Eesti Ratsaspordi Liit
   
           
 
Avaleheks »                                                      
 
Esileht
Uudised
Artiklid
Naisena sündinud ja...
Ajalugu
Edetabelid
Võistluskalender
Kontakt








 
 
ARTIKLID » Ühel päeval helistatakse kindlasti ka sulle…


Eestis levib pisut salalikul moel inimesi ühendav ja ühtsesse võrku värbav vahendajata tarbimise elustiil. Kenad haritud kodanlased helistavad üksteisele, kutsuvad kohtingule, ilma et ütleks, milleks. Ja seejärel asuvad tegema jõulist, põhjaliku teoreetilise loenguga müügitööd, mille põhisisu ja teade on, et sa rikastud tarbides ning saad seeläbi vabaks.

Võrkturundus – vahendajata kaubandus – ongi loodud selleks, et selle loojad ja käigus hoidjad saaksid teiste inimeste kasuahnuse ja tarbimismaania ühismõjul jõukaks. Ilma, et kasumit peaks jagama tavapäraste vahendajatega. Ja ilma, et makse peaks maksma. Kõiki neid käibe-tulu-aktsiisi kadalippe läbima. Geniaalne, lihtne ja loogiline süsteem mu meelest.

Selge, et riik peaks toimima nagu perekond – oma maksudega peame üleval haridust, arstiabi, turvalisust jne jne jne – ent äsjase presidendivalimise farsi ajal näitas nahhaalselt mahhineeriv ladvik seniolematu ülbusega, kuivõrd omavoliliselt laamendav ja rahvast võõrandunud on rahvas ja riik.

Üks põhjus, miks oma riigis pettunud inimesele võib Amway-tüüpi võrkturunduse liikumine meeldida, ongi see, et ta jätab riigi raharinglusest välja. Maksude maksmisest pääsemise meeldimine näitab mõistagi kibestumist ja pettumise taset. Ma isiklikult ka ei tunne makse makstes erilist õnne – tean küll, et vaja on üleval pidada arstiabi, haridust, turvalisust – aga maksumaksja raha eest tehakse ka nii palju nõmedusi ja sigadusi, et väljuks meeleldi sellest aineringlusest.

Mis puutub Amway-laadsesse liikumisse – küllap neid on veel, üks vist on Golden – siis on üsna kindel, et hobusekasvatajate seas on palju neid, keda on sinna värvatud. Nii neid, kes loobusid kui neid, kes liitusidki. Küllap on liitunuid ja huvitatuid tõesti palju – miks muidu on Kiyosaki raamatud “Rikas isa, vaene isa” ja rahavoo kvadrandi lugu raamatumüügi toptenis.

 

Kuidas see käib

Ilma, et ma oleksin seda ise teadnud, hakkas mind kõigepealt ära rääkima üks teise-kolmanda ringi agent. Jutustas haruldaselt tõhusatest puhastusvahenditest, olmekeemiast ja parfümeeriast, mida ta kasutama juhtus. Kuna tegemist on väga asjaliku ja maalähedase hobusekasvatajast paljulapselise maanaisega, üllatas mind tema sedasorti huvisuund.

Pärast sain muidugi aru, et iga uue liituja ärarääkimine ja sama rühmituse – NETWORK-21 – tarbijaks kutsumine tähendab boonust ja sissetulekut selles võrgustikus. Sissetulek toidab aga teatavasti lapsi ja hobuseid. Sissetulekuks võib ju nimetada ka seda, kui välja läheb vähem. Siis on asja nimi sisse jäämine või?

Sedalaadi sissetuleku – tarbides teenimise – kasuks otsustanud sõbranna “andis mind üles” kõrgema ringi tegijaile. Selle – kohati veidral kombel salasekti meenutava võrgustiku - sisekeeles sponsoriks nimetatud astme daamile, kes pidi minu kui kätte näidatud vabalt loksuva tarbija lõplikult võrku rääkima. Et ma ei ahmiks supermarketites läbisegi kehvakesi kaupu korvi, vaid telliksin ka kõige kvaliteetsemat, mida Maa peal toodetakse…

Mispeale kutsuski üks Pärnu daam, elukutselt raamatupidaja, mu juba oma koju isevärki kohtingule. Nii, nagu see võrkturgu või turuvõrku värbamisel ikka käib, ütles too agent telefonis vaid, et tahab mulle pakkuda äritegemise võimalust. Et praegu beebiga kodusem olles on mul selleks kindlasti aega ja tahtmist.

Tegelikult on küll nii, et ma töötan (aja)kirjanikuna ka kodus – ja beebi pakub lihtsalt tavapäraselt intensiivsele erialatööle armsat seltskonda ja kaaslust. Beebi ja veel kaks last kaasas, läksingi. Sellistel puhkudel on lihtsam korra ära käia kui keerutamise ja ebamäärasusega teist inimest endale üha uuesti helistama panna. Huvitav oli ka. Lausa ajupesuks ei pidanud ma sedalaadi uudset tarbimismoodust ka varem.

Raamatupidajanna kodus said lapsed õuna ja juua, emme kohvi ja mõnusa diivani tagumiku alla. Perenaine teatas reipalt ja rõõmsalt, et ei hakka mulle, arukale inimesele, skeemi pikalt ja pidulikult suure tahvli peale joonistama. Võttis tavalise A4 ja hakkas skribama. Iga natukese aja tagant mõtlesin hirmuga, kui paljuks mind selle loengu ära kuulamine kohustab – inimene teeb ju tööd, mis siis, et ma ei tellinud seda -, mida ma kenale inimesele tema kahe tunni eest võlgnen, ja kui ma selle töö peale vedu ei võta, kuidas siis vaevaliste emotsioonideta ei öelda ja lahkuda.

 

Tarbides rikkaks

Selgus, et jutt käib ülemaailmsest tarbimisest, mis põhineb ideel, et tarbimine teeb rikkaks ja vabaks. Paberi ühele küljele joonistas raamatupidajannast daam Robert Kiyosaki raamatust “Rikas isa, vaene isa” pärineva skeemi. See jagab inimkonna kaht tüüpi tarbijateks – aktiivsed ja passiivsed. Passiivsed on rikkurid, kes moodustavad inimkonnast 10% - investorid, pärijad, rantjeed – ja kelle hulka me oma usina ja visa tööga kuitahes tublidena iialgi ei jõua. Meie, 90%, keerleme ikka teenides ja tarbides, vaevaliselt kokku kratitud pappi järjest käest ära makstes.

Naine kinnitas, et piisab 2-5 aasta jooksul 10 kuni 15 tundi nädalas töötamisest – esmalt telefonitsi kohtama kutsudes ja siis kohtingul tema tegevusega analoogselt ära rääkides inimeste võrku kutsumisest.

Usaldusväärsuse tekitamiseks rääkis naine õnnelikult, nagu oma sugulasest, noist jaapani poistest, kes 1959. aastal tekitasid selle, otse tootjalt ostmise süsteemi. Vahendajatele maksmata jääv summa, mis moodustab kauba hinnast vähemalt kaks kolmandikku, jaguneb nüüd boonusena tarbijatele enestele. Internetis ja kataloogis pakutav ülikvaliteetne mahematerjalidest hinnaline kaup teeb rikkaks sedamoodi, et selle ostmisel on punktisüsteem.

Selle süsteemi tutvustamisega täitis tegus tädi A4 paberilehe teise külje. Mingissegi punktimäära pääsemiseks on kõigepealt vaja osta vähemalt 3, parem kui 5 tuhande krooni eest. Seejärel tuleb värvata kuus järgmist peret, kes omakorda peavad värbama hakkama. Kogenud värbajad aitavad kogenematuid. Nagu tema siin praegu mu hobusekasvatajast sõbratari.

Kõik ärarääkimised tõstavad hinnaalanduse protsenti – nagu nähtus kiiresti paberile ilmuvast tabelist - ning lõpuks kujuneb kulutamise asemel hoopis sissetuleku staadium – eriti tublidel agentidel umbes 30 tuhat kuus. Pluss preemiareisid Vahemere äärde.

Peaasi, et inimesel oleks unistus, mille nimel raha teenida – laste, koerte ja hobuste toitmine näiteks. Siis tuleb koostada kõigi oma võimalike äraräägitavate tuttavate nimekiri ja asuda neid kohtamisele kutsuma. Kohtumise põhjust öelda ei tohi, äriplaani tuleb näidata alles silmast silma trehvates. Järgneb koolitus ja rikastav tarbimine.

 

Mida tarbitakse?

Kaubad, mille võrkturustamsie süsteem sedasi vahendajateta ja riike toitmata toimib, on kosmeetika, parfümeeria ja olmekeemia. Väidetavalt toodetakse neid spetsiaalsetel hektari-sadadel maadel kasvatatavast mahepõllunduslikust toorainest. Amway ja NETWORK-21 on lepingud sõlminud vaid eriti kvaliteetsete brändidega.

Kärutäis tooteid, mille agent mulle oma meeldivas rannarajooni kodus ette lükkas, oli mahe, kvaliteetne, soliidne ja usaldusväärne tõesti küll jah. Kusjuures ma olen neid tooteid näinud mitme oma tuttava kodude köökides ja vannitubades. Nii et nemad on järelikult juba liitunud. Ja ühel päeval helistatakse kindlasti ka sulle.

Mis mind siis häiris?

Esiteks see, et mind kutsuti juba kohtamisele salatsedes, ilma selgitamata, mis värk. Kusjuures see ongi teaduslikult ja sihilikult välja töötatud ja agentidele kätte õpetatud salatsemine. Selge, et kui ostmiskesksest pakkumisest juba telefonis kuulnud oleksin, poleks läinud tõesti. Venekeelses õpikus, mille kodus lugemiseks kaasa võtsin, ongi korduvalt rõhutatud, et ei tohigi vestlusele ja esimesele töötlemisele kutsudes öelda, mis jututeema on. Kiire tulu ja kindel kasu – nendest lubadustest piisab, ja need teevad tuttavale kindlasti jalad alla ka.

Teiseks ei istu mulle tarbimiskeskne eluviis. Pigem meeldiks, kui – kasvõi sedaviisi sektantliku põrandaaluse salaorganiseerumisena – leviks helgete ideede võrgustik, inimesi sisemiselt puhastav vaimsus ja maailma hukust päästev hingelisus. Aga tühjagi. Salaorganisatsiooni keskmes on asjad. Pesupulber ja soenguvaha. Vajalikud kasijad-toitjad kahtlemata needki. Aga mina pole küll see mees, kes mööda internetti ja katalooge asju ostes ise rikkaks loodaks saada – ja veel teisi värbaks.

Kolmandaks on suurem osa muude, mitte ostlevate-tarbivate huvidega inimesi spontaansed ostjad. Oma erialatööle, maailmarevolutsioonile ja lemmiklooma käekäigule mõtleval inimesel käib šampoon, ripsmetušš ja lõhnaõli ostukorvi sama sujuvalt ja muu hulgas, nagu sokid, kingaviks ja kohupiimgi. Siis, kui on vaja. Pikalt ette planeerimata, tellimata, kalkuleerimata. Selge, et oma impulsiivse tarbimise tehnikas ei teeni me boonuspunkte ega tubliduse protsente. Aga mina isiklikult ei süvene  - ja ei tahagi praegusest rohkem süveneda! – tarbimisse.

Neljandaks vajan vaheldust. Amway kastis on enamus tooteid selliste kontsentraatidena, millest piisab terveks aastaks. Nii enese, pesu, auto kui majapidamise hooldamise vahendid kestavad väga kaua – ja kui inimene tahab erinevaid lõhnu ja ergonoomilisi aistinguid, muutub üha ühe toote tarbimine painavaks.

Viiendaks peaks neid kalleid, väga kaua mängivaid kaupu kodus kogu aeg turvama ja valvama. Tütre-beibed valaksid hinnalise šampooni ja palsami tavaliste koskedena endale pähe. Mees tarvitaks hüper-efektiivse pesupulbri tavakogustes ja tempos ära – ma ju ei valvaks ega kontrolliks kogu aeg. Ja kui valvaks ja kontrolliks iga pereliiget ja tema tarbimist, kui palju tülisid ja neuroosi siis jälle juures oleks!

 

Shoppajatele teraapiaks?

Inimestele, kes mõtlematult igasugust jama kokku ostavad ja kogu vaba aja kaubanduskeskustes veedavad, võib interneti ja kataloogi vahendusel suurte varudega ja põhjaliku läbimõtlemisega kaubapakkide tellimine olla tõesti teraapiline. Haiglase šoppamise asemel õpitakse selle abil äkki tõesti oste ja tarbimist planeerima ja piirama. Võõrdutakse aja tapmisest supermarketites – ja selle asemel loetakse vahest isegi mõni raamat läbi. Minnakse teatrisse või ratsutatakse.

Neljas põhjus, miks ma agendiks hakkamist isegi kaaluda ei võta, on selle tegevuse täieline sobimatus mu elukutsega. Kujutage ise ette. Lepin ajakirjale loo kirjutamiseks intervjuu kokku. Lähen inimesega kohtuma. Pool tundi teengi võibolla intervjuud ka. Aga poolteist tundi selgitan Kiyosaki ja Amway võrkturunduse ja mahemajanduse ideid, et osteldes rikastuda.

Viies välistaja on, et ma ei talu rohket telefoniga rääkimist. Ja ka mitte lõputut silmast silma suhtlemist, veenmist. Inimene, kes vajab palju vaikust ja üksindust, sureb pigem nälga ja jätab üldse tarbimata, kui et jätab end oma privaatsest ajast ja ruumist ilma.

Kuuendaks ärataks minus usaldust, kui need ülimalt mahedalt toodetud ja eriliselt kvaliteetsed kaubad oleksid alternatiivselt ka kaupluses näha-saada – kui kihutuskõne peab vett ja süsteem toimib, eelistab enamus inimesi tooted siiski kataloogist-netist tellida. Kaupluses näeks ära, et see kõik on ikka tõesti olemas, tunneks, mismoodi tooted lõhnavad ja saaks segamatult katsuda, ilma et värbaja samal ajal sind – kahtlemata vett pidavasse – jutuvoolu uputab.

Samas teeb teadmine, kui paljud Eesti pered on selle, riiki ja majandusministeeriumit välistava võrkturundusega ühinenud, ikkagi kahjurõõmsaks. Samavõrd, kui pumba juures olevad isakesed ja bojaarid on harjunud oma kasu üle rahva peade kasvatama, majandab rahvas üllatavalt levinult nende maksuootel taskutest mööda. Ja kui teie soovite võrkturunduse teemalist üksikasjalikku loengut, tootenäiteid nuusutada, tundide kaupa järgmisi inimesi ära rääkida, võite minu käest saada mõne sponsoriks nimetataval tasemel agendi telefoninumbri. Nad valdavad majandust, oskavad rääkida, naudivad tarbimist ja õpetavad kindlasti ka teid tarbides rikastuma. Kui ma enda asemel kellegi teise leiaksin, poleks süütunnet, et madam-Amway asjata aega raiskas ning nii temal kui ka minu juurde juhatanud sõbrataril jäävad boonused saamata .

 

Talupoja tarkus

Ühel õhtul, kui kümmekond hobusenaist ühes talus kogunes ja kaks NETWORK-21 koolitajat neile sumedas sügisõhtus loengu pidasid, arutasime omavahel sosinal – polnud viisakas, aga keegi meist ei vaimustunud tegelikult loengu kuulamisest – milles on selle süsteemi viga. Juhul, kui kliendiks püütakse pöörata asjalikku taluperenaist.

Me tahame näha, katsuda, nuusutada ja kontrollida. Loengut rikastavast tarbimisest hakkame kuulama siis, kui kaup ise on end tõestanud. Võrkturundusega on liitunud need hobusekasvatajad, kes on saanud sügavalt saastaste käte peal tõesti unikaalselt tõhusat puhastusvahendit proovida, hobuste, laste ja iseenda haavu, kriimustusi ja katkiseid suunurki ühe rohelise vedelikuga peitsida, loomi ja autosid ikka tõepoolest fantastiliste vahenditega kasida ja hooldada.

Kuni paar – seekord medõde ja kooliõpetaja kahekesi – loengut pidas, vahetasime hoopis muud infi kui Kiyosaki oma. Et paar aastat tagasi lõid märad ühe meist paljude lemmikpapa, täkk Lakmussi maha. Et lisaks oma rahade ja laenude eest ehitada pingutavatele hobu- ja talliomanikele ehitavad väga mastaapselt ja vägevalt ka eurorahadele osavate projektide abil lõpuks ometi ligi pääsenud. Et siin või seal tallis on sellised võidud või kaotused. Üldinimlik lihtne ja armas klatš ühesõnaga. Kui ühe hobunaise tellitud liitumiskast – see peab maksma oma 5000 krooni, aga on ka tohutult suur ja sisukas – lahti tehti, hakkas talupoja tarkusel huvitav. Nuusutasime, näppisime ja peaaegu et maitsesime kõike, mis selles kastis leidus. Hobuemand oli selle oma vajaduste ja maitse järgi komplekteerinud. Väga väärt kraam kõik. Profivahendeid meenutavates üli-tagasihoidlikes ja lakoonilistes pakendites. Iga vedelik-võie-vahend oma aastases koguses.

Mina isiklikult pidanuks selle kvaliteetkauba rivi äramahutamiseks uue riiuli tegema. Õigemini lukuga kapi, sest laristavate-mulistavate laste-meeste kätte nii hinnalist ainete merd ju jätnud ei oleks. Juba liitunud ütlevad, et on vanad pesu- ja kosmeetikavahendid emadele-ämmadele jaganud. Sellest seltskonnast klappis mitu naist võimalused ja vajadused kokku ja liitus ühiselt.

Aga üldiselt oli noil naisinimestel ikkagi rohkem usku hanedesse ja mesilastesse, jänestesse ja põrsastesse, keda nad kevadel võtta kavatsevad. Mitte tarbimisse. Talve üleelamise usku andis siiski endale kevadiseks auhinnafondiks üles rivistatud loomade-lindude valik. Elus unistus. Mitte kuitahes kvaliteetsed möginad.

Minu skeptiliste – ja ihnsate? - mõtete eest karistuseks ajas kohe pärast seda üks mu perekonnaliige endale nätsu pähe. Sellistel puhkudel toimitakse reeglina nii, et lühikestest juustest nokitakse jama välja, pikad lõigatakse sageli nätsuni maha. Ja nüüd meenus mulle, et selles viie tonnises kastis, mille üks hopsimutt oli liitudes tellinud, oli vedelik,  millega nätsu nii peast kui tekstiili seest kätte saab…

Liitun-ei liitu… Sellepärast ikkagi ei liitu, et mul pole kummaski kodus püsiühendustki. Et lapsed interneti virtuaalses eba-ilmas ei elaks. Kaupadega tutvuda ja oma kastitäisi komplekteerida saab aga vaid netis. Teie aga võite kindlad olla, et ükspäev helistatakse ka teile…


Loe kommentaare (12)


Nimi    E-mail   
Kood    

 
 
 
Lisa kuulutus
Tagasiside
Ostetakse
Töö
Lingid
Reklaam


UUDISED

Sanna Backlund ratsasti Suomen mestariksi  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tshempionaat Koolisõidus toimub Vääna Ratsakeskuses 8-9.09!  Loe edasi.. »

Noorhobuste Tšempionaat & Luunja Karikas & ERL Suvine Karikasari Takistussõidus IV etapp  Loe edasi.. »

Urmas Raag ja Lord Conte St.Peterburgis CSI ***noorhobuste sõidus kolmandad  Loe edasi.. »

Mikael Wahlman voitti Ypäjän Finnderbyn, sunnuntain tiedote, yhteenveto ja tulokset  Loe edasi.. »


VANEMAD UUDISED >

 

Hucki jõesaun

Salman Shoisi kella- ja kullapood

ESHKS

ratsutori

http://arnoya-ari.blogspot.com/

HorseTV

http://www.ultraheli.ee/

Noorhonuste Tšempionaat