Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Sillu tall Annikoru sulnil nõlval


Hobuinimeste autod on alati porised või tolmused. Kuidas just loodus ühelgi aastaajal kujundab. Sest hobumeelne autojuht teeb ühest inimeste linnast ja asulast teise kulgedes alati haake kruusateedele või metsavahedesse. Ka siis, kui otseselt vaja ei ole, põikab oma ellu hobuseid vajav inimene peateedest kõrvale jäävate tallide juurde.
Sillu talli, mis asub laias laastus öeldes Rannu ja Elva vahel, sattusin ükskord aastate eest võistlusi vaatama. Teekaaslastel oli tookord Elvas renditall, kust mindi kambakesi kõige naabrimasse talli võistlema. Nii, nagu need külavõistlused ikka annavad väljundi ja motivatsiooni, suhtlemisvõimaluse ja võrdlusvariandi. Tollest käigust on meeles kaks asja. Ühe väga tahtejõulise koolitüdruku stiil, kuidas ta suhteliselt kesiste võimetega ja lisaks veel põikpäisest ratsust võimatu välja võttis. Ja neid tõrkumisi hoogsalt üle tõkete ajades end maandudes sadulas mingi erilise jõulisusega selili heitis. Teiseks talli toonase perenaise eriline madal hääl ja titt kaenlas. Toonane perenaine on oma hääle ja ammu kooli kasvanud titega nüüd Rõngus Tamme talli Kertu.
Kusjuures mul endal on mulle kuuluvate hobuste dokumentide pakis kõige uuem selline, milles ühe hannoveri-araabia ristandmära sünnikohaks on märgitud Sillu tall ja kasvatajaks Kertu. Aga kuna see mära on veel mõned nädalad Lätikülas Fredi ja Aire tallis sõitmisel ja ma harjun alles mõttega, et ta mul on, jätan selle teema tulevaseks jutustamiseks.
Fakt on igatahes see, et tavaline topograafiline idioot ei tea, kus asus tall, kus käidi – ka siis, kui oli käies ise roolis. Mismoodi need vastupandamatud äraeksimised juhtuvad ja kuidas tuttavaidki kohti üles ei leia – võõrasse kohta jõuad samas tänu vaistule ja sisetundele hoobilt pärale – mõistavad üksnes need, kes on ka ise topo-idikad. Aga see on kindel, et ükski lihtsurelik ei oska oma järgmisi tulemisi ette aimata. Millal ja kas jälle tullakse, ei tea me ei siis, kui kavatseme kuhugi kindlasti uuesti tulla ega ka siis, kui plaan on homme jälle kohal olla.
Sillu talli taas sisse vaatamise eeltunne süvenes iga korraga, mil ta hoburahva seas jutuks tekkis. Viimane, mis kõrvu jäi, oli see, kuidas ühele täkuomanikust tüdrukule soovitati, et viigu ta Sillu talli hoiule – Daisyt võib iga ilmaga usaldada.
Mida on teada Annikorust, millele Sillu on tiba lähemal kui Rannule? See on koht, mille majadelt mõne aasta eest Võrtsjärve lähistel märatsenud trombid ehk Eesti tornaadod pühkisid enim katuseid. Taeva tahtel kukkus välja suisa katastroofipiirkond. Võrtsu ja Tartu vahet voorides sõidan mõnikord sealtkaudu selleks, et sellesse sagedasse nühkimisse vaheldust tuua. Alati üks marsruut lülitab automaatpiloodi peale ning see on ohtlik, kurnav ja elu raiskav. Maikuu ajakirja Meie Pere jaoks kirjutatud loos kuue tütre emast Kaire Sinikaldast on mul sees ka lõigukene sellest, et tema vanim, muusikapedagoogi haridusega tütar, töötab Annikorus asuvas Konguta vallamajas.
Sillu talli saab aga nii, et Elva viadukti poolt peabki teeviit Annikoru poole – ja Annikoru asulapiiri juurest mööda kruusateed Elvale näitama. Tall seisab seal Annikoru maalilisel, hõredalt asustatud nõlval, mille ilust saab aimu vaid lehtedeta aastaajal. Lehed katavad vaate ja avaruse, aga näe selline on kord juba hapniku hind.
Kena kattega ja kobedate takistustega treeningplatsi taga koplites olid Sillus käimise päeval totsakad märad – eks nad nüüd järjest maha saavad – ja kena värviline ruunakimp. Üks võik eestlane oli just meie enda Eq värvuse-kaim, ehkki oluliselt trullakam-jässakam. Üks sulnis hõbehall püüdis oma nooruslikult kebja olemise ja karge karvaga tähelepanu. See on, muide, Poolast toodud nooruk, kes on müügis. Minge nende boksi ja ostke nende kaupu! Kangesti kaunis kutt on.
Kaugemas koplis oli ilus tõmmu täkk. Hääle järgi oli juba õue kuulda, et kusagil on üks täkk veel. Oligi. Tallis tantsiskles kellelegi soomlasele kuuluv Palladiumi poeg. Sillerdav, näomärgiseta ja munadega hädas, nagu need sellid iseäranis kevadel ikka vaevlevad.
Sillu pererahva kohta aga oli hoobilt aru saada, et tühiasja pärast muretsemisega nemad küll ei vaevle. Autol oli võti starteris ja majauksed puha lahti. Sadularuumist viis olge-lahked uks multifunktsionaalsesse kööki, kus sel hetkel peremehetses matsakas jänes üksinda. Jänksil oli üks kõrv kikkis ja teine lontis ning talle pai tegevaid tüdrukuid ta ei hammustanud. Ei kartnud ka. Köögist edasi järgnevasse elutuppa sisenemast ei keelanud ka, aga viisakas inimene ei lähe ju tühja elutuppa tegema seda, mida tal seal pererahvata teha ei ole.
Pererahva telefoninumbri avastasime ukselt alles uuesti väljas olles. Daisy ütles telefonis, et neil ongi sihuke muretu mustlaslaager – ja et nad tulevad kohe bussiga alt metsast üles. See kõlas nagu salakeel. Bussiga. Alt metsast. Üles. Normaalne… Istusime seda veidrat ilmutust oodates tütardega bussiistmetel, mis on koplite kõrvale pandud suuresti selleks, et kohmakas peetaja nendega ninuli võiks lennata. Hobuseid vahtisime. Mida siis muud. Ja kaht kassi. Kui jänksil köögis oli üks kõrv kikkis ja teine lontis, siis majapidamise kassidest ühel polnud üht silma – ja teisel saba. Pärast kuulsime, et nimetatud ihuliikmed läksid kaotsi erinevates elulahingutes. Silm läks kaduma kõutsi kokkupõrkes autoga. Sabale astus hobune peale ja see tuli ära lõigata.
Suure hobuveoauto kohta kuulsime pärast, et see pole töökorras, aga müügis on küll. Kuni seda töökorra asja – õigemini asjatust – ei teadnud, pidasime plaani, et äkki õnnestuks sellega ühest Võrumaa hääbuvast tallist viimased hopsid ära tuua. Need on boksides lõputult kaua kinni peetud puuriloomad, kellest suurem osa ei tea autost midagi. Nii suures veokis võinuks vaheseinad ära võtta ja suure hulga neist ühe hurraaga peale ajada ja… Tegelikult poleks võinud ka siis, kui veoauto oleks võetav olnud. Sest hääbuva talli kõrk omanik tahtis viimasel hetkel, päev enne kavatsetud äravedu, et maksaksime selle segase kamba (kaks metsikut täkku ja kolm varssa seas) eest kogu raha (mis oli nagunii õigupoolest arutult suur) ette ära. Meil oli selline mõte, et toome kaadri tulema, saab lõputõmblustes talli kinni ära panna, müüme ja jagame päästetud hopad edasi ja seejärel maksame. Oma raha poleks – ei tea miks küll… - väga tahtnud sedasorti sõgeda sisseostu alla panna. Kuna kõrk krahv polnud arve ajatamisega päri, jäi kaup katki. Viimastel andmetel on seal nüüd veel paar arvestatavat, mõned parim-enne ja mõned metshobused. Mis siiski peamine – legendaarne lapiline Vanessa ja tema koopiast tütar Paloma said ära ostetud ja toodud ja nüüd tuleb endal see kabjaline kaader, kes sinna pärast vangi jäi, oma südame küljest kuidagi lahti lasta. Maailmas on nii palju õnnetust, et kui kõik selle – ja selle põhjustajad – oma südant uuristama lased, kärvad kiiresti.
Ja siis tuli Daisy koos mehepoolikuga alt bussiga üles. Oli küll nii, nagu ütles. Mööda põldu tulid vana bussirondiga, metsas tehtud koplilatid sees. Neid kaht seal tulemas nähes mõtlesin, et küll ikka võib mõnus olla, kui mõnel naisel on mees majas, kellega koos kevadtöid teha ja plaani pidada, ehitada ja rajada, olmelda ja sünergiat moodustada. Ma ise rähklen oma kodus palgaliste meestega – ses mõttes, et on ehitajad, mitte gigolod J - aedu ja talli ehitada, pliite vahetada ja maja värvida. Endast on päris tihti hale, sest mere ääres on pärast talviseid torme ja tulvavete annitoomisi ka rannaääre koristustööd väga mehised ja jõudunõudvad koogutamised-kangutamised. Aga mis siin kiunuda, kui selline elulaad – mere ääres ilma meheta talu pidamine – on ise valitud. Kedagi pole selle valiku tegemisel petetud, sest ette oli teada, et mees on kusagil mujal tubli ja ilus.
Mis puutub Sillu talli pidajatest paari valikutesse, siis esiteks nägid nad eemalt välja, nagu mees ja poiss. Sest Daisy on sihuke Gavrosche’i-moodi poissnaine. Teiseks aga on nad oma sissetuleku ja hobutöö tegemise mooduseks valinud rendibokside pidamise. Neil endal on paar hobust – õues koplis keksiv täkk kaasa arvatud. Bokse kokku aga 11. Oma hopsi nende juurde viija saab poolteise tonni eest kuus täispaketi – lisaks turvalisele ja avarale elulaadile mineraalid-värgid ka. Nurgataguselt õdusa pidamisega olustikku trenni tullakse reeglina koos oma treeneriga. Suveks viiakse Sillu üsna tühjaks, praegu pole küll täpselt teada, kas ja kelle hobunad sügisel tagasi või asemele tulevad. Ent need, kes teavad Daisyt lähemalt, on täiesti veendunud, et nii usaldusväärse ja asjaliku inimese juurde tulekuks läheb sügisel suisa trügimiseks. Nagu ikka.

Enne aga võiks kevad edeneda. Annikoru lehtpuude puhkemised katavad siis küll osa sulnist nõlvavaatest. Aga kui lehtede asemel jälle aprillilund ja mairahet lubatakse, siis rohi ei kasva. Hobuinimestel võiks ju enne heinategu ja uut sügist ometi olla mingigi hetk hinge tõmmata ja lihtsalt karjamaal söövaid hobuseid imetleda. See hobusteimetlemise võimalus on nüüdsest aga põhjus, miks mul on Võrtsu äärest Tartusse liigeldes veel üks rutiini vältiv ja hinge laadiv lisatrajektoor. Need linnaskäigud, mil tee peal mõnda talli sisse vaadatud või kasvõi eemalt pilk hobustele heidetud, lähevad reeglina korda. Sellepärast ongi hobuinimeste autod ka siis, kui linnavurlede masinapark on ammu läikima hõõrutud, krooniliselt tolmused.


Loe kommentaare (4)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat