Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Tallipidajad kinnitavad rahuldavat olevikku ja loodavad veel helgemat edasist


Ehkki Tartumaa 15 suuremast hobusepidajast enamik kinnitab, et suksunduse kasum on napp või lausa olematu, ei karda ükski talliomanik lähiaastail pankrotistuda.

Hobusepidajate kinnitusel on hobuste ostu-müügi, ajaviiteratsutamiste, ratsutamistreeningute ja muude hobuteenuste turg stabiilne ning näitab pisitasa ka tõusu.

Ihaste ratsaspordikeskuse üks omanikke Jüri Pärnik märgib, et kui mingil riigil hakkab hästi minema, siis hakkavad selle elanikud ostma kõigepealt hobuseid ja seejärel jahte.

«Praegu on meil selline aeg, kus hobuseid on juba palju ostetud, aga jahtide massiline ostmine pole veel alanud,» lausub Pärnik. «Loodetavasti jätkab ostetavate hobuste arv kasvu ja me ei pea nägema, kuidas inimesed on sunnitud neid üksteise järel müüma.»

Hobune tühjendab kukru

Kui küsida hobusekasvatajailt, millise hinnaga on võimalik ratsahobust osta, nimetavad nad arve 25 000 kroonist mitme miljonini. Külitses asuva Hobunurme talli omanik Ülar Raudsepp kinnitab aga, et 25 000-kroonine hobune võib olla küll sobiv harjutamiseks, kuid mitte võistlemiseks.

«Kui soovite vorsti teha, siis võib hobuse saada paari tuhande krooniga,» lisab Raudsepp muiates. «Meie oleme kronusid müünud ka 4000 krooniga.»

Hobuse kena väljanägemine ning puhtatõulisest emast-isast põlvnemist tõendavad paberid on ainult pool võitu. Hobuse tõelise väärtuse määrab koolitus: kuidas ta inimesele allub ja mida teha oskab.

Ainuüksi mära paaritamine tõutäkuga maksab kuni 10 000 krooni. Hobuse omahinnale lisandub tema kolm-neli aastat kestva koolituse, toitmise ja majutamise kulu.

Aga kuidas on tallide tuluga? Tartu Postimehel ei õnnestunud tuvastada ühegi Tartumaa talli üüratut kasumit. Küll on paar talli, mille puhul võib eeldada, et kasuminumbri avaldamisest keeldumine viitab kartusele saada kadeduse märklauaks.

Mis üldse määrab tulukuse? Loomulikult on see seotud hobuste arvuga, kuid ainuüksi arv kasumit ei kindlusta. Hobusepidajad on laias laastus ühel meelel, et kasumit on võimalik teenida, kui tallis on vähemalt 15-20 hobust.

Kobratu talli omanik Jüri Somelar kinnitab aga, et vaatamata tema ratsude üsna suurele arvule - 40 - ei tooda Kobratu tall kasumit. Ta ei eita, et oma osa võib siin olla kehval turu tundmisel ning ühekülgsel, tallist talli sarna eval teenustevalikul.

«Kui aus olla, siis ega me teagi, mida klient tahaks,» tunnistab Somelar. «Võimalik ka, et klient omakorda ei oskagi tahta, sest teeme vähe reklaami ja ta ei tea meie võimalusi.»

Somelari hinnangul pole talliteenuste turul ülepakkumist, kuid iga talli äri edenemisele aitaks kõvasti kaasa oma nishi leidmine. Tartumaal on tema sõnul näiteks puudu looduskaunis paigas asuv hobustega turismitalu, Lõuna-Eestis tervikuna ei suudeta talviti rahuldada inimeste reesõiduhimu.

«Pakkuda võiks aga ka näiteks hobuse järel suuskadega sõitmist ja muid meelelahutusi,» märkis Somelar.

Oma tallimajanduse kasumisse viimiseks kavatseb Somelar panna üha suuremat rõhku müügihobuste tõu parandamisele ja paremale väljaõppele.

Peatähtis on edendada kvaliteeti, sest pelgalt hobuste arvu kasvatades võibki jääda kasumi ja kahjumi piirile pendeldama, arvab Somelar.

Linnast kaugel kehv äri

Võrtsjärve-äärse 18 hobusega Rannaküla talli omanik Heli Varik kinnitab, et linnast eemal võib mõelda hobuste aretusele ja müügile, ehk ka juhuturistide sõidutamisele vankri või saaniga, kuid mitte ratsutamiskoolile.

«Pole mingit mõtet püüda treeninguid korraldada, sest ümbruskonnas pole lihtsalt piisavalt tulijaid,» nendib Varik.

Kukulinnas asuva Tooma Talli omanik Andres Trei lisab enda talli näitel veel ühe treeninguid pärssiva asjaolu: talvel kasutatava sisemaneeži puudumise.

Isegi linnalähedase Ihaste ratsaspordikeskuse, ühtlasi maakonna suurima sisemaneeži peremees Jüri Pärnik tõdeb, et praeguse saja koolilapse asemel võiks käia neil ratsutamistrennis vähemalt kakssada last. Ihaste kompleks on selleks piisavalt suur ja ratsusid jätkub.

Ei jätku aga lapsi. Ühelt poolt väheneb kooliealiste laste arv üldse, teiselt poolt on laste ees valikupaletil järjest rohkem spordialasid, märgib Pärnik. Ning kolmandaks taipavad paljud lapsevanemad, et treenerite tase jätab soovida.

Jüri Pärnik ei ütle küll paha sõna oma treenerite kohta, kuid leiab, et Eestis on liiga palju inimesi, kes usuvad, et kui nad on ise hästi ratsutama õppinud, siis on nad ka head treenerid. Nii õpetatakse Pärniku arvates palju niiöelda tunde järgi ja iga treener tarvitab erinevat metoodikat.

«Ootan ja loodan, et millalgi tekib meil Põhjamaadega võrreldav treenerite koolitamise tase,» õhkab Pärnik.

Enamik tallipidajaid ei teeni raha ainult üht liini ajades. Küll on näiteks Ihaste tall keskendunud treeningute korraldamisele, Luunja ratsakool võõraste hobuste kostil pidamisele ning Enn Ehastu Nõo vallas hobuste kasvatusele ja müügile.

Müüjaid järjest rohkem

Kukulinnas asuva Tooma Talli omanik Andres Trei kinnitab, et aasta-aastalt pannakse rohkem rõhku just viimasele - müügile. Kümmekond aastat tagasi oli Eestis mõnikümmend hobusemüüjat, nüüd sadu, teab Trei.

Kuid see on ka loogiline. Kärkna-Kärevere teel asuva Pärna ratsatalu omaniku Hillar Kaldi sõnul algab nelja-aastase võistlushobuse müügihind 50 000 kroonist. Ühe lapse ratsutamistrenn maksab kuus umbes 300 krooni, järelikult toob üks trennikoht sama raha ideaaljuhul sisse 14 aastaga.

Tõsi, hobune saab tavaliselt müügiküpseks alles nelja aastaga, aga see on siiski märksa lühem aeg ja 50 000 krooni on ka miinimumhind.

Põhiliselt müüakse Eesti hobused Soome, aga ka Rootsi, Saksamaale ja Hollandisse. Alates 1997. aastast Luunja ratsakooli pidava OÜ Talliteenused omanik Sven Shois nendib, et ainuüksi eestlaste rahakotile lootes läheks iga hobusepidaja kärmelt pankrotti.

Hobuste ostmise kõrval annavad soomlased Luunja ratsakooli klientide seas tooni ka talli kasutajaina. Soomlastest tudengid, kes õpivad kas Eesti Põllumajandusülikoolis või Tartu Ülikoolis, hoiavad oma ratsusid Luunjas kostil ning käivad seal nendega trenni tegemas.

Sven Shois usub, et just Soomest tasukski hobumajutuse teenuse ostjaid juurde otsida.

Praegu maksab Tartumaa tallides hobuse kostilhoidmine umbes 1800-2000 krooni kuus. Helsingi ümbruse tallides, mis on Shoisi hinnangul võrreldavad Luunja tallidega, on sama teenuse hind aga neli korda kõrgem: 500 eurot ehk üle 7800 krooni.

Arvamus

Urmas Saks,
Ettevõtja, endanimeliste tallide omanik

Näiteks ümber Tartu on hulk talle ja kõige kurvem on see, et kõigil neil ei jätku treeningurühmadesse lapsi. 2008. aastaks on ennustatud ses osas päris krahhi.

Samas usun, et perspektiivi on kõigil praegu tegutsevail hobusepidajail, kuid ilmselt hakkab toimuma teatav puhastumine: osa talle kärbib hobuste arvu ja otsib aktiivsemalt oma nishshi.

Meie hobuste hulka vähendada ei kavatse. Oleme püüdnud töötada põhimõttel, et pakume midagi igaühele, ja kavatseme uusi teenuseid veelgi juurde tuua.

Ülar Raudsepp
Hobunurme talli omanik

Õigupoolest on talliteenuste turg juba täis ja ajab isegi üle. Palju on halbu kohti, kus on ebaprofessionaalsed inimesed asja ajamas. Olen ühes sellises kohas näinud, kuidas naised tahavad ronida sadulasse rihmikutega, mis lähevad lupsti! läbi jaluse.

Põhiline probleem on see, et lapsevanemad kipuvad laste pealt kokku hoidma ja nii ei saa ratsutamistundides käia paljud, kes tahaksid.

Meie oleme vähendanud nn rendihobuste arvu. Neid saab välja anda tunnitasu alusel, neid võib rikkuda ja solgutada.

Nende ülalpidamine on võrdlemisi kallis, sest koormus on ebaühtlane: korraga tuleb ratsutama kümme inimest ja siis on nädal aega vaikus.

Selliseid hobuseid on meil järel neli.

Hillar Kald
Pärna talu omanik, Eesti Hobusekasvatajate Seltsi president

Õnneks on hobusekasvatusel perspektiivi ja arenguruumi. Samas olen veendunud, et uutel tallipidajatel oleks päris nullist alustada keeruline, kui mitte võimatu.

Iseasi oleks ühe-kahe hobusega turismitalu. Sellistele oleks tõenäoliselt kohta. Määrav on tallide olemasolu. Neid tänaste hindade juures nullist ehitada ja ehitusraha tagasi teenima hakata on riskantne.

Meil on praegu tallides 70 hobust, ruumi oleks umbes sajale.


Loe kommentaare (3)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat