Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Jaan Kallas – pelutava-kõlalise PRIA uus juht


Samavõrd kui tähekombinatsioon PRIA näis paari aasta eest messia-laadse rahatõotamise imeasjana, tõmbuvad põllumajandus-ettevõtjad täna üsna reeglipäraselt turri, kui seda sõna kuulevad.

“Mul istutas vanaema toetusaluse põllu serva peale paar maitsetaime ja kõrvitsat ja sai trahvi!”

“Meie saime laksu sõnnikuhunniku eest, mis ootas põlluservas laotamise eelset laagerdamist!”

“Mulle pole keegi öelnud, milliseid toetusi ma küsida võiksin – pärast teiste käest kuulen, et nemad on mingeid… neid… meetmeid leidnud ja suuri rahasid saanud!”

“Minu käest võetakse nüüd tagasi toetused samade maade eest, mille kontrollid ise kaks aastat tagasi välja mõõtsid ja toetuse alla arvasid – ise mõõtsid ja määrasid ja nüüd küsivad tagasi ja trahvivad. Pool miljonit olen sedasi tagasi maksnud – ja siis nad räägivad, kuidas toetavad elu ääremaal ja väikseid ettevõtjaid, kes ikka veel maal tahavad elada!”

“Mul töötab sõbranna PRIAs. Ütleb, et kõik normaalsed inimesed on sealt ammu ära läinud, et mitte peast segi minna. Õudne Kafka loss ja protsess kõik ühte kokku. Mingid eluvõõrad tibid panevad piki koridore ja teevad seadusi, millel pole tegeliku maaeluga mingit pistmist. Isegi sugulased pole need seadused põllumajanduse tegelikkusega. Ja siis tulevad teised samasugused tibid kontrollima, kontsad all ja sihuke juriidiline terminoloogia suus, et ükski maainimene ei saa aru, mida talle öeldakse. Aga nende toetuste tagasivõtmiste ja trahvide väänamisega, mismoodi nad selliste ufodena rahvast kummitamas käivad, tapavad nad mõne inimese ja majapidamise ju sootuks maha!”

“Penalti saanud põldur võib jah vaide esitada ja PRIA kohtusse anda – aga mina sain pärast vaide esitamist veel lisakontrollid kaela, kes karistasid selle eest, mida eelmised kontrollid valesti tegid – seadused olid vahepeal muutunud, noh… mind!”

 

Jaan Kallas on eestlastele tuntud kui üks Maarja küla asutamise eestvedajaid, laulvate näitlejate toetuskontsertidel leebe ja väärika isakujuna tänades lavale astuja. Pelutavaks muteerunud instantsi inimnäoliseks muutjana on PRIA uus peadirektor tõepoolest ainuõige mees, kuigi rõhutab, et enne teda pole asutuses sugugi monstrumid töötanud, tal on ees mõnusatest inimestest koosnev meeskond, kelle kõrval tippjuhitöö esimestel aegadel õpipoiss olla. Ehkki nii tohutu ja kalgi koorma kaela saamise pärast on temast, parimas mõttes vanamoodsast – otsekui endis-Eesti-aegsest – positiivsest mehest natukene kahju ka. Äkki tehakse haiget või lausa katki.

Kui kannan härra Kallasele ette tsitaadid, mida uuemal ajal oma PRIA-negatiivsetelt tuttavatelt kuulnud olen, kirjutab ta märkmikku “eluvõõrad tibid”. Ohkab. Natuke tikub naer peale, aga nukraks teeb ka. Vaid viis nädalat ametis olnuna pole see kaugeltki tema tehtu ega tegemata jäetu, et põllumajandusega tegelevad inimesed üksteisele helistades ütlevad vastuseks küsimusele “kuidas läheb”: “Ah, mis ta läheb -see PRIA jälle!”

Jaan läheb vesteldes kohe sujuvalt sina peale ning küsib heatujuliselt sekretärilt, kes suhtub sooja sümpaatiaga nii Jaanisse kui meie vestluse juures viibivasse pressinõunik Taavi Linnamäesse, koorega ehk siis koorimata kohvi.

 

Jaan Kallas: Ma arvan, et PRIA negatiivne renomee on meedia tekitatud. 95% meie koostööpartneritest ehk siis toetust saavatest maainimestest on rahul. See 5%, kellel on pretensioone, pääseb aga näilise enamusena mõjule, kuna nemad pöörduvad ajakirjanike poole ja nende rahulolematust paljundatakse. Sama asi on ju meditsiiniga – arstid päästavad iga päev sadu elusid, meediasse jõuavad aga need juhtumid, kui on juhtunud äpardus, milles õnnetu inimene tahab süüdistada arsti – kes sageli tegelikult süüdi polegi. Aga auditooriumile jääb meelde, et näe, selline kole lugu oli.

Inimesel, kellele tundub, et PRIA on talle liiga teinud, on alati võimalus esitada vaie ja meid ka kohtusse anda. Kuna PRIA pole kohtuprotsesse kaotanud, kehtib ikkagi reegel, et õigustega kaasnevad kohustused.

Eesti rahvas on saanud PRIA vahendusel 6 miljardit krooni toetusi. Aga ei mäleta. Kussa! Mis ära kasutatud, see ununenud. Harvad memmekesed tänavad: “Aitäh, pojakene, elule tuli teine hingamine kohe.”

Meediasse jõuavad juhtumid, kus talunik on ostnud toetuse eest külmkapi, mitte teinud seda, milleks leping teda kohustas. Kui kontrollimine näitab, et ta pole oma kohustusi täitnud, tuleb külmkapp maha müüa ja raha koos kopsaka trahviga tagasi maksta.

Vaieldavusi on tekkinud seaduste muutumise ja tõlgendamisega seoses. Aga eksida on meil üsna võimatu. PRIAs töötab 360 üksteist jälgivat-toetavat ametnikku. Meie arvuti server on sama kindel ja turvaline, nagu NASA-l – Hansapangalgi pole nii kaitstud serverit. Sellesse sisestab andmeid kaks ametnikku nelja silma pimemeetodil,  – kui tekib error, saadetakse kolmas autonoomne ametnik. Väga keeruline, aga kindel värk.

 

Nii et tagasiulatuvate sanktsioonide käes appi hüüdvad talunikud on ikkagi ise midagi ära susserdanud ja süüdi?

 

Jaan Kallas: Tule meile mõneks ajaks tööle. Kui loed kõiki neid põhjendusi, mida maarahvas kirjutab selgitusse, miks ta pole lepingu tingimusi täitnud, saad kokku väga Oskar Lutsuliku teose. Selle tõsieluliselt naljaka raamatu tiraažid ületaksid kõigi su seniste bestsellerite trükiarvu, sest seal on kirjas eestlaste eneste leidlikkus, mida nad ise patuks ei pea. Ei mina ega pressinõunik Taavi Linnamäe saa seda hindamatut ja unikaalset materjali kasutada, sest meile on ta tööalane faktoloogia – aga kirjanikule oleks see hindamatu varasalv.

Viie nädala jooksul, mis ma oma ametis olen olnud, olen näinud mitmeid talupidajaid, kes väidavad, et mets on maa – esitavad vaideid ja protsessivad ja jäävadki väitma, et mets ja põld on üks ja sama asi. Eks nemad moodustavadki selle 5%, kes deklareerisid aastal 2003, kui see tuline kiire oli kõik Eesti maad Brüsseli ees arvele saada, metsa põlluks ja nüüd raiuvad põikpäiselt, et neil kasvab metsas vili või kosub kari.

Iga inimene peab isiklikult ennast ausaks – aga ka eriliseks ja väljavalituks. Seadused on igaühe meelest vajalikud, aga tema ise võib vajadusel vähekese valskust teha ikka. Just maade deklareerimisega ilmnes osa eestlaste rehepapilik loomus. Meist lendavad eurokontrollide lennukid nagunii kogu aeg üle. Nende andmetel oli meil võimalikke toetusaluseid põllumaid umbes 600 tuhat hektarit. Aga Maarjamaa leidlikud deklareerisid 1,2 miljonit. Oi, öeldi Brüsselis. Ja mindi kompromissile – registreeriti 800 tuhat. Nüüd on kõik kinni. Mitte midagi ei saa juurde deklareerida – ja ega maad ju kusagilt juurde ei teki ka. Mis on, see on.

Tagant järele võib öelda, et Eestimaal on väga vedanud, et ta sai nõukogude okupatsiooni ajal Moskva rahadega nii palju maid parandatud. Melioratsioon on kolossaalselt kallis töö. Ja maaparandusobjektide lähedusse jääv maa on tegelikult riigi eelisostu õigusega rikkus – mida riik minu teada seda varandust eelis-ostes kordagi kasutanud ei ole. 

 

Linnade ümber tekitatakse madaltihedaid karbikülasid, nende alla ikka tehakse väikest viisi maaparandust, et putkad enne mahamüümist maa alla ei vajuks.

 

Jaan Kallas: Pärast vajuvad ikka, sest see kesine täitmine ja silumine, millega pehmest ja madalast põllupinnast uus elamukvartal putitatakse, pole tegelikult mingi tegelik maaparandus.

Niisiis – aegade lõpuni jäävad arvele need maad, mis enne Euroopa Liitu astumist deklareeriti, midagi juurde ei teki ja registreerida ei saa. Küllap peagi on rohkem hinnas deklareeritud ja toetusalused maad. Ja küllap on peagi helbitud ka see supp, mis populistlike lubaduste jagamisega kokku keedeti. Euroliitumise referendumil oli vaja 66% poolt hääli kokku saada. Nüüd on vaja rahvale selgitada, et saabunud valgel laeval on omad tingimused. Ja väga karmid.

Euroametnikud suhtuvad kõigi oma liikmesmaade kodanikesse äärmiselt heauskse süütuse presumptsiooniga. Usutakse, mis on deklareeritud ja usutakse, mida lubatakse kasvatada ja toota. Ainult et PRIA on Euroopa Nõukogu Kontrolli- ja Maksuagentuuri allasutus. See on karmim kui maksuamet. Maksuamet võib nõuda 7 aastat tagasiulatuvat dokumentatsiooni. Euroopa Komisjon võib kontrollida 10 eelmist aastat. Üheksa aastat võisid rahulikult toimetada, aga kui kümnendal kontrollitakse ja lepingut sel ajal ei täideta, tuleb tagasiulatuvalt kõigi aastate toetus tagasi maksta ja lisaks väga kopsakas trahv. Pidevad ülelennud rootsi kontroll-lennukitega annavad nii täpse pildi, et inimesed on nende abil heinamaa keskelt kadunud pange üles leidnud.

 

Kui sageli tulevad kontrollid heanaaberlike koputamiste peale?

 

Jaan Kallas: Eestlase kõige hullem ja üldisem vaenlane tundub tõesti millegipärast olevat üleaedne. Aga tegelikult tuleb meie vihjetelefonile üle 20 000 lepingupartneri kohta aastas vaid 100 teadet. Neist võtame arvesse vaid kontaktandmetega varustatud, anonüümsustele ei reageeri. Personaalseid vihjeid oleme kohustatud menetlema – ja neist umbes 50 vastab enam või vähem tõele.

Aga ma ei nimetaks neid vihjeid koputamiseks. Lähtun soomelikust suhtumisest ja kogemusest ja loodan, et ka Eesti kodanikud arenevad aegamööda sellisteks aatelisteks ja ausateks kodanikeks nagu soomlased. Kõige lühemalt ja täpsemalt öeldes: soomlane armastab Soomet. Kui soomlane näeb, et keegi üritab kasvõi pisiasjus Soomet tüssata ja kahjustada, on talle auasi oma riigi kaitseks helista ja teatada, kuhu vaja. Väikseid lapsi hakatakse maast madalast ausateks kasvatama ja väheste eranditega, kus seeme ei idane, saavad neist täiskasvanuks kasvades valmis soomlased. Suure tähega. Tahaksin väga, et eestlased armastaksid ka Eestit nii kompromissitult ja mööndusteta. Kuni esineb rehepaplust – ja ka kogenematust ja teadmatust – tuleb kontrollida. 

Muide, meid ennast siin PRIAs kontrollitakse veel kõige rohkem. Eelmisel aastal oli kokku kolm tööpäeva, mil siin majas polnud ükski kontroll ega audit sees. Praegu ka on üks kontrollide seltskond teise järel suisa järjekorras. Jaanipäeval olen koos oma abilistega oodatud Brüsselisse vaibale, kapitaalsele lauskontrollile.

 

Kas sellist tööd ja elulaadi võis ametikohta vastu võttes oletada?

 

Jaan Kallas: Ei. PRIA juhi koht – nagu ilmselt enamus ameteid ja nähtusi – on kõrvalt vaadates nagu arbuus. Roheline ja ümmargune. Seespool selgub, et on punane ja seemneid täis. Aga õnneks magus. Ja väga hea meeskond, kelle sekka sattusin, ei lase ära uppuda, vaid viib üle inimvõimete kiiresti kõige siin sees ja ümber toimuvaga kurssi.

Õnneks ei tea enamust suuri väljakutseid vastu võttes, mida need katsumused endast tegelikult kujutavad. Muidu jääks maailmas suurem osa tegusid tegemata. Teadmatus teeb hulljulgeks.

 

Kuna minu tutvuskonnas juhtub olema ohtrasti neid, kes on PRIA suhtes skeptiliselt häälestatud või hullusti karistada saanud, pole minul isiklikult seda hulljulgust, et PRIAga lepingulistesse suhetesse tormata. Deklareerisin Lius oma maa ära küll. Nüüd tahan suveks oma kolm hobust selle maa peale tööle tuua – lasta neil elektrikarjusega piiratult puhtaks süüa lisaks oma maale ka naabrite rannakarjamaad. Need on sellise pinnasega, et traktoriga neid niita ja hooldada ei saa, aastaid juba hirmsad ja hooldamata.

Kui esimest korda siia PRIA Tartu staapi tulin, saatis ligipääsmatu kindluse mulje jätva büroo alumine infolaud mind taimekasvatuse kontrolli. Pärnu vastav inspektsioon ütles, et kuivõrd ma ju ei kavatse taimi kasvatada, vaid vohavat rannaala korrastada, mingu keskkonnakaitsesse. Sealt öeldi, et Natura-alast jään napilt välja, järelikult olen ikka PRIA patsient.

Teised hobusekasvatajad aga hoiatavad nüüd, et kui PRIAga lepingu sõlmin, pean kontrollide lähenedes kasvõi ise need kohad puhtaks sööma, kuhu hobune pehme pinnase pärast ei lähe või kus kasvavad taimed, mis talle ei maitse. Mis ma teen?

 

Jaan Kallas: Ei pea sööma, vikatiga niita võid ka! (Naerab mõnusalt) Aga sellega pead arvestama jah, et kui oled lepingu sõlminud, pole sellest mingit taganemist. Ennetähtaegselt sa seda lõpetada ei saa. Kui selgub, et su hobused ei pääse või ei söö seda-toda, peadki platsi kuidagi teisiti puhtaks saama – lennukid näevad ja pildistavad kõike, ma ju ütlesin!

Aga kui sa ikkagi otsustad selle riski peale välja minna, ava kodukas ja vali endale sobiv meede. Põllumajandus- ja keskkonnaministeeriumid on välja töötanud süsteemi, millised maastikuvormid – niit, lamm või nõmm – mahehoolduse ja selle toetamise alla kuuluvad. Siis lähed Pärnu büroosse Haapsalu maanteel ja sõlmid lepingu. Ja lepingut tuleb ilma igasuguse taganemisvõimaluse ja vabandusteta täita. Euroliidu seadused on ülijäigad.

Tead, mida mina praegu tegin? Rikkusin just neidsamu seadusi. PRIA ei ole absoluutselt nõuandev instants. Mitte vähimalgi määral. Meil on lausa keelatud nõustada. Nii et inimesed on täiesti asjatult – ja ekslikult – solvunud, et näe, PRIA ei näita kätte, milliseid toetusi võiks küsida, ei nõusta ja ei aita. Me ei tohigi! Nõustatakse hoopis teiste kabinettide uste taga. Sinu küsimuse peale oleksin pidanud sulle kivise näoga vastu vahtima ja hangunult ütlema, et meetmed leiate koduleheküljelt või küsite nõustajatelt. Meil siin tuleb ministeeriumide ülipingelise töö tulemusel tänavu juurde 15 uut meedet lisaks senisele 20 meetmele, nii et meie ametnike toimetulek pöörase töökoormaga on tõepoolest ka nõustamise võõra mure kandmiseta väga piiripealne.

 

Järelikult pole siit kabinetist mõtet ka seda küsida, millised on prioriteedid – väike- või suurtootjad, linnalähedased või perifeerias ennast salgavalt maaelu alal hoidvad ja edendavad entusiastid?

 

Jaan Kallas: Faktiliselt ei ole jah. Meie ülesanne on aidata neid maainimesi, kelle tegevus on riikliku ja Euroliidu poliitikaga kooskõlas ja kes ise taipavad toetust küsida, soovitavalt selliste klauslitega, et nad võetud lubadusi ka täita suudavad.

Erinevalt teistest eluvaldkondadest on maaelu Eestis väga hästi ja mitme ministeeriumi poolt jälgitud ja planeeritud – linnaelu arengukavasid ju pole. Ja samas ei olene PRIA tegevus eriti sellest, kes on konkreetselt parasjagu põllumajandus- või keskkonnaminister. Tegeliku päratu töö teeb ära ministeeriumiametnike vilunud meeskond.

Praegu toimivad tendentsid ja kursid teevad mind isiklikult küll lootusrikkaks ja õnnelikuks. Järjest avanevad sellised meetmed, mis julgustavad noori peresid linnast ära maale elama minema. Järjest rohkem ja teadlikumalt toetatakse just selliseid sinu moodi kolme hobuse pidajaid. Et nad asustaksid meie külad ja metsadevahed.

Ühest küljest kasvatatakse just sellistes väike-majapidamistes need eestlased, kes armastavad Eestit. Teisalt oleneb riigi üleni asustamisest ka meie kaitsevõime. Isamaad kaitsma lähevad pered, kellel on palju lapsi, hobuseid, koeri ja kodumaja maal. Korterirahvas putkab Londonisse või Hong-Kongi, kui jamaks läheb.

 

Samas võib küsida, kui kaua ikkagi põllumajandust toetama peab – kui maa-ettevõtlus ennast ikka ei õigusta, pandagu pillid kotti ja valitagu tasuvam ala. Pidev toetamine võib tekitada õpitud abituse.

 

Jaan Kallas: Ongi tekitanud. Eriti euroliidu vanade liikmesriikide põllumeeste seas. Sa kujutad ilmselt ette, mis juhtub, kui homme hommikul öelda prantsuse talumeestele, et toetusi enam ei saa. See “Merde!” kostab üle maakera ja streikide lööklaine lööb planeedi telje viltu.

Aastani 2013 on kõik nii, nagu nüüd kokku lepitud. Kusjuures seadused lubavad ja lasevad põllumajandusele antud toetuste baasil endale muul alal jalad alla saada. Näiteks saab inimene toetust 300 lehma pidamise eest. Ei kontrollita, kas konkreetne kroon läks ikka just täpselt selle piima ja tolle liha tekitamisele. Kui inimene on tubli, võib ta lehmade pidamise tulu eest ehitada oma õue peale elektroonikatehase. Mis ongi minu meelest sündmuste ideaalne ja soovitav käik, kui inimlikult aus olla. Et see teeb kadedaks naabri, kes samas ise tehasest tööd saab, on iseasi.

Edaspidi võib meie maailmas küll juhtuda, et teised elualad pole enam nii nõus põldurite poputamisega – mis siis, et tegemist on ju toidu tootjatega. Kõiki planeedi protsesse ja tendentse otsustab ja suunab üha jõulisemalt WTO. Ja seda oleme juba mõna aega kõik kuulnud, et Maailma Kaubandusorganisatsioon tahab edaspidi põllumajanduse toteerimist oluliselt vähendada.

Muud ülesanded on olulisemad. Kliima soojenemine ja kogu planeedi päästmine kasvõi. Süüdlast otsima ja nurisema harjunud eestlane kahtlemata leiab, et ka lähenevas kliimakatastroofis on süüdi PRIA.

 

Mis on enne kliimakatastroofi ja WTO uute suuniste Maa peale tulekut plaanis ära teha?

 

Jaan Kallas: Kõigepealt püüan meie enese asutuse selliseks muuta, et meie “eluvõõrastel tibidel” oleks siin hea töötada. Et hommikul tullakse tööle, silm säramas. Hoolitsen selle eest, et kirjad saaksid inimkeelsemad ja avalikkus meie ülesannetest ja tegevusest adekvaatse info. Ja just selle info edastamisega me sinuga siin tund aega tegelesimegi. Järelikult on tänane päev korda läinud.   

 

Taavi Linnamäe

PRIA pressinõunik

 

“Mina olen PRIAs natukene üle aasta töötanud ja nüüd võin vist juba öelda, et orienteerun nii meie asutuses, Eesti ja Euroopa põllumajanduselus kui PRIA positsioonis selle sees ja kohal. Mitte ühegi teise eluvaldkonnaga pole nii põhjalikult ja pühendunult tegeldud, kontseptsioone välja töötatud, privileege nõutud ja rahvusvahelisest kogemusest parimat koju kantud. Vastupidiselt maaelu arengu kavale pole ju linnaelu või mereelu arengu kavadest midagi kuulda – neid pole.

Mitte et ma pärast siin töö lõpetamist läheksin siin kogutud teadmiste pealt talu pidama – jään ikka oma liistude juurde. Aga põllumajanduse olukord Eestis ja Eesti asend Euroopas on lõputult huvitav ja ammendamatu nähtus õppimiseks küll.

Sellepärast ei ole vaja mulle kaasa tunda, et ma esindan üht ametkonda ja pean kogu aeg ühte ja sama juttu rääkima. Ega ikka ei pea küll. Mul on tõenäoliselt veel hulk aega huvitav ja loominguline olla.

Seda enam, et PRIA uueks juhiks tulnud Jaan Kallas on sedavõrd soe ja särav isiksus, et tema meeskonnas talle toeks olla on ääretult meeldiv. Nii tööalaselt kui inimlikult. Ja muide, meil on tegelikult enamus inimesi siin soojad ja säravad! Nüüd, kus suur kiire ja murranguline aeg möödas, tuleb sellest ka üldsusele teada anda.

Kui asutuses töötab 360 isiksust, on ju selge, et enamus neist on asjalikud ja mõnusad, üha edenevalt kompetentsed tegijad. Meil kõigil siin on üks suur ja keeruline ülesanne küll, mis tuleb kõige esimesena ära lahendada. Kirjade eestikeelseks muutmine! Praegu ei saa inimesed juristide koostatud kirjadest pahatihti aru – mõistmatus tekitab hirmu, solvumist ja viha. Neile pofessionaal-spetsiifilistele sõnastustele tuleb inimeste jaoks eestikeelne dimensioon anda.”

 

Olavy Sülla

MTÜ Pärnumaa Talupidajate Liidu Pärnu osakonna juht

 

“PRIA muutumine messiasest hirmutavaks inkvisitsiooni instantsiks oli prognoositav. Kuni 2001. aastal asutatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet jagas Sapardi rahasid, oli olukord mõõdukas ja rahulik. 2004. aastal Euroopa Liitu astumisega lahvatasid lootused orbiidile – nüüd tulevad miljardid, nüüd on kõik mured igaveseks murtud.

Oli vaja kohutavalt kiiresti, suisa üle jala tormates saada toetusalused hektarid paika ja Brüsseli ette arvele. Selle rabistamisega võeti arvele – mitte talunike isetegevusena, vaid ikka PRIA enese poolt ju – katastrikaardid, mitte tegelik maastik. Tegelikul maastikul on aga kraavid ja puud, kivihunnikud ja muud objektid, mis vähendavad reaalset toetusalust pinda. Pealiskaudse mõõtmise ja ebatäpsete seaduste vahel loovides on samas arvuti olnud see tuim ja tundetu täidesaatev organ, mis hilisema rahunemise ajal on tõde ja õigust kätte mõõtma hakanud.

2005. aastal ette võetud üle mõõtmine on paraku liitunud ülipüüdlikkuse ja ka eluvõõra võhiklikkusega. Praegu kannatada ja karistada saavad 2006. aasta ülelendude tulemusel need, kes on vahepeal oma maasse uusi kraave kaevanud, need, kelle maadel on metsaserv peale kasvanud või maha võetud, need, kelle põllu keskel kasvava üksiku puu projektsioon maapinnale on kasvanud – mida lehtpuud teevad ju teatavasti päris kiiresti.

Lisaks puude projektsioonide ja metsaserva kasvamisele ei taha kontrollid aru saada, et nendel aladel, kus on üleujutusi, on veest välja ulatuva ja haritava maalapi suurus igal aastaajal erinev. Kui tavaliselt on pärast niitmist peale kasvanud ädal esmasest taimestikust äratuntavalt erinev, siis teatud ilmastikuliste kokkusattumuste tulemusel hakkab ka ädal uuesti õitsema ning kontrollid võivad järeldada, et polegi niitnud.

Mis sellest järeldub? Igale tööteole tunnistajad ja fotoaparaat kaasa võtta – tuleb objekt enne ja pärast töötegu üles pildistada ja kirjalikule tunnistusele allkiri võtta, et mina, naaber see ja see nägin pealt, et töö tehti ära! Iseasi, kas me just sellist Eestit tahtsime…

Karm on see, et tagasiulatuvate sanktsioonidega karistab PRIA inimesi oma enese ametkonna varasema rabistamise eest. Veel karmim on, et kui heas usus, bürokraatia tegelikku halastamatust ette tundmata inimene sõlmis lepingu mitmeteks aastateks, siis ta ei pääse enam sellest ikkest – varem lõpetada ega kohustust kellelegi teisele üle anda ei saa, nagu halb unenägu!

Eks üle paisutatud või suisa valesid andmeid on ka sihilikult antud. Nüüd on sihilikud sulid, kogemata eksinud või PRIA enese seaduste-tühikutesse-lõtkudesse kukkunud pahaaimamatud ühte patta segatud. Karistada saavad kõik ühe vitsaga, sest kellelgi pole aega süveneda, miks see või teine erinevus tekkis.

Kuna ametnikel – eks neid ju pitsita omakorda Brüssel – on üle jõu käiv koormus, kipuvad lisaks alailma paberid kaduma, lauale seisma jääma. Aga inimestel on seni, kuni kadunud paber kusagil suure kiire üle saamist ootab, stress ja teadmatus. Seda stressi ei vähenda sugugi tõsiasi, et kade naaber, kellel endal võib olla mullune raps koristamata ja maasse küntud, koputab selle naabri peale, kes ei saanud ei traktori ega hobustega enne suurt suve niita neid kaugemaid maid, mis rinnuni pehmetena vee all seisid. Eks ka selle vastu aitab muidugi pildistamine ja tunnistajatelt allkirja võtmine: maa oli nii- ja nii kaua üle ujutatud… Aga sellist Eestit me siiski ei tahtnud ju!”


Loe kommentaare (3)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tðempionaat