Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Ratsu kappab päikese poole II


POLE TÄPSELT TEDA, KUS JA MILLAL SÜNDIS RATSASÕIT KUI SPORT
 
Homerose „Iliasele“ toetused võib leida, et juba XII sajandil e.m.a. osati kultuurmaades kasutada hobust ratsasõiduks. Vana-Hiina ajaloos leidub viiteid sellele, et sealgi kasutati hobust ratsasõiduks juba mitu tuhat aastat e.m.a. Edasi levis ratsasõit ja ratsavägi ka Araabiasse, hobusekasvatusele oli seal juba varem kindel alus pandud. Kuningas Saalomoni valitsemise ajal (972.-933. a. e.m.a.) rajati Iisraeli hiigelsuured hobusetallid: neli talli – igaühes 450 hobust pluss veel ruum 150 vankrile – moodustasid kompleksi. IV sajandil m.a.j oli Sise- Araabias tuntud kaks hobustel (varem kaamelitel) ratsutanud suguharu – saratseenid ja tamudeenid. IV sajandi algul olid ratsahobused sõjakate beduiini vürstide lahutamatud kaaslased.
Kui sportlikust ratsasõidust rääkida, siis peeti esimest korda ratsavõidusõit 33. olümpiamängudel 648. a. e.m.a. Viimase ringi keskel pidi ratsanik hobuse seljast maha hüppama ja ratsmeist hoides hobuse kõrval finiši läbima. See ala aga kõrvaldati peatselt olümpiamängude kavast. Esimene (meeste) sadul ilmus üllatavalt hilja – alles 340. aastal m.a.j., jalused veelgi hiljem – 200 aastat pärast sadulat. Samal ajal olid trenselsuulistega valjad leiutatud juba 1600. a. e.m.a. (egiptlase Hyksose poolt).
 
KUNSTRATSUTAMINE
 
Oli tänapäeva ratsasõidu kõrgema kooli algvorm. Tekkis ta vanal ajal tsirkuses, kui publik hakkas tüdinema ainult võidukihutamise vaatamisest ja nõudis sügavamat elamust. Süvenes austus ja imetlus hobuse vastu, kelles ülima harmooniaga on kokku sulanud jõud, temperament, tarkus ja liigutuste ilu.
Ajalooliste uurimuste põhjal olid juba 700.-600. a. e.m.a. Itaalias elanud Kreeka päritoluga sübariidid tundnud hobuste ratsastamise ja dresseerimise võtteid, pandi hobuseid ka muusika järgi tantsima. Kuid alles kreeklase Xsenophoni (430.-354. a. e.m.a.) tööde ilmumisega võime tähistada hobuste dresseerimise ja ratsasõidu kõrgema kooli teadlikku algust. Xenophoni tuleb lugeda ratsasõidu ja ratsaspordi aluste esimeseks käsitlejaks ning esimese ratsasõiduõpetuse koostajaks. Tema nimetas esimesena hobuse allüüre (liikumisviise): samm, traav, galopp; kirjutas spetsiaalselt ratsahobustest, ratsasõitudest, hobuse dresseerimisest. Seejuures juhtis ta tähelepanu hobuse meelitamisele ja tasu andmisele harjutuse täitmise eest.
Roomas saavutasid tsirkuses peetavad etendused suure populaarsuse Julius Caesari valitsemise ajal (100.-44. a. e.m.a.). Hobuste seljas peeti ka gladiaatorite võitlusi. Hiljem täienesid etendused veel matadooride etteastetega. Hobune oli verise vaatepildi pakkumise abivahend. Etenduse käigus arenes ratsasport, sest hobune pidi olema hästi juhitav, painduv ja kiirelt reageerima, mis kõik on aluseks ka tänapäeva ratsaspordis.
 
II
 
„Kes kord on hakanud armastama ratsasporti, see armastab igavesti...“ (A. Kuprin)
 
Tänapäeva ratsasport jaguneb nii:
maneežisõidud – algajateele, kolmevõistlejatele, koolisõitjatele;
takistussõidud – põhiliselt nelja raskusastmega alad;
maastikusõidud – rännakud (takistusteta), jahisõit ja kross (takistustega);
võidusõidud – takistusteta (kiirrännak, plankgalopp) ja takistustega (herdelgalopp ja jahivõidusõit);
rekordhüpped – kõrgus- ja laiushüpped;
võimlemine galopeerival hobusel – džigiteerimine (kätkeb keerukaid ja riskantseid trikke) ja voltižeerimine (sarnaneb sportvõimlemisega, nõudes ratsanikult head kehavalitsemist, koordinatsiooni ja füüsilist jõudu);
ratsamängud ja -edendused – rohkem tuntud on mõõgaraiumine, rebasejaht, sultanivõitlus ka stoilo.
Peatume veidi pikemalt võidusõitudel, rekordhüpetel ja klassikalise mitmevõistluse aladel – koolisõidul, kolmevõistlusel ja takistussõidul (olümpiamängudele viisid need kolm ala rootslased 1912. a.; nüüdisaegsetel olümpiamängudel oli ratsasport esmakordselt kavas 1900. a. Pariisis).
Jahivõidusõit on kõige raskem ala. On kunagise ratsajahi pärand. Rada valitakse enam-vähem tasasel, kuid vahelduva pinnasega maa-alal, millele on ehitatud loodusliku välimusega kinnisi takistusi, ka veega ja veeta sügavad kraavid ning nende kombinatsioonid muude takistustega on marsruudil ja nn. seinad (looduslikud või ehitatud järsakud) umbes 3,5 m kõrguselt allahüppeks. Takistuste keskmise osa kõrgus on 140 cm, koos lahtise osaga (hekk, põõsastik) 160 cm. Võistlejad stardivad koos ja arvestatakse distantsi läbimise kiirust.
Maailma tähtsaimate, suurimate ja ... õnnetusrohkeimate jahivõidusõitude hulka kuulub Tšehhoslovakkias Pardubice suur jahivõidusõit (esimest korda 1874. a.), mille raja pikkus on 6900 m. 30 takistusest raskeim on Taksise kraav, mis on 6,2 m lai ja 1,5 m sügav.
 

(Järgneb)

Edasi 12.11.1970


Loe kommentaare (1)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat