Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Kuidas me kalapaatidega… tänase Rootsi eestluseni sõudsime


Ma arvan – ja väga loodan! – et vastandumise ja vastandite omavaheline madistamine on möödas. Vähemasti sellekevadine käik Stockholmi ning põhjalik vestlemine mitmete praegu Rootsis elavate ja töötavate eestlastega näitas küll, et väliseestluses on käsil väga uus ajastu.
Kõik, mis kulub ja lamendub klišeeks, on natuke naeruväärne. Kuitahes dramaatiline ja ülev või teravalt õudne see asi ka algselt olnud ei oleks. Nii muutus kauasest ära kasutamisest tiba naljakaks sõjapõgenikest eestlaste kohta käiv kujund “kuidas me kalapaadiga” – ja samuti kojujäänute kohta käratatud “kuradi kommude sabarakud”. Vaidlemine, kas Eesti sai taas vabaks tänu Läände põgenenutele ja vaba rahvuslust alal hoidnutele või kodus kompromisse tehes edasi elanutele, muutus ka juba lapsikuks ja anakronistlikuks. Tänu taevale, see aeg on nüüd möödas!
Eesti on jälle vaba. Kalapaatidega läinutel on Rootsis – ja teistes riikides, kuhu edasi kulgeti – lapsed sündinud. Eestist on erinevatel kümnenditel ja asjaoludel üha uusi eestlasi väliseestlastega lisandunud ning va kalapaatide liinil ei jaura enam keegi.
Teadagi, miks uusima aja minejad võõrsile satuvad – lähevad tööle ja-või mehele (meie emantsipeerunud maailmale vaatamata minnakse “naisele” siiski oluliselt vähem). Just nende, 15-5 aastat tagasi läinutega sel kevadel põhiliselt vestlesingi. Ja lasin end Stockholmis nähtust-kuuldust ära veenda, et praegu kasvatatakse nii Rootsi Kuningriigis sünnitatud kui kodust kaasa võetud lapsed päris kindlasti eestlasteks. Tänu sealsele lasteaiale, koolile, seltsidele – ja otse loomulikult inimestele, kes neis päevast päeva töötavad ja tegutsevad.
Selge, et konservatiivse ja uuendusliku meelelaadi vahel on näha – või allhoovusena tajuda – mõningast rebimist ja vastandumist, ent minu meelest on praeguseks juba täiesti selge ja kindel, et edumeelne ja tulevikuline kannab päris kobedaid pungi ning lööb varsti õide. Kõlab pateetiliselt ja ilulevalt, aga selline tunne just on.
Kusjuures asja sügavaimat olemust ja pulssi iseloomustab ja ilmutab sageli mõni pisiasi. Selge see, et Stockholmi Eesti kool on klaar läbilõige, kes-kuidas-miks Eestist ära olles oma lapsi eestlasteks harivad – on ajutiselt võõrsil puhtalt emakeelseid noori, võõrsil sündinud ikka-emakeelseks kasvatatuid ning võõrsil võõrkeelseiks kasvanuid, keda nüüd esiemade keele ja meele suunas kallutada loodetakse. Käisin Eesti kooli noortega kohtumas, sain väga optimistliku tunde… eelkõige hoopis sellest, millega koolidirektor Jaan Seim väljaspool kooli tegeleb. See mahe ja meeldiv härra otsib endale tarekest Pärnu lahe äärde! Saate aru? Sedasorti kinnisvara-tehinguks valmis olemine ütleb inimese kohta kõik. Ja minul on nii vaistlikult kui faktiliselt usku koolijuhisse, kes valib endale lõpuks ometi tõelist ja tegelikku pesakohta isamaal.
Eesti majas asuv lasteaed laseb praegu veel konservatiividel ja radikaal-progressiivsetel tiba vaielda, aga küllap saab sedasi ära vaieldud, et kõik saavad ja jäävad rahule. Kuna ma olen rohkem kambapealiku kui kanaema tüüpi emme, juhtus selline paradoksaalne lugu, et just Rootsis ja alles viienda beebiga sattusin pühapäevasesse beebide kooli. Eesti maja lasteaias lauldakse-loetakse-meisterdatakse lastega kolmele vanuseastmele kohasel tasemel, kohale tulevad reeglina ka papad – ning nende seas on ka rootslasi-soomlasi, kes on rahul oma lastest eestlaste kasvatamisega.
Ja neid peresid, kes tooksid oma kõige kallimad sellesse Eesti lasteaeda nii pühapäeval kui igal muul nädalapäeval, on poole rohkem, kui praegu sealsesse rühma mahub. Lisaks praegusele 23 kohale ootab järjekorras veel 25 põnni. Eesti Maja juhatusele kuuluvad ruumid teisel pool vanalinnas asuva maja klassikalist koridori on üsna saadaval ning uus, autonoomne rühm, mis teeks veerandsada peret õnnelikuks, oleks üsna hõlpsasti moodustatav. Tundub mulle. Võin julgustuseks omadest kogemustest üsna veendunult öelda: uus rühm ei võta vanalt midagi ära, vaid annab juurde! Eestis on arvukalt suuri nn. kombinaat-lasteaedasid, kus on ka väga rohketest rühmadest iga konkreetne rühm siiski ju omaette ruumis iseseisev üksus – ühised on üldkasutatavad ruumid, köök ja majandamine. Ning just seesinane majandamine läheb kokkuvõttes odavamaks, kui ühesuguseid, teine teisel pool trepikoda iseseisvalt tegutsevaid – kööki ja koristajat jmt kasutavaid – rühmi on kaks. Soovin kogu südamest neile 25 perele, kes igatsevad koha järele EESTI LASTEAIAS, jõudu ja veel kord jõudu – jõudu oodata, ja jõudu seista selle eest, et juba sügiseks oleks uus rühm loodud. Väikese lapse elus ja kasvamises on iga päev nii oluline ja informatiivne, mõjutav ja otsustav, et iga emakeelse-meelse lasteaia järjekorras veedetud päev on ülearu. Aga jõudu tuleb soovida kõigile noortele (rootsi)eestlstele ka selleks, et nad lapsi saaksid – muidu tuleb laiendatud lasteaeda hiljem rootsi lapsed kutsuda ning see pole kohe üldse mitte See.
Uueks on ümber sündimas ka Eesti maja restoran – ema ja poeg Hannela ja Egert tulevad lähiajal Saaremaale Panga panga lähistele oma talu pidama tagasi ning väikese rahvusrestorani edasipidamise peale konkureerivad uued tegijad. Kui seni oli suletus ja sissepoole pööratus mõistetav ja põhjendatud, siis nüüd on edumeelselt tulevikku vaatavad noorema põlvkonna eestlased leidnud, et restoran tuleks kõigile huvitatutele avada. Seoses sellega, et Eesti maja kõrvaltänavasse ehitatakse uut vägevat büroohoonet, tekib minu – küll humanitaarlase, aga siiski üsna ärksat - silma rõõmustavalt-julgustavalt vahva nõudlus ja turg.
Nõudluse ja turu on lõpuks ometi ära tabanud ja arvesse võtnud Eline Engmann, kellel on Södermalmi serval Karolinska haigla lähedal avatud Eesti delikatesside müügi- ja söögikoht. Kodu-eestlasele tundub natuke naljakas, kui keegi nimetab delikatessiks tema jaoks nii tavalist musta leiba, kodust jogurtit, viljalihaga mahlasid, mulgikapsaid ja Kalevi šokolaadi. Aga tegelikult on need meie kodused toidud nii kangesti head, et seni oleme ju sõpradele Rootsi külla minnes neid erilisi maiuseid kilode kaupa käe otsas vedanud. Selline imelikult söödav, nostalgiline ja härdameelne suveniir…
Eline julges rajada kaupluse, kuhu veetakse kõik see maitsev ja ihaldusväärne nüüd tsentraliseeritult ja organiseeritult kokku – nii et eestlased võivad üksteisele kingituseks jälle raamatuid ja kunstiteoseid, mitte toitu tassida ja kinkida J. Kusjuures rootslasega abielus olev Eline kinnitab õnnelikult, et Eesti delikatesside kaupluses käivad ka kõigi võimalike muude rahvuste esindajad süüa ostmas. Kuna emand Engmann katab ka peolaudu ja täidab piknikukorvikesi, võib minu meelest küll tema ettevõtmisele pikka iga ennustada.
Nagu ka nende eestlannade algatusele, kes on hakanud Eestist kultuuritegelasi Stockholmi kutsuma ja rootsi-eestlastele hetkel kodus aktuaalsemaid-mainekamaid tegijaid kätte tooma. Kultuuritegelasest meisterkondiiter Liiu Viru ja lasteaia juhataja Kristina Ehala-Anderson avasid üritustesarja legendaarse tenori Harri Vasara 80. sünniaastapäeva mälestuspärastlõunaga, järgmised Stockholmi-toodavad on Lauri Saatpalu ja Peeter Rebane kavaga “Säsi”, tulevikuplaanides on Diana Klas, Siiri Sisask, Jaan Tätte ja Marko Matvere.
Samal ajal, kui tänase Eesti maitsvamad kultuuripalad sõidutatakse välis-eestlastele koju kätte, ilmutab praeguste välis-eesti kõikvõimalike ühingute ja seltsingute paljusus rõõmustavat ühinemise tendentsi. Kõrvaltvaataja pilk oletab, et just tänu liitumisele ja ühistööle saavutatakse rohkem kui siis, kui igal tegijal on oma ühing. Ja eestlased võõrsil on ju tegelikult ammu ära teeninud juriidiliselt ja poliitiliselt rootsi-väärikama kohtlemise kui seni on õnnestunud kuningriigilt kätte võidelda. Väike särav ja innukas tegudetüdruk Sirle Sööt, kõrgharidusega jurist, kes rakendab oma Pärstist pärit vitaalsust nii kuninglikus justiitsministeeriumis kui uue aja välis-eestluse edendamises, kinnitab, et eestlased Rootsis on saamas vähemusrahvuse eristaatust.
Ühtlasi oskavad eestlased Rootsis hinnata ja tänada neid, kes on läbi pika elu nii eestluse kui kogu maailma kõrgkultuuri heaks kirjeldamatult suuri tegusid teinud. Aastapreemia sai helilooja-interpreet-koorijuht Toomas Tuulse, keda eelkõige just kooride ees seisjana tuntakse ka kodu-Eestis ning kelle mahetalust, mille ta koos rootslannast kaasaga on rajanud – läbipõlemise ennetuskeskus ja noorte võõrutuskodu pahelisest tänavaelust – on nii mõndagi õppida kodu-eestlastel, kel vaja ja plaanis samalaadsed looduslähedased elupäästmispesad rajada.
Iga kohtumine Toomase ema Liidia Tuulsega võtab aga austusest põlved nõrgaks ning tekitab Äratundmise külmavärinad selgroole. Sest kirjanik-kultuuriloolane Liidia on Marie Underi sõbratar ja teekaaslane ning seega otsekui elus sild põlvkondade, riikide, ajastute ja kultuuriruumide vahel. Õnneks antakse Eestis nüüd proua Tuulse 95. sünnipäeva puhul välja tema kogutud luuletused, nii et vana daami elutöö kaanetatakse isamaal.

Loodan südamest, et meie isamaad ei taba enam iialgi vintsutused, mis löövad rahva ja rahvuse kahte lehte. Kunagiste kalapaatidega on tänaseks sõutud koduvälisele rahvuslusele elujõudu ja kestmist tõotava – ühtaegu nii konservatiivse kui progressiivse – elulaadi ja olukorrani. Lasku taevas ja suur poliitika sel kesta. Lastagu meil kesta!


Loe kommentaare (3)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat