Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Turba ja hobustega Eesti ja Rootsi vahel


Calle Sjöstedt, kellele kuulub Östermalmi ratsakool ja märkimisväärne turbaäri Eestis, on õudselt sümpaatne ja erakordselt vastuoluline inimene. Selles mõttes, et ta on hea välimusega, sõbralik, usaldav ja helde. Samas sõlmib kokkuleppeid, mis ei maksa tuhkagi ning teeb muidu ka kummalisi asju, millesse kuidagi suhtuda ei oska.

Nojaa, tegelikult muidugi on raske hästi suhtuda sellesse, kui inimene ei täida järjest kokkuleppeid, nõnda et lõpuks on isegi raske uskuda, et ta varem neid täitis. Või sellesse, kui inimese tutvusringkond Eestis on väheke vildakas või nii. Iseäranis nõutuks teeb see, et Östermalms Ridskola on väga ammu remontimata. Ütleme otse, et täitsa räämas.

Ometi kuulub talli juurde Stockholmi suurim staadion, mis toob iganädalaste võistlustega korralikult sisse. Talli klientuuri seas on ülimalt esinduslikke, kuninglikke ja jõukaid tüüpe kasvõi sellest rojaalsest klubist, kuhu kuulub Peter. Sellepärast tundub väheke uskumatu, kuiväga seal tallis kõik remonti vajaks. Eriti rõhutab seda otse kõrval asuv Stockholms Ridskola. Konkureeriv firma, kus sees on värskelt heledaks värvitud seinad, boksiuksed käivad mugavalt ja moodsalt nagu meie viimasel ajal valminud või renoveeritud tallides.

Ju Callel pole aega talli seisukorrasse süveneda. Või on tema prioriteedid mujale nihkunud. Eestist turba toomisele Rootsi näiteks. Ja teisele elule Eestis.

Millest on ülimalt kahju, sest et kui talli esinduskunde, printside asutatud kuninglik klubi on pärit 1880ndatest aastatest, siis eks ühe talli kohta ole 1964. aastal ehitatus ka üsna kõva sõna. 40aastane hoone vääriks tõepoolest kohast kõbimist. Seda enam, et asutus on rajatud juba 60 aastat tagasi.

Östermalmi ratsakooli rajas Calle isa Ake Sjöstedt. Endine suurtükiväelane.

Kui suurtükivägi läks üle masinate kasutamisele transas, muutusid hobused üleliigseteks. Ake sai suure hulga hobuseid imesoodsalt kahuriväe käest kaasavaraks ja asutaski ratsakooli. Teda mäletatakse väga väärika, tasakaaluka ja südamliku mehena. Aus ja õilis hing olevat olnud. Tema pilt on nii ratsakooli kulunud seinal kui ka näiteks Peter von Fabry-Eichneri kodus külmutuskapi peal. Väga mehelik ja usaldusväärne tüüp.

Ei usu, et papa Sjöstedt oleks heaks kiitnud ülemineku ilusatelt elegantsetelt ja esinduslikkudelt ratsudelt eesti aborigeensetele. Aga just seda on Calle nüüdseks teinud. Kahtlemata on va Saaremaa aborigeenne igavesti vähenõudlik, vastupidav ja lihtne pidada. Kaera tahab vähe ja päris ilma ei sure ka maha. Et on väikest kasvu, siis sobib plikadele sõitmiseks. Sest loomulikult on ka Rootsi noorema põlvkonna põhilised ratsutajad tüdrukud, aga tippsporti tekivad kusagilt järsku mehed.

Samas on neil saarlastel ju üsna tüütult lühike ja tippiv minek. Nagu õmblusmasinad on olnud kõik kolm eestlast, kellel mina seljas olen käinud. Ja hullud iseloomud. Aga see võib olla juhus. Nii et aborigeenide fännid ärgu solvugu, kui mind on eestlastega kokku trehvates lihtsalt halb õnne tabanud. Oi, nüüd tuli neljas pujään ka meelde. Ikka eriline pujään. Aga tema on kaheaastane täkk, nii et kui munad maha saavad, võib iseloomgi ehk muutuda.

Imelik on see, et rootslased eestlaste pidamise eest ju abiraha ei saa, nagu need meie omad siin, kes hopside abil rannakarjamaid korras hoiavad ja seeläbi ka seda hobusetõugu edasi viivad. Ometi on Calle paaril viimasel aastal neid sinna kümnete kaupa vedanud. Lapilisi ja täpilisi. Mõned svenssonid on neid ka oma lastele temalt üle ostnud. Aga täiskasvanud ratsutajad ei pea neid üldse hobusteks. Ei naised ega mehed. Ükski tõsisem tegija ei olnud eestlastega sõitnud. Isegi sellise küsimuse peale muigasid õrnas solvumise kastmes.

Võibolla sunnib turbaärimeest kokkuhoidlikule elustiilile ja narmendavate seintega talliruumidega leppimisele see, et tal on Stockholmi lähedal maal rantsho, kus tema hobusefanaatikust naine ja täiskasvanud tütar peavad ka kuut kuni kaheksat hobust. Et kõike ei jõua. Et parem on kodust ära Eestis olla. Sest tallirahvas sosistab seal, et vaese Calle naine olla erakordne krihvel. Mitte et ma nüüd klatshimist kaifiksin, aga mulle lihtsalt tundub, et kurjad naisetükid teevad oma mehed jõuetumateks ja suutmatumateks kui nad muidu oleksid.

Sest tegelikult on kenas küpses eas Calle selline mees, et temasse võik täitsa ära armuda, kui ta vahetpidamata väga imelikke, et mitte öelda näotuid asju ei teeks.

Kui Calle ostis endale Kadetti ja Orienti, oli mees tegelikult hirmus vahva. Hobunad olid hoiul Luunjas Shoisi-onu juures, turbaärimees laekus sinna mõnusasti tolmusel rohelisel maasturil. Tunnistas, et on parajas pohmakas, sest jäi sõpradega õhtul hiljapeale. Et Eestis olles kipub seda üldse sageli juhtuma. Aga siis ajas tüüp pikad sapsud selga ja ronis kaubale selga, nagu vereringes möllavad aldehüüdid ja paks veri soontes venimas oleks tühipaljas pähh. Ja selgus, et oligi – Calle müdistas hoburitega mitu tundi mööda maneezhi ja olles kõik ostuksvalitavad üle vaadanud, kobis maha värske ja pohmellituna.

Kusjuures mõnusalt põhjalik oli mees ka. Tegi kaubaks valitavast neljast setukast fotod, mille koju naisele näha viis. Ja ehkki ta nimetab naist ülemuseks, ei piisanud veel emanda otsusestki lõplikuks ostuks. Mis siis, et sünnist saadik hobustega tegelnud, ikkagi kutsus herr Sjöstedt kuu aega hiljem Pärnumaalt Sassi tallist teise svenssoni, sõbra Thorbjörni kaupa üle vaatama. Enne oli tollal Luunjas asjatanud Stanislav Teder kuu aega neid hobuseid sõitnud.

Erakordne põhjalikkus. Mille üks ilmne eesmärk oli rõhutatult aeglase kaalutlemisega müüja närvi ajada ja iga hobuna pealt viis tonni maha kaubelda. Nii läkski.

Ja maru hea, et Calle kuri naine neljast kahte ruuna osta ei lubanud. Need läksid teisi teid pidi Tamperesse ega ole nüüd sedasi ihult ja hingelt traumeeritud nagu Orient. Või mine sa tea. Kuna Tamperesse läks ka mu isiklik hobune Orpheus, mõtlesin neid Soome müüdud selle vaatama minna. Samas ei tea nüüd, kas see nii hea mõte ongi. Kena on ju ette kujutada, et minu kasvatatud ja armastatud loomik elab heledaks värvitud puhtas boksis, mille akende ees on roosad pitsiga kardinad ning kaera serveerivad salvrätikutega ooberid, kes pühivad ka auväärt suksu tagumiku puhtaks, kui ta essuma juhtub. Niimoodi unistada on parem ja hingerahustavam. Ilusam. Seda unistused on alati tegelikkusest ilusamad.

Vaja veel selleks sinna Tamperesse kolistada, et teada saada: ka Orpheus elab kulunud ja räpasevõitu tallis. Kaugelt liiga kitsas latris, millesuguseid ma üheski Eesti endast lugupidavas tallis näinud ei ole. Ohelikkupidi kinni seotuna, nii et ulatub napilt üle õla vaatama, kui keegi taguotsa taha tekib. Võeh.

Just niimoodi elab see kimp eestlasi, kelle Calle mullu ostis. Olime kindlalt kokku leppinud, et ostab ja viib Orpheuse Stockholmi Oriendi juurde, kes on tema täisvend. Kui sügis juba käes ja hobumüügihooaeg lõppemas, teatas järsku mahedalt ja armsalt, et ostis hoopis pinu aborigeene ja nüüd on siis nii.

Oli ka nii, et kui olime pojaga Põlvas Timmo tallides ratsalaagris, sattus turbamees äriasjus sinnakanti ja kutsus meid Pesasse õhtusöögile. Kenad küpses eas, klaaride nägude ja hinnaliste riietega härrased olid. Ainult et õhtusöögile olid juba Kirde-Eestist kutsutud mõningad seltsidaamid, kes peale vene keele midagi muud, ei eestit, inglist ega saksat ei pand. Me varateismelise pojaga sattusime säärases kampaanija-vesjoolajas igatahes küll suhteliselt absurdsesse olukorda.

Eks need, kes harjunud hobustele kõike kehakeeles selgeks tegema, ehk eelistavadki puhkehetkedeks ja oma naise ülemuslikkusest toibumiseks neid, kellega üldse millestki rääkida ei saa ega ei ole vaja. Kui olin töö ja lõbu ühendaja Pärnus äriläbirääkimistele minnes ühe luksushotelli lobibaaris hommikust söömas leidnud ühe samalaadse kehakeelsega ja tennist mängimas kolmandaga, olin väga õnnelik, et talle oma Pärnu maja ei üürinud, vaid maha müüsin. Ei oleks üldsegi bro olnud.

Igast näotust olukorrast on aga mingit kasu ka. Kustkohast muidu oleksin osanud oma raamatusse “Ettevaatust, Emma!” aretada kamba Rootsi härgasid, kes Eestis suureliselt jahiratsutamistel käivad, ärisid ajavad, aga öösel… äh, samal ajal kui nende kodukanad Rootsi kunni kaitsva tiiva all lastele õhtujuttu ette loevad ja hommikul kirikusse tippides ka oma kalleid ustavaid kaasasid palves meeles peavad. Selliseid asju päris ise välja ei mõtle. Et sigamehi kirjeldada, tuleb mõnda ikka näha ka. Aga Emma meespeategelase, hobuseparisnik Carli välimus muide ongi just sellesama Calle pealt kirjutatud, ehkki olemuses neil halligi sarnast ei ole.

Või kesse teab, võibolla ma lihtsalt ei tea, kuna uuemal ajal ei anna Calle ennast mulle kätte. Seekordse Stockholmi-reisi aja valisin just selle järgi, millal tema Rootsis on, mitte Eestis turvast ei pane. Arvake ära, keda kokkulepitud laupäeval ei tolles talli- ega kuningriigis ei olnud? Või et kas ta vähemalt vabandas, kui kindlaks päevaks teiselt maalt külla kutsutud sõbranna teda ennast ees ei leidnud?

Samas polnud sellest tühjagi, et maja kodus, päkapikk just välja läind.

Sest Callega suhtlemine on olnud liiga ettearvamatu ja kirde-eesti-gastrolleerijannadega pikitud, et selle järele väga igatseda. Ning Östermalmi talli asukaid ja elulaadi tutvustasid mulle sellised kenad inimesed nagu Claudia, Therese ja Stefan. Ja umbes viietunnise ratsutamise mööda seda vana ja vägevat linnaosa võtsime ette koos Peter von Fabryga.

Nii et oma silm on rootsi kuningas ja kahes järgmises kirjatükis neist nägemistest ja kogemistest jutustangi.


Loe kommentaare (3)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat