidu peal paksuks läinud ja mullas sumpamisest preis. Ah, ta ju ei jõuagi esitluseni – peab publiku ette jõudes kirgliku kõne sellest, kuidas me siin pole miski õige rahvas, sest lasime vastu hakkamata endale kommudel pähe istuda ja polegi väärt tema hobuste vaatamist!”
Tegelikult oli nii, et Ute põlistorikad olid museoloogiliste korraldajate kutsutud, EHS ja Saveli kutsusid kohale hobused Anu Pärisoo, Jüri Somelari, Mati Org’i, Ande Arula ja Heimtali hobusekasvandustest. Eesti tõugu hobused jäid kohalejõudmisega tiba hilja peale, mistõttu neid saa vaadata tallis. Areenil oli EHSi valik aga ikkagi ütlemata värvikas, sest erinevad hobutõud kõrvuti – näiteks raskeveokas ja apaloosa – nägid väga ülevaatlikud ja äärmuslikud välja, arvatagi.
Heimtali kolmeaastane täkk Essen, kes saab loodetavasti peagi aretuslitsentsi, ei teinud probleemi sellest, kui areeni ääres kobarduv mudila teda möödumisel kannist näpistas. Aasta raskeveokas, elegantne ja esinduslik Ekstron peatus ringis kõndides küll tuttavate juures, et törts juttu puhuda, aga see polnud puudus, vaid voorus. Jutt, mida ta sõpradele rääkis, oli: “Neid sarvedega šeffe nägite või? Jube naljakad vennad, kintsude peale on biifsteegi piirjooned joonistunud! Ja teate, ma siit kõrgelt näen, kes nii jubedalt kriiskab ja ruigab – kirjud kesikud kaklevad!”
Professor Olev Saveli rääkis Ekstronist niimoodi: “Mulle meeldis see täkk juba säluna – ehkki mitmed teoreetikud-ideoloogid eelistavad sellist kompaktset-masajat tüüpi, nagu on Viktoria ja Kersti kasvandustes. Ekstron on härrasmees. Olen oma silmaga näinud, kuidas talle öeldakse: näed, need märad siin on sinu omad, need teised märad siin on teise täku omad – ja tõelise gentlemanina võtab ta seda arvesse, teise sööri daame ei puutu!”
Tori hobused olid esindatud erinevas eas ja erinevat tüüpi märade valikuga. Raja talu Peeter tõi ühe musta ja ühe täpilise apaloosa kontrastiks ja võimaluste paljususeks samuti areenile. Jumala eest, tolle täpilise isendi puhul on valges põhikarvastikus edvistavad mustad laigud nii teistliiki karvaga, et jääb mulje, justkui Pets istuks õhtuti kaasaga kodus pliidi ees ja tikiks apaloosale käsitsi dalmaatsiakuube.
Samavõrd kui meesterahvad kippusid erinevat tõugu lihaveiseid uurides isukalt neelatama – mitmel tõul on tõepoolest muskulatuur läbi rasv- ja karvkattegi meelierutavalt välja joonistunud – panid naised-lapsed tähele muud. Näiteks seda, kuidas väike nõudlik muuks nosis jõuliselt ja sihikindlalt udara all nisa küljes. Piim pritsis ja vahutas. Väike viss sundis minema kippuva lehma otsustavalt paigale. Lapsed said teada, miks ja kuidas piim tegelikult tekib ja olemas on. Naised mõtlesid oma empaatilisi-assotsiatiivseid mõtteid. Jajah, näh, mul sama elu…
Elu on ka selline, et just sellistel suurtel kokku tulemistel, üksteise saavutuste ja tööde ülevaatamistel meenub eriti klaarilt, kuivõrd Eestis kõik omavahel seotud on. Andres ja Krista, Viktoria ja Ande, Heimtali ja Somelar, emand Bakhoff ja setu moorid. Mu maafilosoofist äiale tuli nonde viimastega kohtudes otse loomulikult meelde, et aeg on igasügisene Setumaa retk ette võtta. Juuri vaja kasta. Südant soojendada. Hansat juua ja sõsaraid kaisutada. Seoses sellega on mul professori autojuhina võimalus Võru- ja Setumaa hobusekasvatajate läinudsuvised saavutused üle vaadata.
Just praegu tuli mulle aga läbi telefoni veel üks kinnitus tõsiasjale, kui väga seotud on kõik kõigega. Helistas kunstnik Jüri Mildeberg. Teatas, et lasteajakirja “Nööps” järgmise numbri tarvis on mu lastejutu juurde pilt Tallinnasse ära viidud. Ja ühtlasi palus sõna laiali hüüda. Sest varakevadel keset lumehangesid nähtud idüll Lääne-Virumaal polnud päris nii ideaalne kui tundus. Hobusekasvatajate seas on vaja teada anda ühe ratsatalu müüki tulekust. Seda ma nüüd teengi.
Läsnas – see asub Lääne-Virumaal, Tallinn-Narva maanteelt Tapa poole maha sõites natukene enne Arbaveret – asuv Kuusekännu ratsatalu on müüa. Seal on paarikümne hobuse tall, mõnus kaasajastatud elumaja ja vinged põlislaaned ratsaretkedeks. Talli pererahvas on sisse töötanud erinevate pikkustega ratsamatkade rajad seal lähistel Lahemaa poole ja Põhjaranniku suunas.

Sõna, mis mul paluti laiali hõigata, on selline, et kui mõni noor pere või üksildane hull tahab üles ehitatud ja käima joostud, sisse töötatud ja klientuuriga kindlustatud ratsatalu poolelt sammult edasi pidada, kobigu kohale!!!

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Loe kommentaare (0)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat