Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Ratsu kappab päikese poole IX


Villemsonil oli väljaõpetamisel mitu aastat veel üks ratsu – Habarovsk. Ja 1970. a. vabariigi meistrivõistlustelt tõi hobune sõitjale kõrgemas klassis (160 cm) ja võistluses hüppevõimsusele hõbemedalid, kaotades vaid ... Poolusele. Jah, 17-aastane Poolus tegi veel kord imet, näidates, et hobune võib aruka hooldamise korral kõrge eani heas sportlikus vormis püsida, võites oma 24., 25. ja 26. meistritiitli. TPI üliõpilasele meistrikandidaat Toomas Trummerile olid need aga esimesed „vanade“ kuldmedalid. Mõni aeg hiljem kordas Villemson Habarovskiga Pooluse saavutust 1966. aastast – võitis „Dünamo“ üleliidulise tšempionitiitli.
NSV Liidu teeneline treener Aleksandra Levina on öelnud: „Villemson Poolusel on virtuoos. Selliseid sportlasi on vähe. Ta tunnetab väga hästi hobust ega eksi peaaegu kunagi.“ Kindlasti näitab Villemson end virtuoosina ka teistel ratsudel. Kui uus hobu ei suuda algul teda nii absoluutselt võitma viia, nagu tegi seda Poolus, siis meenutagem malemeister R. Reti ütlust: „Hea meister võib vahel esineda halvasti, halb meister ei saa kunagi loota edule.“
Jüri Villemsoni nimi on püsinud meie ratsaspordis rohkem kui 10 aastat. Nii nagu meil males on olemas kuningas Paul Suur, nii on Villemson Eesti ratsaspordis Jüri Suur. Aastaid tagasi näis, et ta saab suureks ka NSV Liidu mastaabis. Mis takistas teda?
Meie esimene NSV Liidu tšempion kolmevõistluses on Ülo Kepp.
1958. a. debüteeris Ü. Kepp noorukina vabariigi koondises Gruusia vastu. Aastaks 1963 oli võitnud noortetšempioni tiitli ja auhinnalisi kohti täiskasvanute meistrivõistlustelt takistussõitudes. Sõitis mitme hobusega. 1963. aastaks oli otsustanud kolmevõistluse kasuks, milles Bellaga sai vabariigi meistrivõistlustel sel alal debüteerides kohe hõbemedali. Sügisel astus EPA Veterinaariateaduskonda. Siis tuli minna armeesse.
Õppimine jätkus TRÜ Kehakultuuriteaduskonnas. Samal sügisel sai takistussõidus meistrikandidaadiks ja võistles Balti matšil koolisõidus. 1968. a. tuli ülekaalukas võit sporthobuse kolmevõistluses vabariigi meistrivõistlustel, sügisel võit Balti matšil, 1969. a. veel kord esikoht vabariigis (+ teine esikoht noorhobuste kolmevõistluses) . Tema õpilased võitsid järelejäänud seitsmest medalist 6 Tartule.
Nii startis 26-aastne selgelt individuaalse maneeriga ratsastaja NSV Liidu meistrivõistlustel. Krossi ajal sadas paduvihma ja raksus äike. Ülo Kepp ja Hobot asusid liidriks ning jäid selleks lõpuni. Ajakirjandus nimetas tartlase võitu sensatsiooniks. Kui arvestada seda, et talvel treenib Kepp lumehangedes ja et Moskvas jäid temast maha olümpiakoondise mehed, siis tõepoolest.
Nii jõudis veel üks Eestimaa ratsasportlane Euroopa meistrivõistlustele. Ü. Kepp Hobotil oli esimese päeva järel 8. kohal. Teisel päeval maastikusõidus vigastas hobune jalga ning tuli katkestada. Kuidas tal pärast seda seal Prantsusmaal enesetunne oli, polnud mõtet küsida. Möödunud talvel hakkas ta ette valmistama uut hobust. Peagi tuli kuldmedal vabariigi meistrivõistlustelt. On üsna tõenäoline, et esimese Eesti ratsutajana võistleb ta olümpiamängudel.
„Starti kutsutakse vabariigi meistersportlane Raigo Kollom, Eesti ...“ – nii kõlas valjuhääldajaist Tallinna hipodroomil 1968. a. augustis. Ning kolm korda kutsuti Raigo Kollomit autasustamisele. Saksalased, poolakad, leningradlased ja eestlased avaldasid lugupidamist meisterlikule ratsasportlasele ja tema ühe silmaga sporthobusele, suurte võistluste veteranile.
Raigo Kollom on 35-aastane. Kõrgema haridusega. Meie viies meistersportlane ratsutamises (1956. a. kolmevõistluses). Praegu VS „Jõu“ Kesknõukogu ratsasporditreener, enne töötas aastaid Toris ajaloo ja eesti keele õpetajana ning oli ühtlasi Pärnu rajooni ratsaspordijuht. Ta on mees sellest mastist, kes võivad medaleid saada elus ja spordis.
Õpetajana: „On rahuldanud tund, kus õpilased said millegi üle imestada, avastasid midagi huvitavat. Ja väga rahul olen olnud vastates õpilaste küsimustele, kasvõi valjaspool tunni ainet. Rahul ei ole ma sellega, et kodudes on palju televiisoreid ja vähe raamatuid.“
Treenerina: „Püüan suunata sportlasi võimalikult suuremale iseseisvusele. Igaüks peab mõtlema ja minu kohus on suunata, et nad õigesti mõtleksid. Parim õpilane on see, kes treeningul on niivõrd tegevuses hobusega, et kuuleb treenerit alles mitmekordse hüüdmise peale.“
Sportlasena: „Ratsasport on andnud ja ... on võtnud. Tean oma võimeid ja püüan neid kõige paremini kasutada. Ma ei igatse näidata, et teistest parem olen, aga olümpiaparkuuri puhtalt läbi sõita oleks huvitav küll. Selleks aga peaks mul kõigi teiste hobustest nii palju parem hobune olema, kui palju teised minust paremad on. Ikka sagedamini aga meenub Schppenhaueri ütlemine, et vanaduspäevadel annavad inimesele lohutust vaimsed huvid. Sport kuulub vaimse kultuuri hulka, aitab inimesel avastada endas uusi külgi, nii et ta saab isiksuseks, kellel on huvisid ka väljaspool seda, mis talle „ette nähtud“.“
NSV Liidu tšempionideks tulid 1947. a. Aino Lukas ja Lembit Tamm takistussõidus ning Heino Rooba terarelva käsitsemises, 1949. a. Arvi Truupõld takistussõidus ja uuesti Aino Luukas (1950. a. jäi A. Luukas 3. kohale), 1952. a. Aino Vars, Meta Viirmäe ja Mihhail Fadejev, 1953. a. Ants Pinding.
A. Lukas on praegu Tartus advokaat, L. Tamm Raplas miilitsaosakonna ülem, H. Rooba töötab hotellis „Tallinn“ administraatorina, A. Truupõld ETKVL Tööstuskontori juhataja asetäitjana, Aino Vars-Kasesalu sai mullu bioloogiakandidaadiks, Meta Viirmäe-Selg õpetab tüdrukutele võrkpalli, Eesti NSV teeneline treener M. Fadejev kasvatab noori ratsasportlasi ja võistleb ikka veel. A. Pinding töötab juristina.
 
VII
 
See spordiala pole naistele! Jaa, kui nii öeldakse. Faktid aga räägivad muud. Taanlanna Lis Hartelit tabas pärast sõda lastehalvatus, ta kaotas liikumisvõime. Nii tuli unustada olümpiamängud. Lisi arvates aga ainult 1948. a. omad. Ta treenis jalgrattal, millel tagasõitja jaoks oli veel teinegi paar pedaale; abikaasa juhtis ratast. Lis imiteeris liigutusi taga istudes. Nii hakkasid jalad tasapisi sõna kuulama. Enne seda oli ta roomanud põrandal päevade kaupa – pool meetrit, meeter ... et üldse liikuma hakata. Arstidel jäi üle ainult pead vangutada, sest saabus tõesti imepäev, päev, mil Lis aidati oma Jubilee sadulasse.
 

(Järgneb)

Edasi 21.11.1970


Loe kommentaare (2)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat