Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Jõulud Luunjas


Jõuluvõistlustega on see jama, et vaevalt on mehed jõudnud kingitused lahti teha, süldi ja vorstid ära seedida ja pea välja magada, kui tuleb äkki sadulasse hüpata ja tõsiselt ratsutama hakata, kuigi viimaste päevadega on see üsna ununenud. Sama lugu on kindlasti paljude hobustega, kes enne jõulustarti vaid mugisid ega mäletanudki enam, kuidas hüppamine käis. Kuidas kõigi teistega oli, seda ma ei tea, aga kindlasti tunnen ma üht hobust, kes vabade päevade jooksul oli end veennud, et seda enam kunagi teha ei tule, ja istus Luunjas meeter kümne sõidu ajal lihtsalt maha – katkestas. Selle musta mära omanik aga ei jõudnud seda pilti nähes ära kurvastada. Ma võin isegi vihjata, et üks neist – märast ja omanikust – olin mina... arvake, kumb?

Aga noh, ülejäänud hobused olid küll sama täissöönud, kuid palju viisakamad. Kohal oli kogu Lõuna-Eesti ratsaeliit – Raag, Klettenberg, Hõim, Ots, Järvloo, Paul ja Kiva – tase tõotas kujuneda meeletuks. Peab veel märkima, et noormeister Suša on klubi vahetanud ja võistleb nüüd Tallinnas. Teda meenutati.

Esimene ala – kaheosaline meeter. Võistlejaid oli ehk paarkümmend, võitjaks tuli Erkki Hõim hobusel Orfelia. Hobune on muidugi Saksa oma. Selle sõidu kohta tahaks öelda vaid niipalju, et mõlemad, nii Eku kui hobune ületasid end igas mõttes ja tegid ehk selle hooaja parima sõidu. Hobune on vaid viiene ja tavaliselt ikka midagi alla kobistanud, seekord hoidis kapju kõrgel ja Erkki ei hakanud samuti kätt väristama, võitles lõpuni. Ilus. Hea jõulukink endale ja Urmasele.

Rajad oli välja mõelnud Urmas Raag ja kõik nad olid väga põnevad, aga meeter tundus mulle pöörete mõttes isegi keerulisem. Sõimake mind kohe läbi, kui ma valesti arvan. Ja tundus veel, et radu polnud lihtsalt ära kritseldatud, vaid loominguliselt lähenetud. Nii et oli tore rajalooming – kaks päeva järjest.

No meeter kümme ümberhüpetega. Ausalt öelda, ma ei mäletagi, kes selle võitis, sest olin oma musta mära pärast liialt pöördes, kaotasin kihlveo ja see sõit on mu peast kadunud. Aga keegi selle võitma pidi. Pärast ütlen. Igal juhul oli sellega esimene päev läbi. Hobused ja mehed vaarusid treileritele, osad jäid veel järgmist päeva üles sättima. Hiljem jätkus mehine jutuajamine Saksa saunas, kus arutati nii põllumajandus-, kirjandus- kui ratsutamisprobleeme, kuni... lõppes ja uni peale tuli. Kes punktide kohale siin ja järgmises kohas õige sõna paneb, saab auhinna. Minu käest. Või Sveni käest, me pole veel kokku leppind, aga sihuke mäng toimub küll. Nii et kirjutage oma oma vastus julgesti Horsemarketile.

Meelde tuli. Ikka Raag võitis. Tegi paar imepööret ja oli kindlalt esimene. Hobuse nimi oli Platins.

Päev number 2.

Oli juba märksa tõsisem. Algas kell kaksteist ja juba kaugelt oli näha, et Klettenberg oli kohal, aga Viiardit enam ei olnud, sest tema diiselhobuveok ei läinud külmaga käima. Auto olevat tal paras romu.

Meeter kakskümmend, nagu ma juba ennist ütlesin, oli eelmisel õhtul üles pandud. Esimene soojendus jäi mul hilinemise tõttu nägemata, mis seal siis edasi tuli...? Kindel on see, et ümberhüpetele pääses kaks puhast (Klettenberg Favoritase ja Raag Platinsiga) ning kuna kolmandat kohta taheti ka kindlasti välja anda, siis ka kõik neljaga sõitnud. Klettenberg võitis Raagi ja Järvloo tuli kolmandaks. Kogu aeg on mul aga silme ees sõit, mida nimetati küll meeter neljakümneks, aga takistused olid kuni viiekümne viieni, ja kus iga ületatud takistuse eest anti punkte.

Niisiis eelmise sõidu võitnud Klettenberg ihkas kindlasti ka järgmise sõidu võitu ja Raag ihkas talle ära panna. Oli ette näha, et läheb põnevaks ja läkski. Mida sõitja edasi, seda enam tundus, et päris puhtalt ei tule sellest asjast keegi välja, kuni kord jõudis Klettenbergini, kes sõitis oma perseloopijaga, mis ta nimi nüüd oligi. Ühesõnaga, kõik oli kena kuni kuuenda takistuseni, mida keegi polnud suutnud puhtalt hüpata ja tema oleks pidanud, aga ei saanud tema ka. Raske pöörde pealt lattaed kolises alla. Küll õrnast puudutusest, aga kukkus kindlalt maa poole. Seega ei jäänud tal muud üle, kui viimasel katsel hüppata kindalat üle lainete. Sellega sai Favoritas kenasti hakkama, nii et Klettenberg läks liidriks. Ja siis tuli Raag Ironicuga, suure valge imeilusa loomaga. Hobune kui unistus, kui lähedalt vaadata. Unistus tegi kõik samamoodi kui Favoritas – alustas kindlalt, kobistas alla kuuenda ja nüüd oli selge, et Raagil ei ole muud teha, kui lihtsalt hüpata kenasti lainete vahelt läbi ja ümberhüpped selgitavad meistri. Aga võta näpust – platsikohtunik Kult seisis otse vasakul lainete taga ja Ironic ei saanud kuidagi Kuldilt silmi lahti ning hüppas, mitte lainevaost, nagu üks tark obene oleks teinud, vaid otse üle harja...! Laine loksus maha. Klettenberg jäi juhtima. Näis, et nii jääbki, kuni tuli Priit Järvloo Picassoga, ajas küll ühe vähe punkte andva takistuse maha, kuid ületas kuuenda, mis siiani kõigil maha oli tulnud, ja sõitis seejärel ülejäänud raja puhtalt läbi – ning panigi vanakestele ära, kujutage pilti! See Picasso on ausalt öelda imeloom, puha isasse – Palladiumisse. Kus püüab! Kus hüppab. Alt ei vea. No suurepärane. Ja tundub, et see võib küll ükskord oma vanamehest mööda minna, sest võimu paistab tal olevat rohkem. Ta on alles kuuene, kõik on veel ees. Niisiis Järvloode peres, karta on, oldi sel õhtul väga rõõmsad. Asja eest.

Nüüd aga oli asi nii, et Klettenberg oli saanud, mitte küll ehk päris seda, mis ta tahtis, aga siiski, Järvloo oli saanud ehk isegi natuke rohkem, kui lootis, või arvatavasti hambad ristis siiski lootis, aga väga ei uskunud, aga Luunja krahv Raagil olid teisel päeval tühjad pihud. Mingeid muid kohti oli – nende rosetid riputas ta oma penile kaela –, aga võitu veel polnd. Järelikult tuli see saada ilma sadulata kõrgushüppes ja selle ta ka sai. Võit tuli valgel hobusel ja meeter seitsmekümnega, valugrimass näol. Valugrimass oli kõigil näol, välja arvatud ainsal naisel Marika Rättöl. Klettenberg üritas isegi katketstada, aga peakohtunik Artur ja Raag ei lubanud. Pärast kõrgushüpet hoidsid kõik (välja arvatud Rättö) õrnalt... kinni, Raag lihtsalt õnnelikuma ilmega kui teised. (Krahv Raagil oli hüpete ajal pehmendus püksis – sauanalina!) Ja me veel küsime, miks poisid ei tule trenni ja tüdrukuid ei jõua ära ajada.

Järgnes juba päeval alanud pidulik õhtusöök (laua autor perekond Väljan), mis oli mõeldud vaid roosade randmepaeltega inimestele – ühesõnaga, järgnes VIP-telk. Nii mõistlikku VIP-telgi koosseisu polnud ma enne näinud. Hea valik.

Nüüd tahaks veel selge peaga (jõulupohmell on just lännu, uusaasta oma ma juba kardan ette) öelda aitäh Luunja meestele, kes selle ilusa võistluse korraldasid. Need olid peakohtunik Artur, peaomanik Sven ja pearatsutaja Raag. Väga tublid poisid.

Ja siis head vana aasta lõppu kõigile, kes seda lugu loevad. Kohe tuleb uus. Musta hobuse oma saab varsti läbi.


Loe kommentaare (1)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat