Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Läti lugu


Kui nii edasi läheb, ratsutame järmisel aastal kõrbes, tori hobusest tehakse araablane ja kliima sarananeb sellega, mis on Kuveidis. No on palav. Kuigi Luunja mehed olid oma võistlusplatsi juba nädal enne kastma hakanud, muutus see üha kollasemaks. Ja kuna seekord oli kogu värk Luunja pargist põllule ümber kolitud, et saaks korraga kaks parkuuri korraga üles panna, siis ei olnud päikese eest varju ollagi. Hobused ja pealtvaatajad kiunusid kuuma käes. Aasta tagasi aga sadas nii mis mühin, kõik aina vastupidi. Ega meil sellist keskmist head ei tule ka kunagi. Võistlejatele ja vaatajatele olid tingimused võrdsed. Ei teagi, kummad rohkem väsisid.

 

Kogu lugu algas noorte sajakahekümnese sõiduga Luunja karikale. Osa võttis kakskümmend üheksa ratsutajat, kes võistlesid omavahel ja samal ajal ka meeskonniti. Kommentaator Loigom seletas uut süsteemi sellega, et nii on huvitavam. Ja tuleb rohkem pealtvaatajaid. Tundub muidugi, et pealtavaatajad ei olnud uuendusest veel kuulnud, ja neid oli mitte just liiga palju. Ümberhüpetele jõudis kaksteist võistlejat ja võitis Oliver Karma Orendal Rafteri klubist, teine oli Ivo Ots Gvianal Grand Cavalierist ja kolmas Priit Järvloo Tartumaa ratsaklubist. Kõik sõitsid ilusti, kena oli vaadata, aga ikka ei saa aru, miks peab klubidele sellised nimesid panema, et  mõhkugi aru ei saa, mida need tähendavad, aina Grand ja Silver ja ei tea mis. Miks meie oma keel ei meeldi, ei saa ma aru. Kas me ei pea endast lugu või? Suur Ratsanik kõlab ja ka hästi.

 

Noorte sõidu puhul oli kaks tähtsat sündmust. Esiteks sai Kertu Klettenberg oma isa käest nii pahandada, et plats kajas. Teiseks lõpetas Vivian Muttik Omeriga sõitmise, sest sai vanaks. Nüüd on Saksa õuel kuulutus püsti – kes tahab Eesti meistriks, sest hobune on alles seitseteist ja veab veel mõnel järgmisel aastal noori kindlasti pjedestaalile. Vivian sai igal aastal mõne medali kaela. Huvitav, kes siis hakkab järglaseks.

 

Tartu Kaubamaja pani auhinnad välja järgmiseks sõiduks, sajaviiteistkümneks. Sõidu pealkiri oli tuusad noorte hobustega. Peale meie tuusade võistlesid veel läti omad. Üks vuntsidega, kui ma ei eksi oli tema nimi Guntars Silins, sõitis vähemalt kolme hobusega. Silins meenutas välimuselt musketäri, sõitis julgelt, aga esimeseks ei tulnud. Varasematel aegadel olevat ta suuri asju võitnud. Selline vahva mees tundus. Meenutas Prohhorovi, keda ennast  kohale ei tulnud. Veel tuleb ära mainida Läti kõige rikkam naine Gita Skoka, kelle maja pidi olema sama suur, kui terve Luunja kokku. Tema sõitis samuti puhtalt, aga ajaga etteotsa ei jõudnud. Võitis hoopis Andres Treve Westernil. Teine oli Raag Günteril ja kolmas Ivo Ots Gvianal. No Ots sõitis kenasti. Raagist on see teada. Raag ja Klettenberg nuputasid seal imepöördeid ja kohati riskisid üle, mis tegi asja põnevaks, aga Trevest jagu ei saanud.

 

Tartu Veskid panid auhinna välja sajakolmekümneviiesele parkuurile. See oli ka ainus sõit, kus kõik olid oma paremate hobustega. Palladiumit küll välja ei toodud, sest temal on nüüd omanimeline võistlus. Ta ei saa ju mujal võistelda?

 

Kolmekümnest hobusest jõudis ümberhüpetele kümme – kolm hobust Raagiga ja kolm Klettenbergiga, ülejäänud hobused ratsanikku ei jaganud. Sellel võistlusel oli vähemasti üks selline pööre, mille nii Raag kui Klettenberg nii ära lõikasid, et sinna midagi ei jäänudki, aga Raagi hobune ei suutnud siis korralikult enam hüpata ja ajas maha. Kahju. Raag oleks võinud saada auhuinna kõige julgemate pöörete eest. Klettenberg sõitis muidugi samas stiilis, aga temal oli Terroriga õnne. Teine koht. Võitis Hanno Ellermann sellel suurel täkul Heopsil, kes Palladiumi Tartu etapil rodeo korraldas. See suur loom ei saa ehk küll nii elegantseid pöördeid teha ja on pisut kohmakam kui keskmine hobune, aga võimusust on tal nagu Martin Müürsepal – paneb pealt. No küll hüppas! Volks ja volks ja esimeseks. Tarmo Kutsar tuli Nahodkal kolmandaks. Need kolm ainult puhtad olidki. Ülejäänud ajasid siin ja seal maha. Naistel polnd ka õnne. Ma mõtlen Triin Bergmannil ja Annika Reintamil. Aga üks puhas sõit veel oli. Tõnis Oissar Heimtali tallist hobusega Prohvet tegi imelise sõidu. Kõik imestasid, kui ilus oli. Aga ta sai aja eest kaks trahvi. Aga oli kena küll. Ja mis kõige tähtsam. Oissar sõidab Heimtali hobustega. Ei mingeid miljoneid, Lovereid, Cashe ja muud välismaist. Meie oma kaer, oma mees ja oma hobune. Ei peagi kogu aeg Saksamaalt ostma, saab siit ka.

 

Enne järgmist sõitu tundus mulle, justkui oleks Raagi koer väiksemaks jäänud. Seesama, kes ratsutada oskab. Mõtlesin, et ju see kurivaimu päike. Aga ei olnud. See oli hoopis teine peni, kes tal sabas sibas.

 

Harrastajatele korraldati meetrine simultaan, selline, kus kaks tükki sõidavad korraga  viit meetrist tõket. No see oli kentsakas jõuproov. Reeglid olid sellised, et võis ka mitte üle hüpata ja selle eest karistada ei saanud. Kui keegi oleks hobuse stardis lihtsalt ümber keeranud ja öelnud, et ta on nüüd finshis, oleks ta võitnud, sest iga vea eest sai viis sekundit trahvi. Kahekümne viie sekundiga oleks sõit olnud kindlalt võidetud. Oli ikka naljaks küll. Võitis Viljar Jaamu Boveriga.

 

Noja siis kõige oodatum ja kõige tähtsam ja kõige-kõige põnevam oleks võinud olla masters Largo kahekümnele tuhandele kroonile. Minu arust on see päris palju raha, aga sellest hoolimata ei raatsinud ükski mees oma head hobust välja tuua – Ellermann ei sõitnud üldse. Pika mangumise peale tuli kokku viis eestlast ja kaks lätlast. See on selline võistlus, kus iga võistleja tõstab takistust kümme senti. Võrreldes eelmise aastaga oli see üsna hale vaatemäng. Kui teise ringi lõppu jõuti, olid kõik välja kukkunud ja lätlased hakkasid raha lugema. Tuleb välja, et alla auto mehed liigutama ei hakka, eelmise aasta võistlus oli ju kõigil meeeles – Raagi ja Klettenbergi naised närisid platsi ääres küüsi, vihma sadas, meeter kuuskümmend läks peale, sa madu, kus oli võistlus. Seekord toppis Einars Cesnieks raha mõnuga kotti, isegi ei hingeldanud. Üle meeter neljakümne takistused ei jõudnud. Põnevus jäi ära. Üks põnevus siiski oli. Tõnis Oissar tuli Prohvetiga neljandaks. Aga veel. Teises sõidus otsustas Prohvet platsilt plagama panna. Hobusel polnd vist aimugi, et kakskümmend tonni on päris palju raha, ja siis ta tahtis uttu tõmmata ja oleks juba läinudki, kui Klettenberg poleks talle nii jubedat häält teinud, et loom mõtles ümber ja otsustas siiski hüpata. Ausa võistleja tiitel läheb seekord Gunnar Klettenbergile, kes aitas oma konkurenti. Mehe tegu.

 

Nii mu sõbrad, korrespondendi pea hakkab väsima. Oli kena, aga on otsas. Üks mure jäi südamele. Tundub, et Palladium Cup on teised võistlused tühjaks söönud. Sealhulgas ka Luunja Karika. Oleks tore, kui järgmisel aastal leitaks sellele võistlusele mõni rikas firma taha. Miks mitte Tartu Õlletehas. A le Coq oleks suurepärane, miks nad Tallinnas korvpalli maksavad. Maksku siin hobustele ka. Muidu läheb korraldamisega raskeks, olen ma mõistnud. Selleks tuleks õlletehase direktorile kasvõi väevõimuga sünnipäevaks setukas kinkida. Küll ta hakkab siis aitama.

Aga pargis oli siiski ilusam.


Loe kommentaare (2)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat