Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Ratsu kappab päikese poole III


Igal aastal on just Taksise kraavi ületamisel kõige rohkem kukutud. Aastate jooksul on Pardubice võistluse suutnud lõpetada vaid pooled kõigist osavõtjatest. Inglismaal Liverpoolis on suur rahvuslik jahivõidusõit (esimest korda 1890. a.) – rada 7200 m 32 takistusega.
Kohaliku tähtsusega võistlustel on rada tavaliselt 4000 ja 6000 m, takistusi 12-18, mille ülemine kõrgus on kuni 140 cm.
Rekordhüppeid pole võistlustel enam poolteist aastakümmet ametlikult kavas olnud, mitteametlikke tulemusi aga rekorditeks lugeda ei saa.
1. Kõrgushüpe, Eesti NSV rekordi püstitasid 1949. a. Erich Kasele ja Ljutik (Tallinn) – 190 cm. Kuuekümnendail aastail korraldas seda Raigo Kollom. 1967. a. hüppas Jako Kosk hobusel Helve täpselt 2 m. Muide, Helve oli varem tavaline tööhobune Pärnu rajoonis, vankri eest võetud ...
NSV Liidu rekord kõrgushüppes arenes nii: 1947. a. – 212 cm, 1948. a. – 214 cm, 1949. a. – 216 cm, 1952. a. – 222 cm. Püstitas need Igor Lõssogorski hobusel Polügon, kelle turja kõrgus oli kõigest 154 cm. Oma viimase rekordi hüppas I. Lõssogorski hobusel Kovjor 1953. a. – 225 cm, mis on jäänud meie maa rekordiks.
Maailmarekordi püstitas 1949. a. Santiagos Tšiili kapten Alberto Larraguibel Morales hobusel Hvaso – 247 cm (!).
2. Laiushüpe. Eesti NSV rekordi 707 cm püstitas tartlane Ants Pinding hobusel Malaga 1949. a. NSV Liidu rekord kuulub T. Trapeznikovile – 830 cm (1955). Maailmarekordiks on samuti 830 cm, püstitas selle Hispaania ohvitser Fernando Lopez del Hierro hobusel Amado Mio (väiksekasvuline anglo-araablane) 1951. a. Barcelonas. Ühel demonstratsioonesinemisel USA-s hüppas hobune koos ratsanikuga üle 11 m laiuse jõekese. Seega on hobuse võimed palju suuremad, kui näitavad rekordid.
3. Kõrgus-laiushüpe. Eesti NSV – 170x180 cm (Erich Kasela ja Ljutik 1951). NSV Liit – 208x212 cm (I. Savtšenko ja Amper, Moskva, 1948).
Suurima kiirusega on ühe kilomeetri läbinud järgmised hobused: NSV Liidus mära Renta 58 sekundiga, USA-s Westman 56,1 sekundiga ja Inglismaal Indigence lausa uskumatult – 53,3 sekundiga.
100 km on hobune NSV Liidus läbinud 4 tunni ja 5 sekundiga – rekord kuulub Kustanai täkule Tšervonetsile 1950. aastast. Samal aastal on püstitatud ka ratsasõidu ööpäevarekord – 309 km (!), mille omanik on budjonnõi tõugu täkk Zanos (budjonnõi tõug on aretatud marssal Semjon Mihhailovitš Budjonnõi ettevõtmisel doni tõugu märade ja inglise täkkude ristamisega).
*
Teadaolevail andmeil on suurim hobune maailmas olnud Brooklyn Supreme (USA-s 1939. a.), kelle turja kõrgus oli 198 cm, rinna ümbermõõt 310 cm ja kaal 1374 kg. 1965. a. Pardubice suure jahivõidusõidu võitja tšehh Viteki ratsu, mära Mocna kõrgus oli 184 cm.
Koolisõit (ratsaspordi kõrgem kool). Siin hinnatakse hobuse juhtimise täpsust ja tema liikumise ilu. Hobuse ja ratsaniku liikumist hindavad mitu kohtunikku (viimaste aastate suurematel võistlustel filmitakse sõidud, žürii teeb oma otsuse alles pärast filmi läbivaatamist). On kolm eri raskusega programmi ja tasuks Väike, Keskmine (Ülemineku) või Suur auhind. Viimane kui kõige raskem on kavas olümpiamängudel.
Kolmevõistlus jaguneb noorhobuse (4-5 a.) ja spordihobuse (alates 6-aastastest) kolmevõistluseks. Nooremate hobuste programm on kergem. Olümpiamängudel on muidugi spordihobuse kolmevõistlus.
Kolmevõistluse esimesel päeval on kavas maneežisõit: madala aiakesega piiratud nelinurksel väljakul sõidetakse läbi ühtne programm – 30 harjutust sammul, traavil ja galopil. Kohtunikud hindavad harjutuste sooritamise täpsust ja ilu punktidega. Teisel päeval toimuvad maatikusõidud. Täieliku programmi korral on distants selline: lõik A – esimene rännak (8 km, kiirus 240 m/min), lõik B – jahisõit kuni 3600 m takistuste ületamisega (4 km, 36 km/t), lõik C – teine rännak (12 km, 240 m/min), lõik D – kross (kuni 7200 m, 27 km/t). Raskeim osa on kross, kus tuleb hüpata hulk kinniselt ehitatud takistusi, mis on kuni 120 cm kõrged ja paigutatud nii, et neid oleks raske hüpata, näiteks aed sügava kraavi ees, hüpped sillalt jõkke, kivimüür künkaharjal. Kukkumised ja tõrked toovad kaasa miinuspunkte, kiirem aeg annab plusspunkte. (Rooma olümpiamängude kolmevõistluse krossi lõpetas 75 startinust vaid 48, mitu hobust sai surma ja mitu ratsanikku toimetati raskete vigastustega haiglasse. Päevakangelane oli austraallane W, Roycroft, kes murdis krossil rangluu, aga sõitis kolmandal päeval kaasa takistussõidu võistkonna huvides. Austraalia saigi kuldmedali.)
Kolmandal päeval võisteldakse takistussõidus (kuni 120 cm), mille järel selguvad lõplikult paremad. See on ühtlasi kontrolliks, kas hobune on maastikusõidu järel veel terve ja võistlusvõimeline.
Takistussõit jaguneb nelja raskusastmega alaks: kergem klass (kuni 100 cm kõrgused tõkked), keskmine klass (110 cm), kõrgem klass (150-170 cm).
Kõrgemas klassis on võimalik täita meistrikandidaadi (näiteks 130-150 cm peal lubatud 8 kp.) ja meistersportlase normi (näiteks 130-160 cm peal 4 kp.). On veel takistussõite varieeruvate kõrgustega eri nimetuste all: jahitakistussõit, valitakistussõit, sõit hüppevõimsusele, takistussõit esimese veani, nn. Ameerika parkuur.
Võistlusväljakule seatakse rida vabalt valitud takistusi, mis tuleb ületada kindlas järjekorras – see on parkuur. Parkuuris saab võistleja karistuspunkte järgmiselt: iga mahaaetud takistuse eest 4 kp., esimese tõrke pärast 3 kp., teise tõrke pärast 6., kolmanda tõrke pärast väljalangemine, kukkumine hobuse seljast või koos hobusega toob 8 kp., normiaja ületamise iga sekund toob 0,25 kp. Vähem karistuspunkte saanud ratsanik ongi võitja. Võrdse tulemuse korral toimuvad ümberhüpped, s.t. osa takistusi hüpatakse uuesti 10 cm suuremal kõrgusel.
Jahitakistussõidus määrab paremusjärjestuse parkuuri läbimise aeg, kusjuures hüpatavate takistuste järjekorra valib iga sõitja oma äranägemisel; takistuste mahaajamisel lisatakse karistusaeg – iga mahaajamise pärast – 10 sek.
Valiktakistussõidus valib võistleja takistustest kindlaksmääratud arvu takistusi ise või antakse talle sõitmiseks piiratud aeg – üks minut (nn. minuti valiktakistussõit). Ületatud takistused annavad erineva arvu plusspunkte olenevalt nende raskusest ja punktide summa ongi võistlejate tulemus.
Sõidus hüppevõimsusele on parkuuriks algul 8 lihtsalt asetatud takistust, mille ületamise järel võrdselt paremate tagajärgedega ratsanikud sõidavad uuesti 10 cm kõrgematel takistustel, seejärel tõstetakse parematele takistusi veel 10 cm jne., kusjuures takistuste arvu vähendatakse suurematel kõrgustel kahe-kolmeni.
 

(Järgneb)

Edasi 13.11.1970


Loe kommentaare (6)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat