Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Reet Proover ja hobused omaehitatud oaasis, kiirtee kahe läve vahelt läbi


Ärevad ajad näitavad nähtusi ja isiksusi värskes ja eredas valguses. Ja tuletavad meelde, mis asi mille jaoks üldse on. Alustasime Reedaga Vinnis tema raamatu kirjutamist päeval, mille koidikul võeti Tallinnas Kristjan Palusalu füsionoomia järgi modelleeritud monument maha ning mille loojudes esietendus Rakveres Ülle Lichtfeldti monoetendus. Ärevatel aegadel on hobuste juures otsekui oaas, kuhu ei jõua Moskva palgaliste pättide (90 krooni tund Eestis laamendamise eest, tasuta kärakas ja poodidest röövitu pealekauba, bussidega tuuakse kohale, pärast kannad poest marodööritud Hugo Bossi ja antiik-klotserit) lagastamine. Hobuste juures ongi igasuguste koleduste-vastikuse vastu mõjuv puutumatu tsoon. Ka illusoorsetel rahuaegadel.
Kui aga Putin, kes praegu röhib, et meid NATOst ja Eust välja visataks, tankidega üle Vaira Vike surub – president Freiberga sulges teatavasti Läti-Eesti piiri sealt bussidega Eesti poole rühkivatele vandritele? Siis tulevad oaasid metsadesse, nagu ajaloos juba olnud. Minul konkreetselt on oma hobustele kolm võimalikku pärametsa süvalaant välja vaadatud, kuhu nendega varjun. Et tiblad hobuseid ära ei sööks, koeri maha ei laseks ja tütreid ära ei vägistaks. Täpselt nii ma muide lastele selgeks tegingi, mis juhtub, kui kaagebistist jupi-Putin Eestiga teist Tšetšeeniat hakkab tegema. Küll nüüd oskame kadunud Jeltsinit hinnata… Ja lastele tegin selgeks ka, et palgaliste tiblade jõukudel, kes meie tänavaid ja asju lõhuvad – võimalusel ka meie kodudesse tulevad, kõik ära röövivad, segi peksavad ja täis situvad – pole vene rahvusega mingit pistmist. Mongoli-tatari ike, mis mitmeid kordi venelastest on üle käinud, on suure osa sellest rahvast Tšingis Khanide verega seganud. Parima osa venelastest – pikajalgsed-sinisilmsed intelligendid-aristokraadid – tappis Stalin maha. Rahvuseta rändrotid teevad suurvene väärikusele kolossaalselt häbi – kusjuures suures osas just mogoli-tatari näojoontega Venemaa bojaaride väge juhtiv Putin ise on see heledavereline Stalinist tapmata haruldus. Nüüd tapab enda ise. Mida kimedamalt ta seal kiljub, et Eesti visataks NATOst ja muudest tema kuritegusid segavatest organisatsioonidest välja, seda rohkem ta end paljastab. Talle teevad ära nii valelikud duumasaadikud kui purjus põngerjad, kes lasnamägedelt-annelinnadest südalinna mürrama tuterdavad ja poodide tühjendamise käigus üksteist tapavad – et Moskva saaks möirata nää-mis-tšuhnaade-politsei-tegi-ääää.
Mulle helistas küll paar tundi pärast pronkskuju minema viimist Häädemeestelt kenneli It’s Sverana omanik Svetlana Nahksep, kellega meid ühendab pikakarvaliste bernhardiinide kasvatamine ja aretamine. Ta ütles: “Ma olen jah Moskva venelane, aga 25 aastat Eestis elanud. Jätsin oma sealse tööstaaži, kus kurat – ja saan tulevikus Eestis muidugi seoses sellega ka poolikut pensioni. Aga ma olen kaks poega eestlasteks sünnitanud ja kasvatanud. Olen Häädemeeste taga teedeta Krundikülas külaelu alal ja elus hoidnud – leidnud oma niši kümmet tõugu koeri kasvatades. Ja mul on kohutavalt õudne ja valus vaadata, kuidas Moskvast organiseeritud “natšnoi pazor” minu Eestit ning tõeliste venelaste ja Eesti suhteid lõhub. Palun, hoiame edaspidi ka omavahel kokku, nagu seni – hoiame ühte veel rohkem kui seni!”
Kui kõik lõpeb hästi, saab taas-ühinenud Eesti öelda, et Andrus Ansipi ja Edgar Savisaare valimiseelne vastandlik populism Aljoša ümber õigustas end – kõigest klaasikildude hinnaga lõime õhu klaariks ja saime endale väärika Uue Eesti. Kusjuures saime ka ettekujutuse, kuidas rahvusetu-tegevusetu-mõttetu amorfne mass magalarajoonidest esimese ajendi peale tänavaile valgub, et nende sisutus elus midagigi juhtuks. Selle klaarimise käigus nägime ka ära, kui nakkav Eesti enda noorsoole on säärane anarhia. Enne, kui alkoholimüük mitmeks päevaks kinni keerati, kippusid ka eestlased ise tänavail, kodudes ja kõikjal mujal purjutades ning äsjamõlgitud autodega räuskama ja loomastuma.
Õhtul enne kuiva volbri tulekut osteti endale megavarud, mida hakati kohe samal õhtul mekkima. Teisel hommikul kraabiti sahaaraks muutunud poodide lettide ees. Telekas õrritas kärakareklaamiga, samal ajal kui nii mõnigi alkoholist läbi imbunud organism ilmselt pohmakasse suri. Looduslik valik. Õpetlik!
Kui õhu klaarimine lõpeb aga nii, nagu alati, kirjutavad ajaloo ürikud, kuidas Andrus Ansip ja Edgar Savisaar meie rahvusriigi omavahel kangutades ribadeks tõmbasid. See juhtub siis, kui laamendamine ja räuskamine lööb rahval siiski üle pea ning minnakse Moskva algatusel saadetud-joodetud rändrottidele lõuga andma. Siis on relvakonflikt ja kurat teab, mis kõik. Niisiis, et halvasti ei läheks
  1. hoidke suus
  2. neelake alla
  3. ärge välja sülitage
Arutuid valmislubadusi lennutanud Ansip tänab stoilisuse eest ja palub kodus püsida. Eks tõepoolest vihastamine-sülitamine-vastuhakk oleks praegu just see, mida tülinorijad ootavad. Mina ootan aga, et volbriööl vallandub Laulev Revolutsioon. Kaine ja väärikas rahvas tänavail laulmas… Ehk tuleb!?
Praegu on Tartu politsei Tallinnas ja Kaitseliit Tartus-Pärnus politseil abiks. Ka minu ohvitserist abikaasa käratab juba mitmendat ööd Tartus nomaadide järeltulijate võsukesi Hiina- ja Annelinna tagasi, selle asemel, et kodus oma võsukesi valvata. Või purjetamise hooaega alustada.
Öösiti üksi kodus lapsi ja loomi hoides mõtlen kaht asja. Esiteks – lõhkumisest sünnib ainult lõhkumist. Oleks pidanud monumendi paeküljed katma tahvlitega, kus on kirjas kõigis sõdades hukkunute arv Eesti ajaloos ning saama sellest Lennart Meri soovitud läbilõike Eesti ajaloost. Teiseks – nüüd on aeg arreteerida Edgar Savisaar. Oma rahvavaenuliku ja riigivastase, reetliku ja salakavala käitumisega on ta hullem kui Putin ja öine vahtkond kokku. Kestahes teine räägiks sellist kuritegelikku juttu – hakake tegutsema, minge tänavatele, kaitske palgaliste pättide-varaste inimõigusi arestikambris jne – pandaks riigikukutamise püüde eest kinni. Võimuhull kurjategija rehkendab ilmselt, et kui rahvast ässitada ja õrritada ning verevalamistesse tõugata
  1. kuulutatakse välja eriolukord
  2. tema saab võimule
Meie ei oska ettegi kujutada, millist isiklikku kasu üks ebaeetilisuse etalonist, punetavaks sisetöödeldud ninaga füürer oma mahhineerimisest loodab. Pandagu ta ometi lõpuks kinni! Saagu ta pealegi mõne silmis mõneks ajaks märtriks – ta on Eesti rahvale kohutavalt ohtlik. Vähemalt demonstreerib seda nüüd ilmselgemalt kui kunagi varem. Mis see tema sõprade impeeriumi taks riigi reetmise ja ühiskonnaohtlikkuse eest oligi – 25 + 5?!
Igatahes meie silme all tehakse taas kord ajalugu. Kirjutatakse eredaid peatükke.
Et see ärevus ja võimetu viha, pinge ja hirm, ootus ja palvetamine katust viltu ei kisuks, selleks on vaja hobuste ligi hoida. Ja tegutseda. Ma teen näiteks mõlemat – täna valmis mu kodus kena väike tall. Ja emand Prooveriga alustasime unikaalse raamatu kirjutamist – tema kogemused, nähtu, tehtu, kaaslased.
Teisel Vinnis-käigul selgus, et Reeda neli koer-gerberost on tegelikult absoluutselt suheldavad ja meeldivad isiksused. Eriti kihvt on noor vöödilisekirju tiigerdogi-kaukaaslase-sakslase segu. Minu vanemale tütrele Margaretale, kes teisel käigul kaasas oli, rääkis Reet aga selle kõrvale, kui raamatu kondikava koostasime, milline õnneseen on tema ja ta õed-vennad – neil on hobused: “Minu igatsus ja tõmme hobuste poole oli piiritu – aga pääs nende juurde Stalini surma eel pea võimatu. Öösiti mindi. Vaesus oli nii suur, et polnud paelagi, mida neile ratsutamiseks ümber koonu siduda. Ja nälg oli nii tohutu, et hobuseid hoiti rihmadega püsti, laka pealt kraabiti küüntega kõrsi kokku…”
Need faktid ja meenutused saavad olema meie raamatus. Nagu ka see, et Reeda enese tütar Helene võistles juba 7aastaselt – nüüd on Prooverite perefirmas, kes Vinni hobukeskust peab, sadulasse tõusmas väike ingellik tütretütar. Tallinlannast Reedal, kelle puhul lähedased ohkisid nii zootehniku hariduse ja ameti valimise pärast kui Vinnisse kolimise tõttu, saab seal nüüd 41 aastat elatud. Kuulsusrikas näidissovhoostehnikum on ammu laiali, igas laudas ja töökojas oma firma ning maa nende vahel viimse millimeetrini ära jagatud. Karjatamise maid pole, mistõttu suur osa Prooveri päevadest on täidetud hobuste viimisega kordamööda koplisse ja tagasi talli.
'
“Mõisa karjafarm, milles mu tall asub, on aastal 1875 uskumatult tugevalt ja vägevalt ehitatud. Tean seda väga lähedalt ja täpselt, sest olen oma kätega tükkhaaval valmis lõhkunud ja ümber ehitanud maneeži ja söödahoidla. Maneež on tilluke ja sammastega küll, aga me teeme siin kõike – hüppame ja galopeerime, võimleme nii hobuste kui ratsanikega. Liivaplats on meil teisel pool maanteed – minu ja mu tütre pere elumaja kõrval. Iga päralejõudmine – nii platsile kui koju – on nagu õnnelik uuestisünd, sest stressis ja sõge rahvas kihutab asula vahelt, minu jaoks sisuliselt mu õue pealt läbi 200ga.”
Reet vabandab, et elumajast on remonditud vaid siseruumid – need on kauniks koduks korrastanud väimees Ülari, kes töötab tislerina sealsamas Vinnis ning ladus ahju õpiku järgi – kogu aeg läheb tallitaguse maa käsitsi täitmisele. Madalad-veealused maad täidetakse sügavalt kivimurruga ja kaetakse pinnasega, et hobustele kopleid juurde saada. Käsitsi teeb Reet seda sellepärast, et masinaid ja abiväge tellida on üle jõu kulukas. Üksi aga sellepärast, et abikaasa on juba 30 aastat sisuliselt ühe jalaga olnud – üks jalg sattus silomasinasse. Niisuguse käsitsi betooni murdmise ja maa täitmise järel vaevalt et talli müüma hakatakse – nii et ma isegi ei küsi Reeda käest, kustkohast säärased kõlakad võiksid pärineda.
Kui raamatut kirjutan, küsin nii tänaste kundede – arstid-ärimehed - kui toonaste kaaslaste kohta. Ja hobuste kohta – ehkki emandal on tallis nii budjonnõi (esimesel pildil)
kui
ülipuhas maaülikoolis valmis seemendatud torikas (näotriibuga raudjas järgmisel pildil)
on tema eluaegne pühendumine ja armastus olnud hannoverid.
“Hannover võib olla kõvade lõugadega. Ja kui pidevalt üle reageerivad mehed tirivad hannovere ühtaegu suust ja sõidavad tagant peale, et kogu aeg tegevust oleks, ajavad nad selle tõu täiesti hulluks – pöördesse läinud hannoveriga pole aga enam midagi teha, see on pöördumatu. Olen 20 aastat neid aretanud ja parendanud. Praegu on tall täis H ja F tähega algavaid ratsusid – Hermelini ja tema poegade ja Fuksi lapsed. Neil on suurepärased iseloomud, elegantsed välimikud ja kõik omadused, mis teevad neist nii laste, harrastajate kui sportlaste hobused.”
80ndate keskel, kui Reet selle tõu kasvatamist-aretamist alustas, ei tohtinud inimestel mäletatavasti midagi olla. Paleed ehitati maa alla ning hobusekasvandused peideti metsa. Tema 17 esimest hannoveri said toodud ühe Leedu tööstusjuhi salafarmist. Kaup oli selline, et võtab kas kõik või unustab ära, et sellist farmi üldse nägi. Ei unustanud. Võttis kõik. Fotodel näete mõnusa iseloomu ja kauni välimusega Fuksi nii sellisena, nagu ta suurustleb üksi kui Reeda ees kummardamas. Ning tema tütart Fuksiat Reeda isiklike küüntega valmis pusitud maneežis.
Mind ootab ees kümmekond käiku raamatu jaoks Reeta kuulama, paar kuni paarkümmend trenni, mille käigus kirjutada peatükid tema trennidest ja hobustega pidevalt rääkivast stiilist. Ma tean, miks nii koerad kui hobused kaitsevad Reeta kogu maailma eest ennastsalgavalt. Tunnen, et vana mõisalaut on tema olemasolu ja tegevuse üle sügavalt õnnelik.
Selleks, et Reet ise õnnelik oleks, lubab pere oma raudvarast vanaema suvel nädalakeses minu juurde Liusse. Seda küll, et raamatujutte rääkima ja minu hannoveri mära ning eesti ja ponipoisse putitama – aga iga vanaema, kui tahes tugev ja igavene ta ka olevat tundub, peab saama vahepeal ära käia. Siis on ta tagasi tulles ja edasi rügades õnnelik.
Suvel tuleb mu hobuste ja koerte juurde hinge tõmbama ka Ülle Lichtfeldti, kelle monoetenduse piletid on sügiseni välja müüdud ja esietendust tervitati püstiseisvate ovatsioonidega. Ja Setumaalt teeb ärapõike Piia Raamat – kes ostis endale Väimelast Klaire juurest täisverelise ratsu. Peter von Fabry oma perega tuleb Rootsist kohe pikemaks ajaks. Ja nendele tulemistele on sindrima hea mõelda, kui poliitilised kataklüsmid meie ilusat isamaad raputavad, nii et tegelikult tahaks nutta ja karjuda.
Selle asemel, et kujutleda, mis mu kallist kodust – ja teie kõigi omadest ka – saab, kui Savisaar oma kuritegeliku ässitamisega meile relvastatud konflikti kaela laseb, värvin maja üle. Siis on Reedal ja Üllel, Piial ja Peteril kena tulla. Maja värvimine hoiab pidevas üles-alla ronimises, nii et pole aega kujutleda, kuidas Tšingis Khani sohilapsed tappes-varastades-vägistades-röövides-ümber jagades-põletades-sitates kõik meie loodu ja rajatu võivad hävitada. Redelil kõõludes pole mahti džotile viskuda – näiteks anda kohtusse mees, kes minu lapsi salakavalalt üles ässitades, riiki ohustades ja rahvast reetes teeb kurja nii igale meist eraldi kui kõigile korraga. Ma ei tea, kas on sellist pretsedenti, et ühe kodaniku akt käivitaks suur-päti kahjutustamise.

Pigem täiustan oma hobu-keskset oaasi, nii nagu Reet täiustab oma oaasi, et hobu-ja koera-kesksed inimesed saaksid omavahel kokku hoida ja sünnilinnast kostva klaasiklirina eest neisse oaasidesse varjuda.

 


Loe kommentaare (3)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat