Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Helle Rätsep oma autogrammikogust 3.


TEMA PÜHADUSE ROOMA PAAVSTI ÕNNISTUSED
 
“Kuhu lähed, Ameerika?” küsivad Walter Lippmann paljunäinud žurnalisti-silmad. Samal ajal ei eruta see üldse muhedanäolist kardinalikuue kandjat – New Yorgi peapiiskop Spellman õnnistab ühtviisi nii USA kahureid Vietnamis kui ka kahejalgseid mujal.
 
Kurvalt ja mõtlikult vaatab senaator Robert Kennedy, üleolev naeratus mängleb Barry Goldwateri huulil. “Vaadata julgelt maailmale näkku ja öelda: selle olen teinud mina!” kirjutas Ku-Klux-Klani “ülemvõlur” Robert Shelton. “Aga kas selle üle, mida teie, mister Shelton olete teinud, võib uhke olla?” Nii süüdistab USA ainsa neegerprokuröri Edward Brooke’i vaade. USA lipu taustal seisavad neli selle maa kosmonauti. Kaks Ameerikat.
 
Aga ka kaks Euroopat. NATO peasekretäri Manlio Brozio terav pilk põrkub president de Gaulle’i rahulikult vaatelt, morn on kogu maailma peale ikka veel Austria trooni nõudlev Otto von Habsburg; seevastu SFV pastor Niemöller (Lenini rahupremia 1967) vaatab maid ja rahvaid lahke pilguga.
 
Neid kõiki püüab lepitada katoliku kiriku pea – Rooma paavst. (Paavst, muide, olevat maailma kõige õnnelikum inimene. Miks? – Ta näeb iga päev oma ülemust ristilöödult.) Et tal kõige selle juures oli aega Eestisse vastamiseks, see fakt iseenesest “põrutas” üsna tugevasti. Kaaskiri fotole kõlab nii: “Püha Isa soovib Teile rikkalikku jumalaarmu ja saadab Teile südamliku apostelliku õnnistuse.”
 
Tekkis küsimus: kuhu on veel püüda? Kristuse asemik maa peal on kogus olemas, edasi tuleb aga tühjus… Ja kas kuulsusi jätkubki?
 
Jätkus. Ja kuidas veel!
 
PISUT FANTAASIAT
 
Teaduse arendamise probleeme vaeb füüsik Fjodor Klement, oma patsiente uurib psühhoneuroloog Jüri Saarma, põhjareisilt on tagasi saabunud astronoom Charles Villmann, Eesti arhitektuurist mõtleb Mart Port, muhedalt vestab juttu bioloog Harald Haberman… Koos on Eesti teaduse hierarhia!
 
Ent teadlasedki ei ela ainult teadusest. Nad hakkavad selles kogus ringi jalutama – loevad Juhan Smuuli ja John Steinbecki või Johannes Semperit ja James Aldridge’i, kuulavad Miliza Korjust ja Tiit Kuusikut, vaatavad Tiiu Randviiru ja Ants Lauterit, aplodeerivad Gustav Ernesaksale ja “Eestimaa kuldsele trubale” Abi Zeiderile… Nad istuvad kinos: ekraanil on alati mõtlik sarmikas Claudia Cardinale, nooruslik Radž Kapur, külmavereline komissar Margarita Volodina, täiuslik Othello Sergei Bondartšuk… Edasi vaatavad nad rahvusvahelise kuulsusega lätlase Gunars Binde tuumakaid fotosid, vestlevad Aleksei Maresjeviga, kes embab pildil kahte meest, neid, kes ta kunagi poisikestena metsast leidsid…
 
Siis lähevad nad “Bonni selgeltnägija” Frau Buchela juurde, aga saavad vaid kuulda, et… “Deutschland, Deutschland über alles”, keeravad selja ning seisavad vastamisi maailma kuulsaima toreadoori hispaanlase Manuel Benitez “El Cordobesega”, kes tutvustab oma kaaslast: “Minu pruut – peeso!” (Kas ei teki võrdlust härg = peeso? Kaudselt aga ongi ju härjad tema raha.)
 
Nüüd laenavad nad akvalangid selle leiutajalt Jacques-Yves Cousteau’lt, sukelduvad ja …vastu tuleb šveitslane Hannes Keller, kes ainsa inimesena maailmas on käinud (vaid kergesse sukeldumisülikonda riietatult) 300 m sügavuses ookeanis; lähevad edasi ja põrkavad koopasuus vastamisi prantslase Norbert Casteret’ga. See mees on speleoloogina veetnud oma elust 30 aastat maa all.
 
Meie teadlased tulevad tagasi ja kohtuvad avastamisrõõmuga nakatavat USA teadlast Linus Paulingit (kahekordne Nobeli preemia laureaat), kes teatab, et planeedi Pluto avastaja (1930) Clyde Tombaugh seisab ikka veel oma teleskoopide taga, prantsuse füüsik Alfred Kastler (Nobeli preemia 1966) räägib aga, kuidas vulkanoloog Haroun Tazieff filmis purskavat laavat hõõguvate kivide rahe all seni, kuni kaameras lõppes film. Alles siis jooksis ta eemal muretsevate kaaslaste juurde. Ise lõpetas kuulus belglane selle episoodi nii: “Siis vaatasin tagasi ja tundsin kohutavat hirmu”.
 
Suured ja vaprad on ikka lihtsad ja ausad. Kui kellelgi ütleb üles süda, on kohal Lenini preemia laureaat kirurgiaprofessor Nikolai Amossov  ja doktor Barnard…
 
Ja jälle tulnud meie teadlased tagasi laboratooriumidesse, haiglatesse, instituutidesse. Mis puutub see nendesse, et Rooma paavst kedagi õnnistab (või ei õnnista). Nendel on teine jumal – Töö. See jumal ainult palvetamise peale kirikusse ei lase, see jumal ei naerata, aga nende vastu, kes teda ausalt teenivad, on ta helde.
 

(Järgneb.)  

EDASI, 18.05.68


Loe kommentaare (3)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tðempionaat