Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Ratsu kappab päikese poole I


I
 
„Hobune oli, on ja jääb!“ (S. M. Budjonnõi)
 
1966. aastal ÜRO andmete järgi oli maailmas 64,3 miljonit hobust – 31 miljonit vähem kui 1910. aastal. Kas see tähendab hobuse, selle uhke ja suursuguse looma, kes aastatuhandeid on olnud inimese parim sõber ja abiline, paratamatut kadumist tsivilisatsioonist? Siiski ei! Kuigi hobuse osatähtsus on tootmises ja tehnika arenemise ja täiustumise tõttu arusaadavalt lagunenud, pole selles osas hobune veel lõplikule kadumisele määratud. Seda näitavad meiegi põllumajandusmäärused: majandid on kohustatud kasvatama hobuseid. (Mõne aja eest oli tendents piirata hobuste arvu.)
Maailma tähtsaimad hobusekasvatusmaad: Brasiilia – 9,5 miljonit, NSV Liit – 8 (enne revolutsiooni maailmas esikohal 35 miljoni hobusega), Hiina – 7,6, Mehhiko – 4,3, Argentiina – 3,8, USA – 2,8, Poola – 2,6, Mongoolia – 2,3 miljonit hobust. Euroopa riigid: SFV – 359 000, Itaalia – 338 000, SDV – 310 000, Ungari – 295 000, Bulgaaria – 240 000, Inglismaa – 161 000 hobust. Maailma 100 hobusetõust on 60 levinud Euroopas.
Esimeses maailmasõjas võitles 1,5 miljonit hobust, kellest 900 000 jättis elu. Kogu maailmale suurt kunstilist elamust pakkunud „Mosfilmi“ „Sõja ja rahu“ valmimise käigus hukkus samuti palju hobuseid. Tsirkusepublik on vaimustunud ja vaimustub ka edaspidi hobuse elegantsist. Meie rekordisaakides on väga suur protsent hobuste tööd. Teeme alljärgnevalt juttu alast, kust hobune ei kao niikaua, kuni eksisteerib sport.
 
RATSASPORT ON HOBUSPORDI NOOREM LIIK
... Kargasid hoost selga, neid ammuga äigas Odysseus ning kohe tõttasid traavlid ahhailaste laevade poole... (Homerose „Ilias“)
 
Ratsasõit on tuntud juba mitu tuhat aastat enne meie ajaarvamist ja esimese ratsasõidu õpetuse koostas kreeklane Xenophon juba 400 aastat e.m.a. Kesk-Euroopas hakati turniire pidama XI sajandil meie ajaarvamise järgi (ristirüütlid). XII sajandil kaalus ratsanik koos varustusega 170 kg ja XVI sajandil isegi kuni 220 kg. Tollal saavutas ratsavägi oma õitseaja.
Ratsaväe kujunemine lõi aluse tulevasele ratsaspordile. Eelkäija oli sõjavanker. Makedoonia Aleksander Suure (356.-323. a. e.m.a.) lahinguvankrid hobustega saavutasid suure kuulsuse. Samuti ka tema sajad tuhanded ratsaväelased. Aleksander Suurt peeti oma aja parimaks ratsanikuks. Kui ta oli 12-aastane, tegi tema isa , kuningas Philippos II ebaõnnestunud ostu – ratsu Bukefalost ei suutnud keegi taltsutada. Poisike vaatas taltsutamiskatseid kõrvalt ja taipas lõpuks, milles oli asi – loom kartis oma varju. Aleksander palus isalt hobuse endale. Pika kaalutlemise peale andiski Philippos II nõusoleku. Aleksander õpetas ratsu isiklikult välja (kui ta pööras hobuse pea päikese suunas, nii et viimane ei näinud oma varju, hakkas kõik laabuma). Lahingutes kaitses Bukafalos oma isandat kapjade ja hammastega. 25-aastane Bukefalos hukkus ühes lahingus oma peremehe all, tabatuna noolega kaelast. Nii lõppes esimene suur sõprus hobuse ja peremehe vahel. Aleksander asetas isegi kivi Bukefalose hukkumise paigale, kuhu ta kavatses rajada linna.
Üks legend räägib Aleksander Suure teisest hobusest järgmist: kord ennustati Aleksandrile, et talle toob surma tema hobune, ja Aleksander lasi hobuse ära tappa. Ühelt sõjakäigult tulles meenus talle pidusöömingul see ennustus ja ta läks ühes saatjatega oma hobuse korjuse juurde, asetas jala hobusele ja naeris hobuse välja. Sel hetkel tuli korjuse alt mürkmadu ja salvas Aleksandrit surmavalt...
Üheaegselt sõjavankrite massilise kasutuselevõtmisega (ca 1800. a. e.m.a.) Egiptuses, Vana-Kreekas, Babüloonias ja Idamaades (1700. a. e.m.a.) tekkis meelelahutusliku ajaviitena võidukihutamine vankrite ja kaarikutega, mille ette oli rakendatud kaks või enam hobust. On teada, et Egiptuses ehitati vaarao Ramses III valitsemise ajal (1200.-1168. a. e.m.a.) esimene hipodroom mõõtmetega 2432x1000 m. Hiljem võeti võiduajamised olümpiamängude kavva.
Esmakordselt võisteldi võiduajamistes antiiksetel olümpiamängudel 680. a. e.m.a. Kaarikud olid neljahobuserakendiga. Hiljem lisandusid veel paarisrakendiga kaarikud, kaheaastaste sälgude neli- ja paarisrakendid. Kolmehobuserakendid olid esmakordselt kavas 408. a. e.m.a. Olümpiamängude populaarsuse kasvades langes ka võitjaile osaks suurem kuulsus. Nii ilmus 211. olümpiamängudel (67. a. m.a.j.) osavõtjana starti 10 hobuse rakendiga Rooma keiser Nero. Kuigi keiser lendas kaarikust välja, kuulutati ta võitjaks.
Võiduajamisteks oli muistse olümpia peastaadioni lõunapoolsele tasandikule rajatud võidusõidu rada – hipodroom (kreeke keeles hippos – hobune, dromos – rada, tee). Võidusõidurada kujutas endast 800-meetrist teelõiku, mida olenevalt rakendi liigist ja hobuste vanusest läbiti kuni 12 korda edasi-tagasi. Võistluse mõlemas otsas olid sambad, mille ümber tuli metsikus tempos ja tunglemises teha pööre tagasi. Pöörded otsustasidki võitja. Võiduajamised viidi läbi kas mängude eelviimasel või viimasel päeval. Sageli oli osavõtjaid üle saja. Sellepärast peeti eel-, vahe- ja lõppsõidud. Üheaegselt startis tavaliselt neli rakendit. Võistlema lubati ainult väljavalitud hobuseid. Kaarikud olid madalad, vedrustuseta, külgedelt ja eest piiratud, tagant lahtised. Hobuseid ergutati hõigete, piitsa ja naelkepiga. Ohjade otsad kinnitati sõitja vöö ümber, et kaarikust väljapaiskumise või selle ümbermineku korral oleks kergem kaarikusse tagasi hüpata või hobuseid peatada. Mõlema võimaluse puudumisel oli sõitjal õigus ohjad vöö vahele kinnitatud noaga läbi lõigata. 72. mängude (462. a. e.m.a.) 40 osavõtjast jäi ellu vaid üks...
Tavaliselt võistlesid sulased isanda hobustega. Pärg ja au kuulusid võidu korral peremehele, sulasele anti lambavillast peaside. Kuulsamaid võidusõiduhobuste talli omanikke oli Süüria kuningas Hieron, kelle neljahobuserakendid võitsid aastatel 476, 472 ja 468 e.m.a. Suri see ala koos antiiksete olümpiamängudega.
 
(Järgneb)
Edasi 10.11.1970
 


Loe kommentaare (16)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat