Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Eestis leviv viirus ei tapa hobuseid


Äsja helistas mulle Postimehe ajakirjanik Villu Päärt. Tundis muret, kuidas ma kaitsen oma hobuseid Eestis hobuseid murdva “hobuste gripi” eest. Et olevat epideemia. Ja tema tahtvat teada kõigi vähegi tuntud inimeste üleelamiste kohta seoses sellega, et taud tabab kindlasti eelkõige hinnalisi hobunaid.

Pidasin hapukurgihooaja kiuste teemasid otsivale kolleegile kõne sellest, kui hea on hobuseid mitte omada. Mul oli neid täitsa mitu aastat päris mitu ja ma maksin kogu oma teenistuse nende heaolusse. Boksirendid. Vaktsiinid. Värkimine. Traumade ravi. Ussitõrje. Jahiratsutamistel käimiste sõidukulud ja osavõtumaksud. Oeh, ma ütlen. See omamisevastane lugu on siinsamas netikirjas loetav, muide.

Rääkisin ajakirjanikule, et õnneks jäin mina mullu sedapsi, mees keskendus purjetamisele ja poeg avastas ka, et judo ja purjetamise kõrvalt hobustada ei jaksa. Müüsin meie hobused mööda Põhjalat laiali. Oskan pärast aastatepikkust kogemust hobunäljastele inimestele öelda, et see, kes ei oma hobuseid, ratsutab palju rohkem ja huvitavamates kohtades kui see, kes omab hobuseid ja orjab neid oma väikeste sissetulekute kiuste lihaste laste arvelt.

See oli mu kõne ajakirjanikule, kes tahtis teada, kas minu hopsid ikka veel Luunja tallis on ja “hobuste gripist” tabandatud said.

Teemaotsingul kolleeg lootis, et võimalikult palju nimekaid hobuseid on vaevas ja omanikud hädas. Tegelikult ei ole.

Sven Shois, Luunja talli omanik, kellele helistasin, ütles, et Postimehe skandaaliotsing on ennatlik ja mõttetu. Sellepärast, et haigust, mis hobuseid ei tapa, ei pea infonäljas skandaaliks paisutama, epideemiaks nimetama ega karjatama, et Eesti on nüüd karantiinis. Viirus läks loomade seas levima ilmselt Olustveres peetud võistlustel, kuhu nad kokku toodi ja kus nad lisaks võimetele, saavutustele ja tulemustele ka mikrofloorat vahetasid.

“Me ei pea iga viirusjuhtumi puhul karantiini kehtestama, vaid peame välja mõtlema ja arvesse võtma, kuidas käituda, kui nakkus on lahti läinud,” arvas Sven.

Kellele muule kui usaldusväärsele hobuteadjamehele Siibojale ikka helistada, kui hobuloomadega midagi valesti on.

Tiit palus Eesti hoburahvale edasi öelda sellise rahustamisjutu:

“Tegemist on täpselt sama skandaalse ja katastroofilise haiguspuhanguga nagu on inimestelgi kevadeti. Gripi viiruse puhul käituvad arukad inimesed just samamoodi nagu praegu hobuste puhul käituma peab. Perekonnast, ehk siis tallist ei viida haigeid lapsi ehk siis hobuseid välja. Esiteks selleks, et nad teisi ei nakataks, teiseks selleks, et nad koormust ei saaks.

Pole päris täpselt selge, kas viirus on herpes või rinopneumoonia, aga ma sain haigusest tabandunud hobuste tatist võetud külvi põhjal teada, milline antibiootikum selle vastu aitab. Võin kinnitada, et see viirus ei ole tappev.

Hobused saavad nakatudes kopsupõletiku. Antibiootikumiga on see täiesti välja ravitav. Kolm-neli nädalat ei tohi hobusele pinget anda, sest sel juhul võivad tekkida tüsistused. Nagu inimestelgi – südamelihase põletik ehk müokardiit on kõige vilkam tulija.

Haiguse esimene tunnus on, et hobune jääb loiuks ja kurvaks, seejärel tekib palavik, köha ja limaeritus ninast. Soovitus on suhtuda sedalaadi haigestumisse täpselt samamoodi kui lapsesse, kes on lasteaiast viiruse toonud. Rahu, vaikus, ravimid ja neli koormusevaba nädalat.
Mitte ükski hobune Eestis pole sellesse viirusesse surnud ega sure ka, kui omanik teda häbelikult kusagil tallinurgas ei peida. Teatavasti on viirusega nii, et tema teeb tee ette ja kogu muu loomariik järgneb tekkinud auku.

Kas sellesse viirusesse võivad haigestuda papagoid või inimesed?

Üldiselt on nii, et igal liigil on omad viirused. Kanadel on kanagripp, inimestel inimeste oma. Me ei või ühelgi hetkel olla kindlad, et praegu just ei arenenud uus tüvi. Et praegu just ei mõelnud loodus välja sellist viirusetuletist, kes hakkab külge ka inimesele.

Hobune, kes on praeguse viiruse õnnelikult – rõhutan, õnnelikult! – läbi põdenud, tekib väga tõenäoliselt immuunsus. Sellest viirusest tabanduda võivad väga väikese tõenäosusega ainult need inimesed, kes käivad harva tallis. Enamasti siiski suhtlevad hobustega inimesed, kes nendega kogu aeg suhtlevadki ja ühist mikrofloorat jagavad. Arvata on, et hobustega ühist õhku hingavad inimesed endale tõbe külge ei saa.”

Mida järeldame? Ükski hops pole ära surnud. Tänu sellele, et Siiboja sai teada, millisele antibiootikumile tõbi allub, on nad kõik terveks ravitud. Inimesed ja teised maapealsed liigid üsna kindlasti selle viirusega pihta ei saa. Sensatsioonijanuse ajakirjanduse lootus, et Eesti on nüüd karantiinis, ei vasta tõele. Paari nädalaga paranevad hobused hoitakse lihtsalt kodus ja ravitakse veterinaarteadjameeste nõuannete abiga terveks.

Mida teha ajakirjanikega, kes uudistepuuduse tõttu isegi hobuste arvelt sensantsiooni otsides hobuste viirusest kasu tahavad lõigata? Ravime terveks. Siiboja poolt kindlaks tehtud antibiootikumiga.


Loe kommentaare (2)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat