Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Helle Rätsep oma autogrammikogust 5.


MIS MAKSAB ÜKS 14-KOPIKALINE LEIB?
 
Kahjuks peab enamik meist, kes selle kogu vastu huvi tunnevad, silmas eelkõige kuningaid, presidente, ministreid.
 
Vabariigi esimene naistraktorist ja –kombainer Elmiine Otsman märkis, et ta ei arva end kuulsuste hulka. “Olen vaid lihtne maanaine,” kirjutas ta. Ent see “vaid” lihtne maanaine istus traktorile juba 1941. aastal. Ta tegi sõja puhkedes läbi ainulaadse reisi – “11. juulil 1941.a. istusime oma MTJ-ga traktoritele Leningradi oblastis Luuga rajoonis. Kogu selle karmi aasta külma ja tuisuse talve olime teel. Kohale, Tšerepovetsi, jõudsime alles aprillis, siis, kui kevadveed juba voolasid…”. 1945.a. varakevadel oli Elmiine Otsman Eestis tagasi. Sellest ajast peale on meie põldudel töötanud ka tema traktor. Kombainirooli on ta hoidnud peaaegu 10 aastat – sellest on tulnud leib meiegi lauale. “Ainult siis tunnen end väärtusliku inimeses, kui olen viljaväljade keskel... Kui paljude töö teeb ära see suur, kuulekas ja tark masin, kui paljude vaeva kergendab... Tema mootori tukses tunneksin nagu enese südame lööke… Inimesel peab olema elus alati üks suur eesmärk, kuhu poole minna. Teisiti ei saa…,” kirjutas Elmiine Otsman. 
 
Ta on olnud 8 aastat NSV Liidu Ülemnõukogu saadik, ta on sotsialistliku töö kangelane. Tal on õigus kanda Lenini ordenit ja ordenit “Austuse märk”. Tal on õnnelik perekond, kellel tema enda elu on eeskujuks. Tal oleks õigus valida endale kergemat tööd, puhata, ent ta ei saaks siis täie rinnaga hingata.
 
Kas saab tema kõrvale tõsta mingit kuningat?
 
Mõtlikult nagu alati takseerib mees kündi sellelgi fotol, mees, kelle isiklik võlu tema kuulsuse tagaplaanile jätab, mees, kellele Eestimaa põld kõige armulisem on olnud, mees, kes vist ainult kord on pannud rinda kõik oma austusmärgid, alates Lenini ordenist – siis, kui tema majandi lipule kinnitati meie riigi kõrgeim autasu. See mees on Eesti NSV teeneline agronoom, vabariigi 1966. ja 1967.a. populaarseim põllumees Ülo Läänemets. Läänemetsast on palju kirjutatud, kuid enamasti ei meeldi talle need lood, sest ta on äärmiselt nõudlik kõige suhtes. Seisab, kulm kortsus, ja mõtleb; kui räägib, siis isegi sidesõnu ei tarvita ilmaasjata, kui midagi lubab, siis täidab alati kõik tema juures on täpne, korrektne, rahulik. Vahetevahel vilksatab aga üle näo huumorisäde, sageli tabamatu, jäädes püsima vaid silmadesse. Need silmad on üksnes otsavaatamisega pannud vigu parandama kergema tee otsijaid, rahustanud ägedaid meeli, saavutanud õigluse võidu. Kõva töömees, tõeline teadlane – uurija agronoomias, tubli juht, sügav isiksus – kõik need omadused alluvad aga ühisele nimetajale – Südamlik Inimene. Kui vaadata seda 40-aastast reibast meest ükskõik kus, siis kipuvad ikka ja jälle huulile sõnad ühest raamatust: “Maa on ainus asi maailmas, millel on tähendus, sest see on ainus asi, mis kestab… See on ainus asi, mille pärast tasub töötada, võidelda – surragi.”
 
Isagi mornilt vaatab fotolt V. I. Lenini nimelise näidissovhoosi direktor, sotsialistliku töö kangelane Anton Konijärv. Peaaegu 20 aastat tagasi alustas ta selles majandis ühe traktoriga… Mida mõtleb see väsimatu töömees nüüd, kui sammub läbi mitmetuhandepealise sigala, läbi suurte uhkete lautade, põldudel, millede saagid on kujunenud eesrindlikkuse etaloniks? Või mida mõtles ta siis, kui majandi lipule kinnitati Lenini orden, või siis, kui sovhoosile anti üle meie riigi jäädav mälestuslipp? Küllap mõtles temagi sellele, mis maksab üks 14-kopikaline leib.
 
Uusaastaöö – pildil on kodus klaveri taga istumas üleliiduliselt tunnustatud põllumajandusteadlane, Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi direktor Adolf Mölder. Jällegi mees, kes teab leiva hinda.
 
Niisuguste meeste ja naiste töö ongi leiva hind, on veelgi rohkem – nende ELU.
 
Tahaks väga, et meie inimesed mõtleksid alati kõigepealt sellele – nii leiba ostes ja süües kui ka kuningate pilte vaadates.
 
“VEAME KIHLA, MA SAAN SELLE AUTOGRAMMI!”
 
Kui 1960.a. detsembris Tartus selle kihlveo sõlmisin ja siis ekstra Tallinnas Peruu laulukuulsust Ima Sumacit “püüdmas” käisin, ei pannud kihlveo võitmine veel mõtlema autogrammide kogumisele.            
 
Alles kolm aastat hiljem tekkis selleks idee. Ja 1966.a. märtsis, kui kogus oli juba 83 autogrammi, sai teoks taas üks kihlvedu – maailmakuulsa kriminaalromaanide autori Agatha Christie peale. See 75-aastane saladuslik inglise leedi, kellest kirjastajagi kolmekümne aasta (!) vältel ei teadnud, kellega tal on tegemist, ei vastanud mu kahele varasemale kirjale. Kihlvedu näis olevat soodne - kahe aasta peale ja võit isegi sel juhul, kui madam Christie teatab, et ta ei anna autogrammi, st, ta peab ainult reageerima. 
 
Tuli tänada neid aegu koolipõlvest, mil sai “neelatud” nn kriminulle ja et õudseimad (sel puhul alati Christie omad) neist ka meelde olid jäänud. Nii võis talle kirjutada tema raamatutest ja filmist “Süüdistuse tunnistaja” (stsenaarium A. Christie’lt). Ent määravaks sai arvatavasti lause: “Te olete inglanna ja teate, mida tähendab kihlvedu – kui Te ei vasta mulle, siis ma kaotan.” Igatahes Agatha Christie autogramm kannab kogus enda väärilist numbrit – 100 (saabus 26.10.1966.a.).
 
Võidakse öelda, et pole ju üldse ilus autogramme küsida, sest see näitab kõike muud kui tagasihoidlikkust. Eestlased aga on nii tagasihoidlik rahvas… Vähemalt paljud on oma mittevastamisega tõestanud.
 
Tagasihoidlikkuse põhjuseks olevat meie oma kuulsuste vähene populariseerimine. Võimalik küll. Aga kui seda oleks hästi tehtud, võib-olla katkuksid meie kuulsused siis endil peast juukseid? (Meenutagem näiteks USA filmidiiva Elisabeth Taylori vaeva eluga pässemist teda jumaldava rahvahulga käest jms). Ent ikkagi - küll oleks nauditav näha meie “vaikivaid eestlasi” tuhandete autogrammiküttide küüsis…
 

(Järgneb.)   

EDASI, 22.05.68


Loe kommentaare (6572)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat